← Eesti

2-20-8659/27

Obsah (7)§ 561§ 428§ 430§ 168§ 150§ 386§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 13.november 2020, Vabaduse 13, Võru Tsiviilasja number 2-20-8659 Tsiviilasi H. P. , H. P. , M. P. , H. P

§-de 477 lõigete 1 ja 6, 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, 168 lg 3 ning 150 lg 2 p 1 alusel I. Lõpetada menetlus tsiviilasjas H. P. , H. P. , M. P. , H. P. ja E. P. hagis M. P. vastu elatise nõudes ja M. P. vastuavalduses ainuotsustusõiguse saamiseks laste elukoha määramiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks seoses kompromissi sõlmimisega. II. Kinnitada L. P. ja M. P. (edaspidi vanemad) vahel sõlmitud kompromiss ühiste laste H. P. , H. P. , M. P. , H. P. ja E. P. suhtes ühise hooldusõiguse teostamises, lastega suhtlemise korraldamises ning laste ülalpidamiskohustuse täitmises alljärgnevatel tingimustel:

  1. Vanematel säilib laste suhtes ühine hooldusõigus.
  2. Vanemad on kokku leppinud, et lapsed viibivad kummagi vanema elukohas vaheldumisi ühe nädala kaupa alates
  3. novembrist 2020.a. Esimese nädala, mis on 2020.aasta
  4. nädal (29.11.20-06.12.20), viibivad lapsed ema elukohas.
  5. Lapsed lähevad ühe vanema elukohast teise vanema elukohta pühapäeval kell 18.
  6. Lastele tuleb teise vanema elukohta järele see vanem, kelle juurde lapsed järgnevaks nädalaks lähevad.
  7. Lapse haigestumise korral jääb haige laps selle vanema elukohta, kus ta haigestumise ajal on, kui arsti ettekirjutuste kohaselt ei ole lapse transport lubatav.
  8. Vanem, kelle juures lapsed suhtlemiskorra järgi viibivad, hoolitseb selle eest, et lastest lahus viibival vanemal oleks võimalik lastega suhelda telefoni või muu sidevahendi abil.
  9. Laste elukohas igapäevaseks ülalpidamiseks vajaliku tagab see vanem, kelle juures lapsed suhtlemiskorra järgi viibivad.
  10. Lastele vajalikud ühekordsed suuremad väljaminekud, nagu näiteks kooliaasta alguses koolitarbed, talveriided, jalanõud, huviringides ning treeningutes vajalikud tarbed ja varustus jne., finantseerivad vanemad võrdselt eelneval kokkuleppel.
  11. Riiklikud lastetoetused ja muud sotsiaaltoetused laekuvad laste ema arvele. Täiendavalt elatist kumbki vanem teisele ei maksa.
  12. Vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid. III. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. IV. Tagastada M. P. vastuavalduse esitamisel 20.07.2020.a. Rahandusministeeriumi arvele tasutud riigilõivust 10 eurot pool (1/2) s.o 5 (viis) eurot riigilõivu tasunud isiku Ü. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kontole nr EE
  13. V. Toimetada kohtumäärus Vallavalitsusele. kätte Määruse kehtivus, edasikaebamise kord ja määruse jõustumine menetlusosalistele ja saata teadmiseks Võru

§-de 478 lg 3 ja 4, 660 lg 3 ning 661 lg 1 ja 4 alusel Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada ja määrus jõustub selle teatavakstegemisest. 2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on H. P. , H. P. , M. P. , H. P. ja E. P. hagi M. P. vastu elatise nõudes ja M. P. vastuavaldus ainuotsustusõiguse saamiseks laste elukoha määramiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 25.augustil 2012.a. sündinud Henri ja H. P. , 19.novembril 2013.a. sündinud M. P. ning 28.augustil 2016.a. sündinud Hanna ja E. P. vanemad on L. P. ja M. P. . 11.novembril 2020.a. esitasid vanemad kohtule kompromissilepingu. Laste vanemad teatavad, et nad on kohtumenetluse käigus jõudnud kokkuleppele ning soovivad laste ülalpidamise küsimused ning suhtlemiskorda puudutava vaidluse lahendada kokkuleppel, õiguslikult vaieldavate õigussuhete muutmiseks vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel (edaspidi kompromiss) ja paluvad kohtul kompromissi kinnitada vanemate vahel kokkulepitud tingimustel.

§ 561

lg 1 sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ning p 4 kohaselt, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise

§ 430

lg 3 alusel ning kohus kinnitab kompromissi, lõpetades ühtlasi menetluse.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. M. P. on esitanud taotluse, et kohus tagastaks poole menetluses tasutud riigilõivust riigilõivu maksekorraldusel toodud andmetel.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. Kohtule esitatud maksekorralduselt nähtub, et käesolevas menetluses on M. P. vastuavalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot 20.07.2020.a. Ü. P. kontolt. Seega tuleb tasutud riigilõivust pool tagastada vastavalt M. P. korraldusele Ü. P. kontole. Kohus selgitab, et

§ 150lg 2 p 1 alusel ei kuulu tagastamisele pool M.

P. määruskaebuselt 30.06.2020.a. tasutud riigilõivust, kuivõrd määruskaebuse menetlus on käsitletav eraldi menetlusena, millises ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. 16.juuni 2020.a. määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega M. P. kohustati tasuma laste ülalpidamiseks elatist, kehtib vastavalt osundatud määruse p. 2 kuni tsiviilasjas tehtava 3 kohtulahendi jõustumiseni. Seetõttu puudub vajadus hagi tagamise tühistamiseks

§ 386

lg 4 alusel, kuivõrd hagi tagamisabinõuna kohaldatud elatise maksmise kohustuse kehtivuse aeg on hagi tagamise määrusega kindlaks määratud. Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas asjas on pooled kompromissilepingus deklareerinud, et nad loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.