1-19-5850/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-5850 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2020 määrus Artur Soomi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Artur Soom (ik 50011240217), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. novembri 2019 otsusega tunnistati A. Soom süüdi KarS § 4231 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
6. septembri 2018 otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva pikkuse vangistuse võrra ning A. Soomile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
7. juunil 2019 ja lõppeb
8. augustil
10. Viru Vangla esitas
11. juulil 2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Soomi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohtu
13. septembri 2020 määrusega jäeti A. Soom vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
14. A. Soomil on karistusregistri andmetel kolm kehtivat kriminaalkaristust. Toodu näitab, et ta ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Nimelt on A. Soomi korduvalt karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Ka ei ole tema puhul täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, s.o A. Soom omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuritegude soodusteguriks on A. Soomi puhul olnud alkohol, grupi mõju ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Alkoholi tarvitamine ja kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine suurendab seega tema retsidiivsusriski. Ka karistuse kandmise ajal on tal vanglaametnikega olnud mitmeid konflikte. Positiivsena saab A. Soomi puhul välja tuua kindla elu- ja töökoha ning soovi vabaduses õppima asuda. Samas ei kaalu toodu siiski üle teda negatiivselt iseloomustavaid argumente. A. Soom vabastati
15. aprillil 2019 eelmise vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid juba
16. juunil 2019 pani toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll oleksid A. Soomi puhul sedavõrd efektiivsed, et hoiaksid ära tema poolt kuritegude toime panemise.
17. A. Soomilt mõisteti maakohtu määrusega välja ka riigi õigusabi kulu summas 209 eurot ja 52 senti (sh käibemaks 34 eurot ja 92 senti). Tasumiseks anti talle aega 30 päeva alates kohtumääruse jõustumisest. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Soom, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Samuti taotleb ta temalt välja mõistetud menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmist ja välja mõistetud osas selle tasumise tähtaja pikendamist. A. Soom teenib vanglas kaks eurot kuus, mistõttu on tal raske tasuda menetluskulu ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
19. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Soomi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
20. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. aprilli
22. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole A. Soomi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
23. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud 2 olulisi andmeid arvesse võtmata. Maakohus on õigustatult viidanud A. Soomi kehtivale distsiplinaarkaristusele, millest saab järeldada, et A. Soomi hoiakutes ei ole toimunud positiivseid muudatusi õiguskuulekuse suunas. Nimelt saab süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). A. Soomi karistati distsiplinaarkorras vanglaametniku ähvardamise eest ja tema suhtumine ametnikesse on seega kesine. Toodu ei tekita kriminaalkolleegiumis aga veendumust, et A. Soom oleks ennetähtaegse vabastamise korral suuteline kriminaalhooldusametniku korraldustele alluma ja täitma käitumiskontrolli tingimusi. Seda eriti olukorras, kus tema varasem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei täitnud oma eesmärki, kuna A. Soom pani vaid paar kuud pärast ennetähtaegselt vabanemist toime uue kuriteo. Nimelt karistati teda Harju Maakohtu
24. septembri 2018 otsusega sõiduki süstemaatilise juhtimise eest, omamata juhtimisõigust, mille eest karistati teda vangistusega. A. Soom vabastati mõistetud vangistusest ennetähtaegselt
25. aprillil 2019, kuid juba
26. juunil 2019 juhtis taaskord sõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust.
27. Seega oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et A. Soom hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus ning seda ka hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest aspektidest nagu kindel elu- ja töökoht. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Soomi ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tagaks teda ümbritsevate isikute ohutuse. A. Soom ei ole osanud ära kasutada kohtu poolt antud võimalust kanda temale mõistetud karistust tingimisi vabaduses ja pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest kannab käesolevat liitkaristust vangistuse näol. Ühtlasi ei tekita eeltoodu ringkonnakohtus ka veendumust, et A. Soom oleks suuteline täitma ka kriminaalhooldusnõudeid.
28. A. Soom taotleb ka temalt välja mõistetud menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmist ja ülejäänud osas selle tasumise tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus jätab toodud taotluse rahuldamata. A. Soom on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, kes on teadlik, et riigi õigusabiga kaasnevad ka menetluskulud, mille tasumise kohustus lasub temal endal. Seda teades taotles A. Soom endale vangistusest tingimisi enne tähtaega menetluseks riigi õigusabi korras kaitsja. Ühtlasi ei ole kinnipidamiskohas viibimine taoliseks erandlikuks asjaoluks, millest tulenevalt, vääriks riigi õigusabi kulu osaliselt riigi kanda jätmine ja ülejäänud osas selle tasumise ajatamine, kaalumist.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
30. septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 3