← Eesti

2-19-133840/14

Obsah (12)§ 317§ 407§ 162§ 175§ 177§ 178§ 444§ 416§ 415§ 149§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 28. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-133840 Tsivii

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Osaühing Aktiva Finants esitas 14.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. M.ilt 513,86 euro saamiseks. Kohus tegi 03.12.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas dokumente kätte toimetada kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile xxx, kuid kiri tagastati märkega, et kostja ei ela/asu aadressil; xxx, kuid kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel ning eposti aadressidel xxx, xxx ning xxx, kuid vastuseta. Tsiviilasjas nr 2-19-123126 püüdis kohtutäitur menetlusdokumente kostjale kätte toimetada nii aadressil Nissi tee 20, kus kostja tema ema kinnitusel enam ei ela ja ema ei tea, kust kostjat leida võiks, kui ka xxx, mille omanik kinnitas, et üürileping kostjaga on lõpetatud ja xxx, kus selgus, et elab uus üürnik.
  2. Pärnu Maakohus andis 19.02.2020 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 01.04.2020 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 360,90 eurot, intressi 7,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 32,63 eurot ja viivise alates 02.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kohus võttis hagi 06.04.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
  3. Kohus üritas toimetada hagiavaldust koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte järgmisel tema rahvastikuregistri järgsele aadressile xxx maakond, kuid dokumendid tagastati märkega „ei ela/asu aadressil“; kostja tööandja N. OÜ aadressil xxx, kuid vastuseta ja kostja e-posti aadressidel xxx, xxx ning xxx, kuid vastuseta. Saue Vallavalitsuse teatel kolis kostja oma elukoha aadressilt välja ja tema praegune elukoht ei ole pereliikmetele teada. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollis xxx aadressi ja xxx aadressi, kuid kostja ei viibinud kummalgi aadressil. Muid andmeid Politsei- ja Piirivalveametil ei ole. 2
  4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja asukoht kohtule teada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

sätestatud viisil. 5. Juhindudes

§ 317

lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teadaanne avaldati 08.07.2020, seega loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks 24.07.

  1. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (14 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 07.08.
  2. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 7. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 8. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 460 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulu 360 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). 9.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 180 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja esindaja kvalifikatsiooni. 10. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 280 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 180 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

11. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). 3 Kohtu selgitused  Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

).  Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 149

).  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

 Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.