Obsah (4)

§ 191§ 31§ 114§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20

§ 191lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 19.12.2019 otsusega nr 7001910176-1 S.K19.06.2019 rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi.
2. S.K esitas Tallinna Halduskohtule 16.01.2020 kaebuse PPA 19.12.2019 otsuse nr 7001910176-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata tema 19.06.2019 rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2020 otsusega S.Ki kaebuse rahuldamata. 3-20-103
3. S.K esitas Tallinna Ringkonnakohtule 25.06.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 25.06.2020 määrusega menetlusse.
4. PPA edastas ringkonnakohtule 01.09.2020 teavituse, et S.K on omal soovil 31.08.2020 lahkunud päritoluriiki (Venemaa Föderatsiooni).
5. Ringkonnakohus küsis 14.10.2020 kohtunõudega apellandi esindajalt, kas asjaolust, et apellant on enne tema apellatsioonkaebuse sisulist lahendamist Eestist vabatahtlikult lahkunud, saab järeldada, et apellant on kaotanud huvi oma asja edasise menetlemise vastu või peab ta apellatsioonkaebuse läbivaatamist jätkuvalt vajalikuks.
6. S.K esindav advokaat märkis 26.10.2020 vastuses kohtunõudele, et S.K täitnud kohustuse Eestist lahkuda ning kuna ta ei ole pärast Eestist lahkumist enam vastanud esindaja kõnedele suhtlusrakenduses Viber, mille kaudu toimus nende varasem suhtlus (lisaks kokkusaamistele), siis ei tunne apellant ilmselgelt huvi menetluse jätkamise vastu. Kaebaja loobub

§ 191lg 1 alusel apellatsioonkaebusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 191

lg 1 kohaselt võib apellant ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

§ 191

lg-st 2 tulenevalt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, ning pärast apellatsioonkaebusest loobumist ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Kui teine menetlusosaline ei ole halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud, lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse (

§ 191lg 3).

8. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole praeguses asjas kohtuistungit ega avalduste esitamise tähtaega määranud, on apellatsioonkaebusest loobumise avaldus tähtaegne. Kuigi avalduse on esitanud esindaja, ei ole S.K advokaadi esindusõiguse seadusjärgset ulatust kohtule teadaolevalt piiranud (

§ 31lg 2).

Kuna asjas on esitatud vaid üks apellatsioonkaebus, siis tuleb S.K 26.10.2020 avaldus vastu võtta ja apellatsioonimenetlus

§ 191lg 3 alusel lõpetada.

9. S.K on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 03.03.2020 määrusest ja menetlusabi jätkuvuse põhimõttest (

§ 114

lg 2) tulenevalt vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ning teda on esindanud riigi õigusabi korras määratud advokaat. Tallinna Halduskohtu 10.01.2020 määrusega nr 3-20-67 on S.K antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Apellatsioonkaebusest loobumise tõttu jäävad S.K apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud

§ 118lg 3 ja § 191 lg 2 alusel riigi kanda.

Apellandi muud võimalikud menetluskulud jäävad

§ 191lg 2 teise lause alusel tema enda kanda.

Vastustajal menetluskulud puuduvad. 10. Eelneva põhjal ja

§ 191

lg 3 alusel lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse haldusasjas nr 3-20-103. Apellatsioonkaebusest loobumisest tulenevalt loetakse, et S.K ei ole Tallinna Halduskohtu 26.05.2020 otsuse nr 3-20-103 peale apellatsioonkaebust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) 2