1-17-9722/141

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-17-9722

1. november 2020 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kriminaalasi Heino Mertsini süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 ning § 215 lg 2 järgi Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jane Pajus, teistmisavaldus
4. oktoober 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta prokuratuuri teistmisavaldus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtu
6. novembri
7. a otsusega tunnistati Heino Mertsin kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 ning § 215 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 4 aastat vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel määrati ärakantavaks karistuseks 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti selle karistusega kaetuks Tartu Maakohtu
8. augusti
9. a otsusega mõistetud karistus 3 aastat, 3 kuud ja 1 päev vangistust, millest ärakantud 3 kuud ja 6 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha. H. Mertsini ärakantavaks karistuseks jäi 3 aastat, 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Süüdistatavalt mõisteti välja menetluskulud ja kuriteoga tekitatud kahju Bauhof Group AS-i, Elva Tarbijate Ühistu, Jõgeva Majandusühistu, AS-i Olerex, Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ ja Circle K Eesti AS-i kasuks. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks mõisteti talt riigituludesse välja 160 eurot. Kohtuotsus jõustus
10. detsembril
11. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12. Prokuratuur esitas
13. juulil 2020 Riigikohtule teistmisavalduse. Avalduse kohaselt pöördus H. Mertsin
14. mail 2020 prokuratuuri kaebusega, et teda on sama teo eest karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluses. 2.
15. Prokuratuur kontrollis kaebuses avaldatud asjaolusid ja tuvastas, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
16. märtsi
17. a otsusega karistati H. Mertsinit KarS § 218 lg 1 järgi 100 euro suuruse rahatrahviga selle eest, et ta varastas
18. detsembril 2016 kella 21.30 ajal Elva Tarbijate Ühistule kuuluvast Arbimäe Konsumi kauplusest kolm pakki raseerijaid Gillette Mach 3 Turbo väärtusega 38,97 eurot. Karistusotsus väärteomenetluses jõustus
19. märtsil
20. Kriminaalmenetluses süüdistati H. Mertsinit KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 järgi muu hulgas selles, et ta varastas koos A. M-iga samal ajal ja samas kohas kolm pakki raseerijaid Gillette Mach 3 Turbo väärtusega 38,97 eurot ja kolm pakki raseerijaid Gillette Mach 3 Sensitive väärtusega 44,70 eurot. 1-17-97221-17-9722 Selle ja süüdistuses kirjeldatud teiste tegude toimepanemises tunnistati H. Mertsin süüdi Tartu Maakohtu
21. novembri
22. a otsusega. Ühtlasi mõisteti talt Elva Tarbijate Ühistu kasuks välja 203,37 eurot, sh
23. detsembril 2016 toime pandud vargusega tekitatud kahju 83,67 eurot. 2.
24. Järelikult karistati H. Mertsinit Tartu Maakohtu
25. novembri
26. a otsusega varguse toimepanemise eest, mille eest oli teda
27. märtsil 2017 väärteomenetluses juba karistatud. Kahekordne karistamine leidis aset seetõttu, et politsei infosüsteemi sisestati ühe sündmuse kohta kaks juhtumit ja väärteomenetlust alustati ajaliselt hilisema kande alusel. Varasema kande alusel kriminaalmenetlust alustanud ametnik ei olnud ega saanudki olla teadlik sama sündmuse kohta hiljem alustatud teisest menetlusest. Kriminaalmenetlus kujunes mahukaks ja kestis väärteomenetlusest kauem. Kriminaalmenetluse käigus ei juhtinud H. Mertsin menetlejate tähelepanu sellele, et ühe varguse eest on teda juba karistatud. Prokuratuurile esitatud kaebuses avaldas H. Mertsin, et märkas sama teo eest kahte karistust alles asenduskaristuse taotlemise menetluses. 2.
28. Seega on olemas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p-s 5 nimetatud teistmise alus, s.o oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust tehes kohtul teada ja mis toob kaasa H. Mertsini olukorra kergendamise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. KrMS § 366 p 5 järgi on teistmise alus kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise. Kohtupraktikas on selgitatud, et selliseks oluliseks asjaoluks saab olla vaid faktiline asjaolu (vt viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-3615/13, p 13). Isiku varasem karistatus seda vaieldamatult on (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-2-1-07, p 7).
30. Kolleegiumi hinnangul ei anna teistmisavaldus siiski alust kriminaalmenetluse uuendamiseks. Nii nähtub otsuse tegemise ajal maakohtu kasutuses olnud kriminaaltoimikus sisalduvast karistusregistri väljavõttest, et H. Mertsinit karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
31. märtsi
32. a otsusega
33. detsembril 2016 toime pandud teo eest KarS § 218 lg 1 järgi ja et see otsus jõustus
34. märtsil 2017 (kd I, tl 231–233 pöördel). Järelikult ei saa väita, et H. Mertsini karistatus
35. detsembril 2016 toime pandud varguse eest ei olnud maakohtule
36. novembril 2017 kokkuleppemenetluses otsust tehes teada. Seega ei sisalda prokuratuuri teistmisavaldus KrMS § 366 p-s 5 märgitud teistmise alust ja avaldus jääb seetõttu rahuldamata.
37. Avalduse rahuldamata jätmist ei vääraks praeguses asjas ka teistmise aluse jaatamine, kuivõrd sellisel juhul ei oleks teistmisavaldus tähtaegne. 5.
38. KrMS § 368 kohaselt võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul, arvates teistmisaluse ilmnemisest. Riigikohus on sarnastel asjaoludel teistmisavalduse tähtaegsuse küsimust lahendanud
39. aprillil 2007 asjas nr 3-1-2-1-07 tehtud määruses (tegemist oli olukorraga, kus süüdimõistetu kaitsja esitas teistmisavalduse põhjusel, et isikut karistati kohtuotsusega teo eest, mille eest oli teda varem distsiplinaarkorras karistatud). Riigikohus leidis avalduse tähtaegsust hinnates, et oluline on see, millal sai distsiplinaarkaristuse kohaldamisest kui faktilisest asjaolust teada süüdimõistetu (vt viidatud määruse p 7). Praeguses asjas esitas teistmisavalduse prokuratuur. Seetõttu tuleks teistmise aluse jaatamisel otsustada, millal hakkas kulgema teistmisavalduse esitamise tähtaeg – kas siis, kui teistmisalusest sai teada prokuratuur, või siis, kui sellest sai teada süüdimõistetu. 5.
40. Tulenevalt KrMS § 367 lg-st 1 ja § 344 lg-st 3 on prokuratuuril teistmisavalduse esitamise õigus, süüdimõistetul seda õigust ei ole. Viimane saab teistmisavalduse esitada kaitsja vahendusel, kuid võib taotleda selle esitamist ka prokuratuurilt. Kolleegiumi hinnangul tuleb teistmisavalduse 2