lg 4 alusel määrata Meelis Ootsingule käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus.
lg 4 alusel kohustada Meelis Ootsingut peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi tarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi - CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriini analüüsi. Antud vereproovi tulemus peab kinnitama, et Meelis Ootsing ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kohustus alkoholi mitte tarvitada loetakse täidetuks järgmistel tingimustel. Juhul kui esmases alkoholi tarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi tarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdimõistetu poolt antud alkoholi tarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Vereproovi tulemused tuleb Meelis Ootsingul esitada kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega (tl 13-14) tunnistati Meelis Ootsing (edaspidi M. Ootsing) süüdi
lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 25.02.-26.02.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
Ootsing ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.03.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 10.04.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus M.Ootsingu vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid talle tuleb katseajaks määrata täiendav kohustus. Kriminaalhooldusametnik heidab M. Ootsingule ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 12.09.2020, 31.08.2020, 22.07.2020. 12.09.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 23) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 12.09.2020 kell 15.42 hooldusaluse elukohas M. Ootsingu joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,116 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitava tunnusena on protokollis fikseeritud alkoholilõhna esinemine suust. Protokolli kirjutas M. Ootsing, et pole täna ega eile joonud, sööb xxxxxxxx 3 või rohkem tabletti päevas (tl 23 pöördel). M. Ootsing ka kohtuistungil eitas 12.09.2020 alkoholi tarvitamist. Millest võis tekkida alkoholilõhn, M.Ootsing ei tea. Kohus leiab, et alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et M. Ootsing tarvitas millalgi enne 12.09.2020 toimunud kontrolli alkoholi sisaldavat sööki või jooki. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest M. Ootsing oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. M. Ootsingul on kohustus hoiduda igasuguse söögi või joogi tarvitamisest, mis võib sisaldada alkoholi. Kontrolli ajal on süüdimõistetu viidanud ravimi xxxxxxx tarvitamisele. Kohtule teadaolevalt xxxxxxx ei sisalda etanooli (https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1006007.pdf). Seega kindlasti ei kaasne selle tarvitamisega alkoholilõhna esinemine suust. 31.08.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 4) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 31.08.2020 kell 9.31 kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses Võru linnas Jüri 19a M. Ootsingu joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,201 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavaid muid tunnuseid hooldusalusel ei esinenud. Protokolli kirjutas M. Ootsing, et võttis eile paar õlut, sest üks ammune tuttav tuli külla ja kahetseb ning lubab edaspidi olla kaine ning käia arstide juures (tl 4 pöördel). M. Ootsing kohtuistungil kinnitas samuti, et jõi õlut. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kogumis süüdimõistetu kirjaliku seletuse ja kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et M. Ootsing tarvitas ajavahemikus 30.08.-31.08.2020 alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest M. Ootsing oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. 22.07.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 26) tõendab, et patrullpolitseinik kontrollis 22.07.2020 kell 00.49 Pärnus Pikk tn 18 asuvas Lääne prefektuuris M. Ootsingu joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,18 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitava tunnusena on protokollis fikseeritud tugeva alkoholilõhna esinemine suust. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 27) on M. Ootsingul tuvastatud silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, aja-, isiku- ja kohatajus häirete esinemine, koordinatsiooni kerged häired, ärritunud käitumine. M. Ootsing kohtuistungil kinnitas, et jõi 22.07.2020 õlut. 3
Kuigi Lääne prefektuuri kinnitusel ( tl 25) on nende andmebaasis fikseeritud M. Ootsingu alkoholitarvitamine ka 21.07.2020, mil indikaatorvahendi kasutamise protokolli ei koostatud (tl 25), pole seda kriminaalhooldusametnik M. Ootsingule rikkumisena ette heitnud, mistõttu ei tee seda ka kohus. Tartu Maakohtu 3.06.2020 määruses tuvastatu kohaselt on M. Ootsing alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ka 20.04.2020 ja 23.04.2020. Kuna kriminaalhooldusametnik on M. Ootsingut 20.04.2020 rikkumise eest 30.04.2020 kirjalikult hoiatanud (tl 6) ja 23.04.2020 rikkumisega seoses on kohus määranud täiendava kohustuse, ei saa kohus käesolevas asjas enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, sest M. Ootsing ei ole suutnud alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. Kuigi ettekandes on viidatud registreerimiskohustuse rikkumisele ja kohtu poolt määratud elukohast loata eemal olekule kauem kui 15 päeva, pole neid rikkumisi ettekande esitamise põhjustena 20.05.2020 ega ka 2.09.2020 erakorralises ettekandes välja toodud. Seetõttu ei heida ka kohus nende rikkumiste toimepanemist M. Ootsingule ette. M. Ootsingut iseloomustab positiivselt, et registreerimislehest nähtuvalt ( tl 5) ta alates 29.04.2020 registreerimiskohustust täitnud korrektselt. M. Ootsing pöördus esmalt ravile xxxxxxxxxxx x. xxxxx juurde, mida tõendab 11.06.2020 kviitung (tl 9). Lõuna-Eesti Haigla AS 17.08.2020 tõend ( tl 10) kinnitab, et M.Ootsing alustas programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemist 17.08.2020 ja ta jätkab programmis osalemist. M.Ootsingu kohtuistungil antud ütluste kohaselt jätkab ta programmis osalemist ka praegu ning alates 21.09.2020 on talle määratud alkoholitarvitamise vastane ravi, mis on seni väga hästi mõjunud. M.Ootsingu väidetut ei seadnud kohtuistungil kahtluse alla ka kriminaalhooldusametnik, mistõttu ei tee seda ka kohus. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on süüdimõistetu alkoholi tarvitamist oktoobris kontrollitud kahel korral ning siis pole alkoholi tarvitamist tuvastatud. M.Ootsingut iseloomustab ka positiivselt, et ta on asunud tööle. M. Ootsingule on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. M. Ootsing neid tingimusi ei ole täitnud. Ta on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seda vaatamata asjaolule, et kriminaalhooldusametnik on teda hoiatanud ja kohus pannud täiendava kohustuse, samuti programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemisele. M. Ootsingu senise käitumise valguses on kaheldav, et edasine katseaeg osutuks edukaks. Samas tuleb nentida, et esineb ka rida süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. M. Ootsing on täitnud alates 29.04.2020 kohusetundlikult registreerimiskohustust, on asunud tööle, osaleb siiani alkoholisõltuvuse vastases programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning saab ravi. M.Ootsingu väitel on alkoholivastane ravi osutunud tulemuslikuks alles alates septembrikuu lõpust, kui talle programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames määrati uus ravi. Ravi tulemuslikkusele viitab asjaolu, 4
lg-le 4 tuginedes rakendatakse isiku kohustamist enda kulul tegema laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Kohustuse täitmise kohta peab isik kindlaks määratud tähtajaks esitama kriminaalhooldusametnikule uuringu tulemused ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.03.2019 määrus asjas 1-09-14104 p 25). Käesoleval juhul on süüdimõistetu kohtule avaldanud, et on nõus võtma endale sellise kohustuse. Sellise kohustuse määramist on toetanud ka kriminaalhooldusametnik. Asjaolu valguses, et süüdimõistetu on teadvustanud endal alkoholi tarvitamisest tingitud probleemi olemasolu ja soovib sellest siiski vabaneda, peab kohus võimalikuks anda talle veel ühe võimaluse, jättes karistuse täitmisele pööramata. Kõnealuse kohustuse panek süüdimõistetule survestab süüdimõistetut täiendavalt alkoholi tarvitamisest hoiduma. Kohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et tegemist on süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsiga (CDT). Katseaja lõpuni on veel kaua aega. M.Ootsingul on oma käitumisega võimalik näidata, et on asunud paranemisele. Mõne uue rikkumise toimepanemise korral saab kohus kriminaalhooldusosakonna vastava taotluse alusel kaaluda karistuse täitmisele pööramist veel edaspidigi.
lg 4 alusel määratava kohustuse paneku süüdimõistetule teeb problemaatiliseks asjaolu, et
lg 4 viitab üksnes
lg 2 alusel kohustuste määramisele ega tee viidet
§-le 75 lg 4. Samas ei välista
lõikes 2 loetlemata kohustuste panekut süüdlasele
§-s 74 lg 1 sätestatu. Kohtu arvates ei ole mõistlikku põhjendust, miks erinevates sätetes on süüdlasele käitumiskontrolli ajaks kohustuste määramine erinevalt reguleeritud. Asjaolu valguses, et põhimõtteliselt saab
§-s 75 lg 2 loetlemata kohustusi katseajaks määrata, ei välista kohus seda ka käesoleval juhul, kui on vajalik otsustada täiendava kohustuse panek kohtuotsuse täitmise käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.