4-20-4156/6

4-20-4156 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-4156 (2303,20,000845) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Raivo Jürna; ik: 36909130277; elukoht: xxxx, töökoht: puudub. Raul Annuka, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Raivo Jürna süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.
3. Mõistetud arest 8 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.11.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 19.10.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.09.2020 koostatud väärteoprotokollist nr 20200914182901 (2303,20,000845) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 14.09.2020 kell 15:15 peeti Tallinnas Põhja pst 33 juures suunaga Sadama tänava poole kinni sõiduk, mida juhtis Raivo Jürna, kes juhtis mootorsõidukit, 1 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud elektroonilise postiga. Menetlusaluse isiku 16.10.2020 esimesest e-kirjast nähtuvalt teatas menetlusalune isik, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda töö tõttu, teisest e-kirjast nähtuvalt teatas menetlusalune isik, et ei soovi väärteomenetluses osaleda. Kuna menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist piisava ajavaruga kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja on avaldanud soovi asja arutada tema osavõtuta, peab kohus võimalikuks arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. VTMS § 98 lg 5 kohaselt, kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Väärteomenetluses ei ole menetlusalust isikut üle kuulatud, kuid väärteoprotokolli selgituste lahtrisse on menetlusalune isik märkinud, et on protokolliga tutvunud, küsimusi ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Raivo Jürna süüditunnistamist tema poolt toimepandud väärteo toimepanemises. Kuivõrd menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta ja karistused ei ole mõju avaldanud, taotleb karistamist arestiga 8 päeva. Kohus, kontrollinud väärteotoimiku materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Raivo Jürnal kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Raivo Jürna 28.09.2017 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seejuures on teda seetõttu karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 18.10.2017 otsusega nr 2303,17,001267/3 LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 14.09.2020 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
6. Menetlusalune isik oli eelnevatest karistustest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtub seegi, et teda on nii
7. kui ka
8. aastal karistatud KarS § 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja korduvast negatiivsest kogemusest asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 2 Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust, neist kolm on määratud sõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Üks karistus on aga määratud teiseliigilise liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Samuti on isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on samuti seotud liiklusalaste süütegude toimepanemisega, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt. Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud isikuandmetest nähtuvalt menetlusalusel isikul püsiv töine sissetulek puudub. Lisaks sellele nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalusele isikule määratud neli rahatrahvi on jäetud tasumata. Sellised andmed annavad aluse asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek, s.t rahatrahv kui karistusliik ei ole täidetav ning korduv rahatrahvide kohaldamine ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ning menetlusalune isik jätab rahatrahvid tasumata ja jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et tal ei ole juhtimisõigust. Seega on rahatrahv kui tulemuseta jäänud karistusliik ennast ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse mõistmisel arvestada, väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et tegemist on järjekindlalt liiklusalaseid väärtegusid toime paneva isikuga. Nii nähtub menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest, et isik paneb vähemalt kord aastas toime mõne liiklusalase süüteo, kusjuures juhtimisõiguse puudumise tõttu ei tohiks ta üldse liikluses juhina osaleda. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata nii väärteo- kui kriminaalkorras, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Menetlusalust isikut ei ole sundinud samalaadsete süütegude toimepanemisest hoiduma ei väärteokorras määratud rahatrahvid, korduvad vangistuse tingimisi kohaldamata jätmised ega ka käitumiskontrollile allutamine. Seega eripreventsioonist ja kergendavate asjaolude puudumisest lähtuvalt on alused menetlusaluse isiku karistamiseks ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samas leiab kohus, et kuna 3 menetlusalust isikut ei ole arestiga varasemalt karistatud, peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4