4-20-2634/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-20-2634 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Ragner Krolli karistamises liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli
3. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Ragner Kroll Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Ave Uue Menetlusalune isik Ragner Kroll (isikukood 38511215221); Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töökoht XXX OÜ Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. juuli
6. a otsus osaliselt, s.o mõistetud lisakaristuse osas.
7. Muus osas jätta maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused kustunud karistuste kohta.
8. Rahuldada menetlusaluse isiku Ragner Krolli apellatsioon. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
9. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T.P. koostas 20.05.
10. a väärteoprotokolli nr AB 1558955 selle kohta, et 20.05.2020 kell 18.55 Lääne-Virumaal Tapa vallas Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva tee
11. km-l, liikudes Väike-Maarja suunas, juhtis Ragner Kroll mootorsõidukit RAM 1500 reg nr XXX kiirusega 161 km/h +/- 8km teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h. Oma tegevusega rikkus Ragner Kroll LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.
12. Viru Maakohus karistas Ragner Krolli 24.07.
13. a otsusega LS § 227 lg 4 järgi 15 päeva pikkuse arestiga, mille asendas KarS § 69 alusel 15 tunni üldkasuliku tööga, tegemise tähtjaga 2 kuud alates otsuse jõustumisest. LS § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldas maakohus Ragner Krolli suhtes lisakaristusena sõiduki juhtumisõiguse äravõtmist 6 kuuks. 2.
14. Maakohus tuvastas, et Ragner Kroll on süüliselt ja otsese tahtlusega rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi. Ragner Krolli süü on peale tema poolt süü omaksvõtu kohtuistungil, tõendamist leidnud ka väärteotoimikus olevate ning kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. 2.
15. Maakohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leidis, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada. 2.
16. Maakohus ei tuvastanud karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Ragner Krollil oli kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest. See karistus ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma ja annab üheselt tunnistust hoolimatust ning üleolevast suhtumisest temale määratud karistusse ja õiguskorda. Varasemaid karistusi liiklusnõuete rikkumise eest maakohus karistust mõistes arvesse ei võtnud, kuid leidis, et need varasemad karistused, millele menetlusalune isik ise ennast õigustavalt viitas, annavad kohtule piisava aluse jõuda seisukohale, et Ragner Krollil on välja kujunenud püsivalt hoolimatu käitumismuster. 2.
17. Maakohus leidis, et Ragner Krolli põhjendused väärteo toimepanemise kohta olid üleolevad ning ennast õigustavad ja kohus tõlgendas seda tema püüdena vähendada oma süüd. Ragner Kroll on teadlik, et omades kehtivat karistust samalaadse rikkumise eest, oli tal põhjust olla eriti hoolikas nii valitud sõidukiiruse jälgimise kui ka muude sõiduohutuse nõuete täitmise suhtes, kuid tema teadlikult ja tahtlikult eiras neid, ületades lubatud sõidukiirust enam kui 60 km/h, s.o ülimalt ohtlikul määral, seades seega tahtlikult ohtu nii enda kui temaga koos autos olnud pereliikmete, aga ka kaasliiklejate tervise ja elu. Ragner Kroll ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Tema poolt väljendatud kahetsus ei ole maakohtu hinnangul siiras. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et menetlusalust isikut Ragner Krolli on põhjendatud karistada raskeima ettenähtud põhikaristusega, s.o arestiga, selle keskmises määras. Kuna tegemist oli esmakordse vabadust piirava karistuse määramisega tema suhtes, siis pidas maakohus võimalikuks asendada see ühiskondlikult kasuliku tööga, milleks menetlusalune isik andis nõusoleku. Rahalise karistuse mõistmist ei pidanud maakohus põhjendatuks määrata, kuna varasem trahv ei ole mõjutanud isikut liikluses nõuetekohaselt käituma. Tema käesolev süütegu on muutunud võrreldes eelmise samalaadse süüteoga raskemaks. 2.
18. Maakohus asus seisukohale, et Ragner Krolli poolt avaldatud põhjendused vajaduse kohta omada juhtimisõigust seoses suure tööhulga ja vastutusega oma töötajate ning perekonna ees, ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Isik, kes teab, et juhtimisõigus on tema töises ja eraelulises tegevuses oluliselt vajalik, peab sellega arvestama ja kohandama oma käitumise liikluses selliselt, et ei rikuks kehtestatud eeskirju. Asjaolusid, mis välistaksid Ragner Krollilt raske liiklusalase väärteo toimepanemise eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise, maakohus 2 ei tuvastanud. Kuna tegemist oli korduva süüteoga, pidas maakohus põhjendatuks kohaldada Ragner Krolli suhtes LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist selle minimaalses määras, s.o kuueks kuuks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
19. Viru Maakohtu 24.07.
20. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik Ragner Kroll, kes palub tühistada maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas, mõista temale üks põhikaristus, kuid jätta lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata või võtta juhtimisõigus ära üheks kuuks. 3.
21. Ragner Kroll tunnistab, et tema rikkumine ei juhtunud kogemata ning ta saab aru, et selle eest tuleb karistust kanda. Tal on väga palju sõitmist seoses tööga ja elukohaga maal, kuid ta jälgib liiklusnõudeid. Kuigi temal on juhtunud varem väiksemaid eksimusi, mida ta samuti ei soovi õigustada, on ta saanud terveks eluks õppetunni, et iga rikkumine saab avastatud ja karistatud. See on tõsi, et ta sai aru, mis ta teeb ja tegelikult ta ei mõelnud sel hetkel juriidiliste tagajärgede peale. Ragner Kroll veendus, et ei oleks ohtlik endale ja teistele ning vähendas kiirust pärast möödasõitu, kui nägi vastu sõitvat autot. Vaatamata väga suurele kiirusele, palub ta siiski uskuda, et kahetseb siiralt. 3.
22. Kohtuotsusest on näha, et maakohus arvestas ka tema vanade mitme aasta taguste karistustega, mis ei olnud enam kehtivad. Ragner Krolli arvates peaks asja arutama uus kohtunik, kes ei vaata tema vanu karistusi. Kohus kirjeldas, et temal on tekkinud püsivalt hoolimatu käitumismuster. Ta ei ole sellega nõus, temal oli siis ainult üks kehtiv karistus. Tänaseks on ka see kehtivuse kaotanud, mille kohta esitas ta karistusregistri väljavõtte. 3.
23. Ragner Krolli sõnul ei mõjuta temale määratud karistus ainult teda, vaid ka tema perekonda ja töötajaid. Tema elukaaslasel puuduvad juhiload, laps läheb kooli ning Rõngus elab tema vanaema, kellele ta on ainus tugi. Samuti tuleb vallandada 10 töötajat, kuna ilma juhendamise, varustamise või muu toetuseta ei saa nemad iseseisvalt tööd teha. Ta sõidab seoses tööga väga palju, juhib erinevaid sõidukeid. Juhiloata ei saa ta ka ise tööl käia ning Väike-Maarjas on võimatu tööd leida, millega suudaks endale võetud kohustused täita. 3.
24. Ragner Kroll ei saa aru, miks määrati temale kaks täiesti uut karistust. Rahatrahv on tema jaoks väga mõjus karistus ning see oleks ka seekord pannud ta mõtlema. Arest on kõige karmim karistus. Ta on valmis töötama Eesti Vabariigi heaks, et heastada tööga väärteo toimepanemine. Lisaks arestile määras kohus ka juhtimisõiguse äravõtmise. Seadus ei keela määrata kahte karistust, kuid temale määrati teistkordse rikkumise eest kohe kaks uut karistust. Ragner Krolli arvates on see ebaõiglane ning ta palub hinnata, kas see on ikka vajalik. Kui kohus leiab, et juhtimisõigus tuleb ära võtta, siis palub ta seda teha lühemaks ajaks. Temalt ei ole varem võetud juhiluba, kuueks kuuks tööst ilmajätmine on väga raske. Ragner Kroll on mõistnud oma teo tagajärgi ning eriti sügavalt on saanud järele mõelda pärast maakohtu otsuse tegemist. Ta mõistab, et maakohus tegi otsuse vastavalt seaduse piiridele. Samas ei ole maakohus mitte mingil viisil tema põhjendustega arvestanud. Kohtuotsuses on kirjas ainult see osa tema istungil räägitust, mis jätab mulje nagu ta õigustaks ennast ja ei kahetse juhtunut.
25. Tartu Ringkonnakohtu 04.09.
26. a määrusega võeti menetlusaluse isiku apellatsioon menetlusse ning määrati kohtuistungi ajaks 24.09.
27. 3
28. Nimetatud ajaks esitas kirjalikud seisukohad kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue, kes taotleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 5.
29. Kohtuväline menetleja jäi Viru Maakohtu 24.07.
30. a istungil esitatud seisukoha juurde ning leiab, et Viru Maakohtu otsus Ragner Krollile kohaldatud karistuse osas on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Aruteldava rikkumise ajal oli isikul kehtiv rikkumine samuti piirkiiruse ületamise eest, millise eest määrati talle rahatrahv 120 eurot. Menetlusaluse isiku väide, et rahatrahv pani teda teiste liiklejatega arvestavalt ja hoolivalt käituma, ei pea paika, kuna isik jätkas liiklusnõuete rikkumist ja seda taaskord piirkiiruse ületamise näol. Tema käitumismustrit liikluses iseloomustab ka asjaolu, et rikkumised piirkiiruse ületamise näol lähevad järjest raskemaks. Möödasõidu manööver on alati juhi teadlik ja tahtlik valik. Menetlusalune isik võttis teadlikult riski, sooritades eessõitvast mootorsõidukist möödasõidumanöövrit kiirusega 153 km/h, kuigi suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h. 5.
31. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima liiklusreegleid, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ning tema suhtes tuleb karistusena kohaldada seadust tema täies ranguses. Mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kohaldamise puhul on tegemist karistusega, mille puhul on rõhk eripreventsioonil. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine karistusena kaitseb õiguskorrakaitsmise huve, mille alla kahtlemata kuulub ka liikluskord sh teistele isikutele (avalikkusele) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtu seadmist.
32. 30.09.2020 toimunud kohtuistungil taotles kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar apellatsiooni rahuldamist. Kaitsja leidis, et 15 päeva pikkune arest on piisavalt raske karistus, mis suudab isikut mõjutada õiguskuulekusele. Mõistetud aresti foonil palub kaitsja jätta lisakaristuse kohaldamata. 6.
33. Ragner Krolli rikkumine on juhuslikku laadi, käitumismuster puudub. Praeguseks hetkeks on varasem karistus kustunud ja väärteo toimepanemise ajaks oli see peaaegu kustunud. Väärteokoosseisu realiseeris menetlusalune isik kõigest 3 km/h võrra. Lisaks tuleb hinnata, millised tagajärjed juhtimisõiguse kuueks kuuks äravõtmisega menetlusalusele isikule ja tema ettevõtte töötajatele kaasnevad. Ragner Krolli süü ei ole väga suur ning temale on juba kohaldatud põhikaristusena arest keskmises määras. 6.
34. Lisaks palub kaitsja ringkonnakohtul anda hinnang maakohtu poolt kustunud väärteokaristustele tuginemise kohta.
35. Ragner Kroll jäi 30.09.2020 kohtuistungil esitatud apellatsiooni juurde ning soovis, et tema suhtes ei kohaldataks juhtimisõiguse äravõtmist. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
36. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni, kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas ja kohtuistungil avaldatuga, leiab, et 4 apellatsiooni seisukohad väärivad tähelepanu ja maakohtu otsus tuleb Ragner Krollile mõistetud lisakaristuse osas tühistada.
37. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud Viru Maakohtu otsust väärteo toimepanemise osas, vaid ainult mõistetud lisakaristust. Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Seega käsitleb ringkonnakohus ainult Viru Maakohtu poolt mõistetud karistust.
38. Kõigepealt nõustub ringkonnakohus kaitsja sellekohase väitega, et kustunud karistustele tuginemine ei ole põhjendatud. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Viru Maakohtu otsuse põhjendustest on näha, et kuigi kohus nendib, et varasemaid karistusi karistust mõistes arvesse võtta ei saa, on kohus ometi nende põhjal asunud seisukohale, et menetlusalusel isikul on välja kujunenud püsivalt hoolimatu käitumismuster. Ringkonnakohus leiab, et selline käsitlus on lubamatu. Maakohtu järeldus on ilmselgelt kujunenud just kustunud karistuste pinnalt. Seetõttu jätab ringkonnakohus eelmainitud põhjenduse maakohtu otsusest välja.
39. Apellatsioonkaebuses palub Ragner Kroll mh arvestada, et tema kahetsus on siiras. Viru Maakohus leidis, et karistust kergendavaid asjaolusid ei ole, Ragner Krolli kahetsus ei ole siiras. Ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ega selle võimalikest tagajärgedest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna olemasolevad materjalid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohtus toimunud istungi protokollist nähtuvalt ei ole Ragner Kroll konkreetselt oma tegu, s.o suurt kiiruse ületamist, kahetsenud, on leidnud mitmeid põhjendusi ja vabandusi kiiruse ületamisele ning selgitanud, miks kohtuvälise menetleja poolt küsitud karistus ei ole õiglane.
40. Ringkonnakohus on seisukohal, et Ragner Krollile mõistetud põhikaristus 15 päeva aresti, mis asendati 15 tunni üldkasuliku tööga, vastab süü suurusele ja täidab karistuse mõistmise eesmärgid ning temale lisaks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks ei ole proportsionaalne.
41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Ragner Krolli süü LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel keskmisest suurem, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning tema poolt toimepandud rikkumine tekitas vaid abstraktse ohu. Kiiruse ületamisega sellises määras võivad tagajärjed olla tavapäraselt oluliselt raskemad, nt liiklusohtliku olukorra tekitamine, liiklusõnnetus või realiseeritud oht teiste inimeste elule ja tervisele.
42. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel 5 tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.
43. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-18-17, p 13).
44. Väärteo toimepanemise ajal oli Ragner Krollil üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi, teda karistati rahatrahviga 30 trahviühikut. Ringkonnakohus möönab, et Ragner Krolli liikluskäitumine on muutunud ajaga ohtlikumaks, kuna praegu heidetakse talle ette kiiruse ületamist mitte vähem kui 63 km/h, mis kvalifitseerub sama paragrahvi neljanda lõike alla. Samas täitis Ragner Kroll LS § 227 lg 4 objektiivse koosseisu kiiruse ületamisega vaid 3 km võrra. Maakohus mõistis Ragner Krollile põhikaristusena aresti selle keskmises määras. Arest on LS § 227 lg-s 4 toodud alternatiividest raskeim karistusliik, tegemist on vabaduskaotusliku karistusega. Varasemalt ei ole Ragner Krolli karistatud aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega, vaid rahatrahviga sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Arvestades tema isikut ja varasemat karistust, võib öelda, et mõistetud põhikaristus on piisav eripreventiivse eesmärgi täitmiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et Ragner Krollile mõistetud aresti on võimalik asendada üldkasuliku tööga, kuna varem ei ole talle vabadust piiravat karistust kohaldatud. Kolleegiumi hinnangul on üldkasulik töö viimase võimalusena enne vabaduskaotusliku karistuse kohaldamist piisavalt mõjus ja vastavuses Ragner Krolli süü suurusega ka ilma lisakaristust kohaldamata. Üldkasulik töö toob süüdlasele kaasa teatud kohustused ja piirangud, ning on sellisena oluliselt tõhusam ja tuntavam kui kergelt tasutav rahatrahv. See annab võimaluse näidata, et Ragner Kroll on viimasest õigusrikkumisest teinud enda jaoks tõsised järeldused ja hoidub edaspidi sellistest liiklusnõuete rikkumistest.
45. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud 13.12.
46. a otsuse nr 3-1-1-122-13 punktis 11, et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav.
47. Maakohtu otsuse põhjendused tuginevad peaasjalikult ühele kehtivale karistusele, Ragner Krolli ennast õigustavatele ütlustele ning kiiruse ületamise suurusele. Samas ei anna ükski neist asjaoludest põhjust arvata, et menetlusalune isik jätkab samalaadsete liiklusrikkumiste toimepanemist, mis annaks aluse kohaldada lisakaristust.
48. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine oleks põhjendatud olukorras, kus põhikaristus ei täida eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et tegemist ei ole harjumussüüteoga, vaid pigem juhusliku käitumisaktiga. Kuigi Ragner Krollil oli üks kehtiv väärteokaristus, pani ta uue samalaadse väärteo toime enam kui üheksa kuud hiljem. Ainuüksi korduvusest ei saa teha järeldust, et menetlusalusel isikul on välja kujunenud käitumismuster ning kiiruse ületamine on saanud tavapäraseks elu osaks. Samuti ei viita Ragner Krolli ütlused sellele, et ta ei saaks rikkumisest aru ning peab seda normaalseks eluviisiks. Ragner Kroll küll õigustas maakohtus ütlusi andes mõnevõrra oma käitumist, samas tunnistas ta ka korduvalt, et on täiesti aru saanud, mida ta on teinud, et see oli rumalus. Ta tunnistas kiiruse ületamist, sai aru, et sellisele rikkumisele järgneb karistus. Kuna puuduvad ka muud õigusrikkumised, ei ole alust arvata, et Ragner Krolli näol on tegemist isikuga, kes ei suuda järgida õiguskorda.
49. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et suurte kohustuste olemasolu oma töötajate ja perekonna ees ei välista iseenesest lisakaristuse kohaldamist. Samas tuleb kohtul 6 eripreventiivsetel kaalutlustel lisakaristuse mõistmisel muuhulgas hinnata, kui raske on juhtimisõiguse äravõtmise mõju isikule. Ragner Krolli apellatsioonkaebusest ning kohtuistungil antud selgitustest on näha, et ta on ettevõtte omanik, kus töötab 15 inimest. Tema igapäevatöö sisaldab endas palju erineva kategooria sõidukitega sõitmist. Olukorras, kus ta ei saa ettevõtte tegevust juhtida tulenevalt juhtimisõiguse puudumisest ning vajadusest ise kohapeal käia ja töötajaid varustada, juhendada, kaotavad 10 inimest töö. Sealjuures oleks tal raske leida endale uus töökoht, kuna elab Väike-Maarjas ning võetud kohustustele vastavat töökohta seal ei leidu. Seega võib juhtimisõigusest ilmajätmine tekitada Ragner Krollile raskemaid tagajärgi, eelkõige töökoha kaotuse näol, kui see oleks eripreventiivsetel kaalutlustel põhjendatud.
50. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mõistes Ragner Krollile lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse.
51. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-dest 3 ja 4 ja § 151 lg 1 p-st 4 Viru Maakohtu
52. juuli
53. a otsus tühistada osaliselt, s.o mõistetud lisakaristuse osas, ning rahuldada menetlusaluse isiku Ragner Krolli apellatsioon. Muus osas jääb maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid sellest tuleb välja jätta põhjendused kustunud karistuste kohta. /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Tiit Lõhmus 7 /allkiri/ Aarne Sarjas