Arvestades, et võlgniku tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid sularaha liikumisi, on kassadokumentide ja raamatupidamise korraldamata jätmine oluline rikkumine, nimelt raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Võlgniku bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 31.07.2020 negatiivne: -1 094 800, 59 eurot, võttes arvesse, et raamatupidamist ei ole alates detsembrist 2019 peetud, oli omakapital negatiivne juba 2019.aasta detsembris. Võlgnik võib olla rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku 29.09.2020 vastuse kohaselt soovis V omandada H.M. Seafood OÜ kui majandusüksust. Selleks asus V tasuma võlgnevusi kolmandatele isikutele, tasudes neid läbi juhatuse liikme erakonto, sest võlgniku pangakonto oli arestitud. Eesmärk oli päästa H.M. Seafood OÜ pankrotist. 02.01.2020 anti ruumid üle ning hakati tootmiseks ettevalmistusi tegema, mis toimus 17.02.
lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust 4 raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav turuväärtusega vara, kuid kohustusi on kokku vähemalt 2 260 615,45 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et H.M. Seafood OÜ-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
Ajutine haldur ei välista, et võlgnik võib olla rikkunud raamatupidamise korraldamise ja pankrotiavalduse esitamise kohustust ning võib olla toimunud ettevõtte üleminek. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt
lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on kulutanud pankrotiasja ettevalmistamise toimingutele 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on ülejäänud ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus peab põhjendatud töötasuks 1458 eurot (13,5 tundi*90+ käibemaks 243). Avaldajad tasusid ajutise halduri tasu ja kulude katteks 26.06. 2020 kohtu deposiiti 3 000 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb hüvitada võlausaldaja poolt tasutud 5 ettemaksu arvelt vastavalt
MS § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta juhatuse liikme H. L.i vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.