p-st 3, § 133-135 ja § 29 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: Tühistada Keskkonnainspektsiooni 23.03.2020.a. otsus väärteoasjas nr 940019001264 B OÜ karistamises MaaPS § 117 lg 2 järgi ning lõpetada väärteomenetlus B OÜ suhtes
Rahuldada kaitsja taotlus osaliselt ja mõista välja B OÜ kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks pool (50%) s.o 3919.58 eurot riigieelarve vahenditest. Ülejäänud osas summas 3919.58 jätta kaitsja taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 06.10.2020.a. 1. Asjaolud ja menetluse käik Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor A. K. poolt on koostatud 21.02.2020.a. väärteoprotokoll nr 940019001264 selle kohta, et 04.10.2019.a. ajavahemikul kell 10:30 kuni 11:00 xxx kinnistul katastritunnusega 72701:001:1080 liikusid OÜ B juhatuse liikme T. P. teadmisel ja loal Xxx karjääri mäeeraldisel kallurid, mille kallurikastid olid katmata. Korraldades Xxx karjääri mäeeraldisel tegevuse viisil, et kõigilt veokitelt ei nõuta koormakatte kasutamist, rikkus OÜ B juhatuse liige T. P. ettevõttele väljastatud maavara kaevandamise loa nr KMIN – 123 täiendavate tingimuste punktis nr x toodud nõuet. Väärtegu on kvalifitseeritud maapõueseadus (MaaPS) § 117 lg 2 järgi. OÜ B esitas 06.03.2020 väärteoprotokollile vastulause, milles asuti seisukohale, et protokolli koostamine ei olnud õiguslikult põhjendatud ja OÜ B seaduslik esindaja palus alustatud väärteomenetluse lõpetada
Kokkuvõtvalt järeldasid kaitsjad, et menetleja on ekslikul seisukohal, et kaebaja on toime pannud väärteo MaaPS § 117 lg 2 tähenduses. Kaitsjad tõid välja, et asjas pole kogutud selliseid tõendeid ega tehtud kindlaks asjaolusid, mille põhjal saaks jaatada kõnesoleva õigusrikkumise toimepanemist. Samuti osundasid kaitsjad vastulauses sellele, et käesoleval juhul pole tõenditele tuginevalt võimalik jõuda järelduseni, et kaebaja käitumises on esindatud kõik deliktistruktuuri elemendid. Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor A. K. koostas 23.03.2020.a. väärteoasjas nr 940019001264 otsuse, milles määrati KarS § 47 lg 2 ning
lg 1 p 1 alusel OÜ B’le karistuseks Maapõueseaduse § 117 lg 2 sätestatud väärteotoimepanemise eest rahatrahv 10 000 eurot. 06.04.2020 esitas B OÜ kaebuse koos lisadega Harju Maakohtule Keskkonnainspektsiooni otsuse peale. 15.04.2020 määras kohus kaebuse kohtulikul arutamisele. 2. Kaebuse sisu 06.04.2020 Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub B OÜ tühistada Keskkonnainspektsiooni 23.03.2020 otsuse väärteoasjas nr 940019001264 täies ulatuses ja lõpetada B OÜ suhtes alustatud menetlus
Samuti palub B OÜ välja mõista Eesti Vabariigilt B OÜ kasuks valitud kaitsjatele makstud tasu. Alternatiivselt, kui väärteomenetlust ei lõpetata
lg 1 p 1 alusel, siis lõpetada B OÜ suhtes väärteoasjas nr 940019001264 alustatud menetlus
Alternatiivselt, kui kohus ei tühista Keskkonnainspektsiooni 23.03.2020 otsust tervikuna ega lõpeta väärteomenetlust
lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel, siis tühistada Keskkonnainspektsiooni 23.03.2020 otsus karistust puudutavas osas ja teha uus otsus, millega vähendada B OÜ-le kohaldatud rahalist karistust. Kaebaja hinnangul on inspektsioon otsuse tegemisel ka käsitlenud vaidlusega seotud asjaolusid ja tõendeid valikuliselt ning puudulikult, mis on viinud menetlusõiguse rikkumiseni
§ § 72 lg 2 ja § 108 p-de 1-4 tähenduses. Menetlusõiguse rikkumine on omakorda tinginud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise
Seetõttu tuleb otsus täies ulatuses tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. 2 Kaebuse kohasel rikkus inspektsioon oluliselt väärteomenetlusõigust, mis seisnes järgnevas:
lg 2 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused. Kaebaja hinnangul tuleb
alusel otsuse tegemiseks muu kõrval selgitada, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu, kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik ning teo õigusvastasus ja süülisus.
lg 1 p 8 järgi märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses vastulauses esitatud seisukohtade mittearvestamise põhjendus. Kaebaja hinnangul jättis inspektsioon menetluse käigus tuvastamata mitmed faktilised asjaolud ning uurimata ja hindamata erinevad asjas kogutud tõendid. Seetõttu pole inspektsioon neid arvestanud seisukohtade kujundamisel ja otsuse tegemisel. Samas pole inspektsioon otsuses põhjendanud nende asjaolude ning tõendite kõrvale jätmist ja mittearvestamist. Kaebaja juhib tähelepanu otsusele, millest ilmneb, et inspektsioon käsitles vastulause vastuväiteid valikuliselt ning formaalselt. Nii tugines inspektsioon valdavalt eelpool toodud ameti seisukohtadele seoses vaidlusaluse täiendava tingimusega nr x ning ei arvestanud sellega, et kõnesolev tingimus pole kaebajale ette näinud tagamiskohustust. Eeltoodu tulemusena jõudis inspektsioon ekslikule järeldusele, et kaebaja on toime pannud MaaPS § 117 lg 2 järgse väärteo. Eelpool kirjeldatud menetlusõiguslikud rikkumised tingisid omakorda selle, et inspektsioon jättis olulises ulatuses kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid. Kaebaja hinnangul tõlgendas ja kohaldas inspektsioon seetõttu osaliselt ebaõigesti ka materiaalõigust. Nimetatud eksimused on viinud ka sisuliselt ebaõige otsuseni kuivõrd 1) Kaebaja ei tegele Xxx karjäärist lubjakivi killustiku transportimisega; 2) Kaebajal ei ole kaevandamisloa järgi tagamiskohustust selles, et teiste isikute poolt killustiku transportimisel kasutatakse koormakatteid. Otsuse põhjal jääb kaebajale arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel ja kuidas sai inspektsioon lähtuda ameti seisukohtadest, mille kohaselt on kaebajal koormakatete kasutamise tagamise kohustus. Inspektsioon ei ole seda piisavalt sisustanud ja põhjendanud. Samuti viitas kaebaja argumenteeritult ja detailselt inspektsiooni otsuse puudulikele põhjendustele vastulause hulgalistele vastuväidetele viidates põhjendamiskohustuse rikkumisele
Kaebuse kohaselt ei ole inspektsioon varasemate kontrollide käigus kaebajalt nõudnud, et ta on kohustatud veoseid vedavatelt veokijuhtidelt koormakatete kasutamist nõudma. Kaebuses antakse ülevaade inspektsiooni eelnevat tegevusest ettevõtte tegevuse kontrollimisel ning selle käigus konkreetsete etteheidete puudumist koormakatete kasutamisel (puudumisel). Kaebaja hinnangul on inspektsioon otsuse tegemisel oluliselt eiranud menetlusnorme
pde 1-4 tähenduses, tuvastanud ning kontrollinud vaidlusega seotud asjaolusid valikuliselt ja puudulikult. Menetlusnõuete oluline rikkumine on viinud ebaõigete järeldusteni ja materiaalõiguse ebaõigele kohaldamiseni. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja nii protokolli kui ka otsuse järgi (läbi juhatuse liikme T. P.) nõudma kõigilt Xxx karjääri territooriumil killustiku koormaga liikuvatelt veokitelt 3 koormakatte kasutamist ning seda sõltumata sellest, kas veok kuulub kaebajale või mõnele teisele ettevõttele. Kaebaja hinnangul ei saa teistele isikutele esitada nõudeid ilma õigusliku aluseta, viidates, et väärteoprotokollis ei ole viidatud ühelegi õigusnormile, mis paneks kaebajale kohustuse selline nõue esitada ja/või mis annaks talle õiguse sellise nõude esitamiseks. Kuigi kaebaja tegi vastulause milles see nõue muuhulgas sisaldus ei saanud kaebaja otsuses sellele vastust/põhjendust, samuti pole otsuses seisukohti põhjendatud mille tulemusel on kaebaja hinnangul menetleja käsitlus jätkuvalt õiguslikult arusaamatu ning põhjendamata. Kaebuse kohaselt puudub kaebajal õigusakti(de)ga antud pädevus ning volitus selleks, et tõkestada katmata killustiku transportimist teiste isikute poolt. Samuti juhib tähelepanu, et kaebaja on juhtinud veokijuhtide tähelepanu kohustusele kasutada killustiku transportimisel koormakatet. Samuti juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kehtiva õigusliku regulatsiooni ja senise praktika kohaselt ei ole vaja paigaldada koormakatteid lubjakivi killustiku vedude teostamisel ning veoseveo nõuetele vastavust on pädev hindama, rikkumisi tuvastama ja nendele reageerima, samuti rikkumisi menetlema Politsei- ja Piirivalveamet. Kaebuse kohaselt pole ameti arvamus või selgitus maavara kaevandamisloa täiendava tingimuse nr 7 kohta väärteo toimepanemist kinnitav ja menetluses lubatav tõend, viidates asjaolule, et inspektsioon tugines nii protokolli koostamisel kui ka otsuse tegemisel määravalt ameti 23.01.2020 antud vastusele kuid jätnud otsuses põhjendamata miks ta ei nõustunud vastulauses esitatud kaitsja väidetega. Kaebaja viitab muuhulgas, et inspektsioon on jätnud piisava tähelepanuta ameti seisukohtade vastuolulisuse - ühest küljest tuleks karjääris kasutada killustiku transportimisel alati koormakatteid; teiselt poolt ei ole mõistlik kasutada karjääris killustiku transportimisel koormakatteid siis, kui liigutakse purustussõlme ja toodangulao vahel (ja seda praktikas ka ei tehta). Selle vastuolu kohta, mis puudutab otseselt killustiku transportimist mäeeraldise sees ja millega seoses on kaebajat karistatud, pole otsuses asjakohast ning selget õiguslikku hinnangut antud. Tegemist on menetlusnõuete rikkumisega
lg 1 p 8 tähenduses, mis on viinud ebaõigete järeldusteni materiaalõiguse kohaldamisel. Kaebuse kohaselt pole juhatuse liige T. P. tegutsenud etteheidetava teo tähenduses kaebaja nimel ja huvides. Protokolli ning otsuse kohaselt tegutses T. P. juriidilise isiku igapäevase tegevuse raames ja kaebaja huvides ning otsustas eirata kõigi veokite koormate katmise nõuet. Kaebaja kordab vastulauses märgitut, et selline menetleja järeldus jääb arusaamatuks ning selle õigsus ja põhjendatus on tõendamata viidates KarS § 14 lg 1, millistel juhtudel vastutab juriidiline isik. Kaebaja rõhutab, et otsuses pole koos põhjendusega vastatud vastulauses esile toodud küsimusele, et kui T. P. tegutses menetleja hinnangul kaebaja tegevuse raames ja huvides, siis ei ole mõistetav, kuidas sai teiste isikute veokitel koormakatete nõudmata jätmine olla kaebaja huvides. Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et T. P. pole etteheidetavat tegu toime pannud otsese tahtlusega. Isiku tegevuses puudub MaaPS § 117 lg 2 määratletud väärteo subjektiivne külg. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et inspektsioon on jõudnud otsuses ekslikule järeldusele kaebaja poolt MaaPS § 117 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises. Asjas pole kogutud sellekohaseid tõendeid ega tehtud kindlaks asjaolusid, mille põhjal saaks jaatada kõnesoleva õigusrikkumise toimepanemist. 4 Kaebaja viitab Riigikohtu selgitustele väärteoasjas nr 3-1-1-23-15, et
lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (otsuse p 47). Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul pole tõenditele tuginevalt võimalik jõuda järelduseni, et kaebaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Arvestades kaebaja vastulauses esitatud vastuväiteid, pidi inspektsioon otsuses andma hinnangu ka sellele, kas käesoleval juhul tuleb esineb alus lähtuda KarS § 17 lg-st 1. Seega sellest, kas isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Otsuses pole põhjendatud, miks pole vajalikuks peetud analüüsida ja hinnata koosseisueksimusega seonduvat. Kaebaja hinnangul ei ole otsuses jälgitav, mille kohaselt tegi inspektsioon kindlaks kaebaja teo õigusvastasuse. Seaduse kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu (KarS § 39 lg 1). Kuna kaebaja põhjendas oma vastulauses koos tõenditega, miks ei saanud kaebaja juhatuse liige T. P. aru, et tema (kaebaja) käitumine võib olla 04.10.2019 õigusvastane ning süüline, siis pidi inspektsioon otsuses analüüsima ka võimalikku isiku keelueksimust. Otsuses puuduvad põhjendused, miks pole inspektsioon seda põhjendatuks pidanud. Kaebaja hinnangul on inspektsioon jätnud Riigikohtu juhised otsuse tegemisel arvestamata, mis on oluline menetlusõiguslik minetus. Kaebuses viidatakse kõnealustele riigikohtulahenditele järgmiselt: Kriminaalasjas nr 3-1-1-55-06 (otsuse p 19) on Riigikohus rõhutanud järgmist: - KarS-s tehakse vahet koosseisueksimusel (KarS § 17) ja keelueksimusel (KarS § 39). Vastavalt KarS-s omaks võetud deliktistruktuurile välistab koosseisueksimus teo vastavuse tahtlust eeldavale süüteokoosseisule (mitte aga isiku süüd, mille olemasolu või puudumise kontrollimiseni koosseisueksimuse tuvastamisel ei jõutagi); - seevastu keelueksimus välistab, kuid seda üksnes vältimatuse korral, koosseisupärase ja õigusvastase teo süülisuse; - kui isik paneb teo toime koosseisueksimuses, st ta ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks ega mööna seda, ei kuulu kõnealune faktiline asjaolu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest; - järelikult ei saa sellisel juhul olla juttu tahtlikust käitumisest, mistõttu on koosseisueksimuse puhul õiguslikult ainetu püstitada küsimus, kas eksimus oli isiku jaoks välditav või mitte. Inspektsiooni otsuses esitatud järeldused pole vastavuses tõendite põhjal tuvastatavate tõendamiseseme faktiliste asjaoludega. Selline otsuse puudus on käsitletav menetlusõiguse oluliste rikkumistena
PS § 117 lg 2 tunnuste sisustamisel. 5 Kaebaja hinnangul pole eelnimetatud Riigikohtu juhist järgitud ei inspektsiooni protokolli ega ka hilisema otsuse puhul. Otsuses pole arvestatud vastulauses esitatud sisulisi vastuväiteid ja märkusi eelnevas menetluses esinevate puuduste ning kõigi tõendite igakülgse analüüsimise nõudele. Kohtuvälise menetleja seisukoht Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et 23.03.2020 koostatud üldmenetluse otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetluses ei ole rikutud väärteomenetlusõigust, nii väärteoprotokoll kui ka üldmenetluse otsus vastavad nõuetele. Kaebaja väited valikulise tõendite hindamise ning materiaalõiguse väära kohaldamise osas on alusetud. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebuses toodud väidetega väärteomenetluse puuduliku läbiviimise ning koosseisu puudumise kohta. Samuti ei nõustu Keskkonnainspektsioon, et alternatiivselt esinevad otstarbekusega lõpetamise alused. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et üldmenetluse otsuses on pikalt ja põhjalikult analüüsitud ning põhjendatud vastulauses toodud konkreetsete ja asjakohaste väidetega mittearvestamist. Kaebuses esitatud etteheited vastulauses tooduga mittearvestamise põhjendamata jätmise osas, seonduvad valdavas enamuses vastulauses toodud oletuslike väidete ja küsimuste vormis esitatud arvamustega, mis enamjaolt ei olnud asjakohased ja mille mittearvestamise põhjenduse saab välja lugeda otsuses toodud põhjendusest. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, sh vastulauses esitatut ning teinud nende põhjal põhjendatud järelduse etteheidetud teo toimepanemise osas. Kaebaja väide, et kohtuväline menetleja ei ole toonud välja põhjendust, miks ta ei arvestanud sellega, et xxx ei näe ette Kaebaja arvates tagamiskohustust, on alusetu. Vastulauses on läbivalt erinevate väidete analüüsimisel lahti kirjutatud xxx sisu ja viited, sisustamisel lähtutud asjaoludele. Kaebaja on loaomanik, kes on kohustatud täitma ja tagama, et kõik loas olevad tingimused ja nõuded oleksid nende nõuete eelduste esinemise korral täidetud. Kaevandamisloas on xxx, mille kohaselt tuleb killustiku transportimisel kasutada koormakatteid. Kui toimub Kaebaja kui loaomaniku mäeeraldisel killustiku transportimine, peavad sõidukid kasutama koormakatteid. Antud nõude kehtivus ja selle täitmise kohustuslikkus ei sõltu, vaadates nii nõude sõnastust, kaevandamisloa omaniku kohustusi kui ka Keskkonnaameti kui loa väljaandaja arvamust, sellest, kes konkreetselt mäeeraldisel killustikku veab. Nõue kehtib ja see on täitmiseks kohustuslik iga kord, kui keegi Kaebajale kui loaomanikule kuuluval mäeeraldisel killustiku transpordib. Keskkonnainspektsioon ei nõustu Kaebajaga, et antud nõue ei näe ette kaebajale kohustust tagada selle täitmine ka olukordades, mil Kaebaja ise killustiku ei transpordi. Kaebajal kui loaomanikul on kohustus täita ja tagada kõigi kaevandamisloas olevate nõuete täitmine nende tekke eelduste esinemisel, sest kaevandamisluba annab nii õigused kui kohustused vaid loaomanikule ja mitte kellelegi teisele. Kui Kaebaja on oma äritegevuse selliselt rajanud, et ühte loas märgitud tegevust, mille kohta on nõue välja antud, s.o killustiku transportiga, tegeleb keegi kolmas isik, on Kaebaja ise võtnud teadliku riski ja kohustuse leida võimalused, kuidas tagada, et kõiki kaevandamisloas toodud nõudeid järgitakse. 6 Kaebaja väited, et kuivõrd vaidlusaluses nõudes puudub sõna „tagama“, tähendab, et tal puudub kohustus tagada nõude täitmine kolmandate isikute tegevuse puhul loal märgitud mäeeraldisel, on alusetud ja põhistamata. Keskkonnainspektsioon kordab, et loaomanikul on kohustus täita ja juhul kui isik ise isiklikult mingit konkreetset tegevust ei tee, tagada, et teised, kes mäeeraldisel Kaebaja teadmisel tegutsevad täidavad kaevandamisloas toodud nõudeid. Kohustus tagada nõuete täitmine tuleneb nõude enda sisust ja asjaolu, et nõudes ei ole toodud sõna „tagama“ ei muuda selle kohustuse põhisisu. Keskkonnainspektsioon ei ole alusetult laiendanud või ebaõigesti sisustanud xxx sisu. Keskkonnainspektsioon on lähtunud tingimuse sisustamisel selle loasse sätestamise eesmärkidest (vt KeA oma arvamust ja MaaPS § 56 lg 1 p-i 9). Selle nõude eesmärgiks on minimeerida transportimisel tahkete osakeste lendumist ning sellest tekkida võiva häiringu vältimist keskkonnale ja inimeste tervisele. Sellest eesmärgist lähtuvalt nõustus Keskkonnainspektsioon Keskkonnaameti arvamusega ning sisustas ja tõlgendas xxx korrektselt. See tähendab antud tingimus kehtib igal ajal mäeeraldisel kõigi seal killustiku transportivate veokite suhtes ning selle nõude täitmise või tagamise kohustus lasub loaomanikul. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust
Kohtuväline menetleja on põhjalikult analüüsinud vastulauses esitatud väiteid ning otsuses toonud välja selged põhjused, miks on jäetud vastulauses esitatu arvestamata. Asjaolu, et antud põhjenduses ei ole iga vastulauses toodud väite osas välja toodud mittearvestamise põhjust, ei tähenda, et Keskkonnainspektsioon oleks oma põhjendamiskohustust ebapiisavalt täitnud. Keskkonnainspektsioon rõhutab, et vastulause koosnes suures ulatuses korduvatest Kaebaja subjektiivsetest hinnangutest ja oletustest, millest igaühele korduva vastuse andmine ei saa olla
Antud sätte kohaselt peab märkima otsusesse vastulauses esitatud mittearvestamise põhjenduse. Käesolevas asjas on antud nõue täidetud. Puutuvalt Kaebaja väitesse, et Keskkonnainspektsioon on jätnud võrdlemata tingimused nr x ja x, mis on toonud kaasa väära sisustamise xxx osas, leiab Keskkonnainspektsioon, et Kaebaja on põhistanud oma argumendi tõlgendusega, mis ei lähe kokku, ei tingimuse x ega x sisu ega eesmärgiga. Kaebaja on puhtalt lähtunud grammatilisest tõlgendusest ning jätnud tingimuste sisu täiesti tähelepanuta. Kaevandamisloa tingimuse nr x kohaselt tuleb tagada mäeeraldise teenindusmaa piires absorbeerivate materjalide (saepuru, liiv, turvas) olemasolu võimalike avariiolukordade likvideerimiseks. Antud tingimuses on kasutada sõna „tagada“ puhtalt sõnastuslikul eesmärgil ning see ei muuda antud kohustust mingiks eriliseks tagamiskohustuseks. Nimelt on antud kohustuse sisuks, et oleksid olemas absorbeerivad materjalid ning ei ole vahet kuidas need sinna tekivad või kuidas neid seal hoiustatakse. See tähendab, on viis kuidas kohustust täita on jäetud loaomanikule. Ka xxx on sarnase sisuga. xxx kohaselt tuleb killustiku transportimisel kasutada koormakatteid. Sarnaselt tingimusega nr x on ka selles jäetud viis, kuidas kohustuse täitmist tagada loaomanikule, see tähendab ei ole konkreetselt välja kuidas seda kohustust tuleb täita. Välja on toodud vaid see, mis peab olema nõude täidetuks lugemisel tehtud ja selleks on koormakatete kasutamine killustiku transportimisel mäeeraldisel. Seega vastupidiselt Kaebaja arvamusele, ei erine tingimus nr x ja nr x oma sisult. Kohtuväline menetleja rõhutab, et kaevandamisluba antakse välja ja selles toodud tingimused ning nõuded määratakse § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt MaapS-i alusel. MaaPS § 117 lg 2 näeb ette vastutuse kaevandamisloa nõuete rikkumise eest. MaaPS § 56 loetleb, millised andmed 7 märgitakse kaevandamisloas. Keskkonnainspektsiooni poolt otsuses antud sättele viitamine on olnud asjakohane ja korrektne. Antud säte toob välja põhjused, miks teatud lisatingimusi ning nõudeid kaevandamisloas märgitakse. MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloas meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Viide antud sättele võimaldab näidata ja põhistada, miks on nii Keskkonnaamet kui Keskkonnainspektsioon vaidlusalust xxx just sellisel viisil sisustanud ja tõlgendanud. Seega ei ole Keskkonnainspektsioon kohaldanud vääralt materiaalõigust, vaid on kohaldanud asjakohaseid ja korrektseid sätteid rikutud nõude sisustamisel ja tõlgendamisel. Keskkonnainspektsioon leidis oma esitatud seisukohas, et väärteoasja arutamisel tuleks lähtuda väärteoasja esemeks olnud teost ning selle raames tuvastatud asjaoludest väärteo lühikirjelduses toodud ajavahemikul. Teiseks, on alusetu Kaebaja väide, et Keskkonnainspektsioon on vastuoluliselt esitanud varasemate kontrollide osas seisukohti. Keskkonnainspektsioon ei ole muutnud oma seisukohta xxx sisu osas. Seda näitab juba asjaolu, et ka 2.09.2019 teostatud kontrolli raames on protokollis olukorras, kus on tuvastatud, et koormakatteid ei ole kasutatud, ka vastav märge nõuetele mittevastavuse osas (vt tl 57). Keskkonnainspektsioon rõhutab, et riikliku järelevalve esmaseks eesmärgiks ei ole isikute karistamine, vaid läbi haldusmeetmete sundida isikut nõuetekohaselt käituma. Seetõttu on tehtud ka vastav märge kontrolli protokolli ning isikut on teavitatud ning isikule on ka selgitatud, et isiku tegevus ei vasta loanõuetele. Keskkonnaloaomanik on kohustatud võtma tarvidusele kõik võimalikud meetmed, mille rakendamise tagajärjel on tagatud loas olevate nõuete täitmine. Antud juhul ei ole Kaebaja võtnud tarvidusele kõiki võimalikke meetmeid, vaid piirdunud infotahvlitega, mis ei ole ilmselgelt olnud piisavad nõude täitmise tagamiseks. Kummastav on Kaebaja väide, et tal puuduvad mistahes õiguslikud alused kehtestada ja nõuda reeglite järgimist tema omandis oleval mäeeraldisel. Kaebaja on kinnisasja, kus vaidlusalune mäeeraldis asub omanik (vt kinnistusraamatu väljavõte). Maaomanikuna on Kaebajal võimalus ning õigus kehtestada kolmandatele isikutele reeglid ja kontrollida nende reeglite järgimist mäeeraldisel toimetades, sh killustikku transportides. Kaebaja on jätnud selle õiguse ja võimaluse piisaval määral rakendamata, kuigi tulenevalt talle väljastatud kaevandamisloast oli tal kohustus tagada sellise nõude järgimine vaidlusalusel mäeeraldisel. Seega oli kaebajal tegutsemiskohustus, kuid kaebaja jättis selle piisaval määral täitmata, mistõttu rikkus Kaebaja kaevandamisloas kehtestatud nõudeid ja realiseeris sellega MaaPS § 117 lg-s 2 toodud koosseisu. Kaebaja väited, et Keskkonnainspektsioon on jätnud analüüsimata ja põhjendamata, milline tähendus on kohustuse täidetuks lugemisel infotahvlite olemasolul ning suuliste teavituste tegemisel, on alusetud. Kohtuväline menetleja on otsuses välja toonud, et Kaebaja tegevus kaevandamisloas märgitud nõuete täitmisel ei ole olnud piisav. Antud seisukoht põhineb väärteoasjas kogutud materjalile ning tegevuse ebapiisavusele nõude täitmise tagamisel, viitab juba ainuüksi asjaolu, et väärteomenetluses on tuvastatud, et veokid transportisid 4.10.2020 vaidlusalusel mäeeraldisel killustikku, kasutamata seejuures koormakatteid. Hindamaks, kas Kaebaja tegevus on piisav selleks, et lugeda kaevandamisloas olev nõue täidetuks tuleb vaadata seda, kas Kaebaja tegevuse tagajärjel (infotahvlite panekul, suuliste teavituste tegemisel) on hakatud täitma kaevandamisloas olevat kohustust. Antud juhul on aga tuvastatud, et killustiku transportimisel ei kasutatud koormakatteid, mis tähendab, et Kaebaja tegevus ei olnud piisav. Seega ei ole Keskkonnainspektsioon rikkunud põhjendamiskohustust, sest otsuses tehtud järeldused põhinevad tuvastatud faktilistele asjaoludele. 8 Kaebaja väide ja viited liiklusseadusele ning liiklusseaduse alusel vastuvõetud määrusele on asjakohatud ning ei ole antud väärteoasjas kohaldatavad. Keskkonnainspektsioon rõhutab, et Kaebajale on esitatud etteheide kaevandamisloas oleva nõude rikkumise pärast. Väärteo eseme koosseisuliseks teoks on killustiku transportimisel koormakatete kasutamise mitte tagamine, millega on rikutud kaevandamisloas kehtestatud nõuet. Liiklusseaduse § 1 kohaselt sätestab antud seadus liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, teekasutustasu tasumise tingimused ja määrad, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. Sama seaduse § 2 punktis 81 on toodud välja tee definitsioon. Mäeeraldisel liiklemine antud definitsiooni alla ei lange. Seega liiklusseaduses ja selle alusel vastuvõetud veoseid käsitlevad sätted antud kohas liiklemisel ei kohaldu. Keskkonnainspektsioon rõhutab, et vaidlusalune nõue kaevandamisloas on kehtestatud keskkonnahäiringu ja inimese tervist ohustavate lenduvate osakeste minimeerimise eesmärgil ning mitte lähtudes liiklusseaduses toodud liiklusohutuse eesmärkidest. Seega antud nõude kehtestamise eesmärgist lähtudes ning võttes arvesse asjaolu, et etteheidetav tegu pandi toime mäeeraldisel ning mitte teel liiklusseaduse tähenduses, tuleb lähtuda kaevandamisloas märgitud nõuetest. Kuivõrd kaevandamisluba ja selles sätestatud tingimused on välja antud õiguspäraselt ning kaevandamisluba ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud, oli vaja paigaldada killustiku vedude teostamisel mäeeraldise piires koormakate. Keskkonnainspektsioon kordab, et antud juhul seisneb Kaebajale esitatud etteheide kaevandamisloas märgitud nõude rikkumises ja mitte liiklusseadusest tulenevate nõuete rikkumises. MaaPS § 127 kohaselt on MaaPS §-des 113–115, 117, 119–123, 125 ja 126 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. Rõhutame, et antud nõue kehtib mäeeraldisel killustiku transportimisel ja seega lasub liiklusseaduse reguleerimisalast väljaspool. Seega on Keskkonnainspektsioon pädev menetlema kaevandamisloast tuleneva nõude rikkumisi. Keskkonnaameti arvamus on lubatav tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Keskkonnaameti selgitust loatingimuse kohta saab käsitleda KrMS § 63 lg 1 tähenduses muu dokumendina ja seega on see lubatav tõend. Kohtuväline menetleja rõhutab, et vastupidiselt Kaebaja seisukohale, ei ole Keskkonnaameti selgituskiri peamine ja ainus teo toimepanemist tõendav dokument. Väärteoasjas on teostatud ka sündmuskoha vaatlus, millega on tõendatud faktiline asjaolu, et vaidlusalusel mäeeraldisel 4.10.2019 transportisid killustiku veokid, mis ei kasutanud koormakatteid. Keskkonnaameti selgituskiri on võetud aluseks loas sätestatud tingimuse avamiseks ja sisustamiseks. Peale Keskkonnaameti selgituskirja on ka kohtuväline menetleja ise tõlgendanud ning sisustanud loa tingimust nr 7, tuues põhjendustes välja tingimuse sätestamiseks kehtestatud alusnormid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et B OÜ vastutus on korrektselt avatud läbi T. P. tegevusetuse. Kohtuväline menetleja rõhutab, et väärteo lühikirjeldusest tuleb konkreetselt välja, et T. P. kaudu B OÜ-le esitatud etteheide on avatud läbi tegevusetuse. Väärteo 9 lühikirjelduse kohaselt seisnes rikkumine selles, et kuivõrd B OÜ seaduslik esindaja T. P. ei nõudnud kõigilt mäeeraldisel liikuvatelt veokitelt koormakatte kasutamist, on B OÜ rikkunud talle väljastatud kaevandamisloa nõuet. Järgnevalt on lühikirjelduses toodud välja, milline oli tegevus, mida isik oleks pidanud tegema. Antud kirjeldus vastab tüüpilisele tegevusetusnormi kirjeldusele ja seega ei ole otsuses vastupidiselt Kaebaja arvamusele, esitatud vastuolulisi väiteid B OÜ ja T. P. koosseisulise teo toimepanemise osas. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel tunnistas T. P., et töötajatele ei ole antud korraldust kaevandamisloas oleva tingimuse täitmist kontrollida, mistõttu lasub antud kohustus ja vastutus juhatuse liikmel. Äriregistri andmete kohaselt on B OÜ-l kaks juhatuse liiget, kellel mõlemal on eraldi äriühingu esindusõigus. Kuivõrd menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli tema kursis nii kaevandamisloa tingimustega ning nähtub ütlustest ka see, et tema on osalenud loatingimuste täitmise tagamisel, sh infotahvlite paigaldamisel, siis on alus teha järeldus, et tema on ka pädev otsustama kaevandamisloas toodud tingimuste täitmise/täitmata jätmise üle. Seega on kohtuväline menetleja korrektselt avanud B OÜ vastutuse läbi T. P. tegevusetuse. Koosseisuline tegu on tegevusetuse vormis toime pandud juriidilise isiku huvides, sest rikkumine toimus Kaebaja põhitegevusalas ja igapäevase majandustegevuse raames. Kohtuväline menetleja rõhutab, et asjaolu, et T. P. füüsiliselt 4.10.2019 mäeeraldisel ei asunud ei välista tema poolset teo toimepanemist. Seda enam, et etteheidetav tegu seisneb tegevusetuses, mis ei eeldagi isiku füüsilist kohalolu teo toimepanemise kohas. Üldmenetluse otsuses on korrektselt avatud subjektiivne koosseis otsese tahtluse vormis. Väärteoasjas kogutud materjalidest, peaasjalikult menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et Kaebaja nimel tegutsenud juhatuse liige T. P. oli teadlik kaevandamisloas olevast nõudest, kuid otsustas teadlikult tõlgendada seda kitsendavalt, sõltumata sellest, et Keskkonnainspektsioon oli varasema riikliku järelevalve raames teostatud kontrolli korras juhtinud Kaebaja ja see läbi ka T. P. tähelepanu asjaolule, et mäeeraldisel toimuv tegevus ei vasta kaevandamisloa xxx nõudele (vt tl 57 Objekti kontrollimine 2.09.2019 Kaevandamine). Kohtuvälise menetleja arvates ei esine aluseid väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamiseks. Kaebajale heidetakse ette kaevandamisloas kehtestatud tingimuse rikkumist, mis on kehtestatud keskkonna ja inimese tervise häiringu miniseerimise ja tõkestamise eesmärgil. Jättes selle nõude täitmata on Kaebaja viinud ohtu nimetatud eesmärkide täitmise, mistõttu on avalik huvi menetlemiseks olemas. Samuti ei ole Kaebaja süü väike, kuivõrd Kaebaja on tegutsenud otsese tahtluse vormis teadlikult. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et karistuse suurusel on arvestatud nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid ning järgitud karistuse määramisel kehtestatud korda. Keskkonnainspektsioon leiab, et määratud karistus vastab teo suurusele, arvestades isiku tahtluse vormi ja varasema karistuse puudumist. Keskkonnainspektsioon rõhutab, et vastavalt MaaPS § 117 lg-l 2 on maksimaalseks karistusmääraks kaevandamisloa nõuete rikkumise eest 400 000 eurot. Kaebajale määratud 10 000 eurot jääb oluliselt alla 1/3 maksimaalsest võimalikkust karistusest, mis kinnitab karistuse proportsionaalsust ja vastavust rikutud nõude sisule. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsus on õiguspärane ning järeldus Kaebaja poolt väärteotoime panemise osas on tõenditega 10 kinnitust leidnud. Väärteomenetluse raames ei ole tehtud olulisi menetlusvigu, mis oleksid kaasa toonud ebaõige otsuse. Kohtuistung 1. Kohtuistungil jäid kaebaja ja kohtuväline menetleja oma seisukohtade juurde. Kohtuvälise menetleja hinnangul on koostatud otsus õiguspärane, tehtud vastavalt kehtivale materiaalõigusele, väärteomenetluses ei ole olulisi rikkumisi toime pandud. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei anna aluse selle otsuse tühistamiseks. Kohtuväline menetleja peatus objektiivse koosseisu sisustamise juures ehk täpsemalt kõnealuse tingimuse nr x juures, mille üle käib põhivaidlus – kuidas seda sisustada. Kas seda tuleks sisustada nii nagu kaebajad on seda teinud ehk siis kohtuväline menetleja saab aru, et see sisaldab ainult kohustust panna peale koormakate sõidukile, kes transpordib killustiku või tuleb seda sisustada nii nagu on seda teinud Inspektsioon ja Keskkonnaamet kui praegune kaevandamise lubade väljaandaja. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et seda tuleb sisustada täpselt nii nagu nende menetleja on selles menetluses sisustanud ehk see nõue kehtib kõigile mäeeraldisel liikuvatele killustikku transportivatele veokitele, sõltumata sellest, kas need on kaebaja enda ehk siis selle mäeeraldise omaniku ja kaevandmise loa omaja transportivate veokite või on kolmandate isikute omad. Selle seisukoha puhul on kohtuväline menetleja toetunud, tõesti menetluses küsitud Keskkonnaameti seisukohale, arvamuse teel. Kuid kohtuväline menetleja rõhutas istungil, et see ei ole olnud ainus dokument, mille nad aluseks on võtnud. Nagu ka otsuses on välja toodud, on viited Maapõueseadusele § 56, kus on välja toodud täiendavate tingimuste kestmise alused. Ja seal just see punkt nr x mis räägib sellest, et täiendavaid tingimusi välja anda, keskkonna, inimese tervise jm asjaolude kaitseks. Ja antud juhul, see tingimus, see koormakatete kohustus, see ongi välja antud keskkonna eesmärkidel ehk tolmava ja lenduvate õhuosakeste minimeerimise eesmärgil. Kaebaja proovis väita, et seda kaevandamisloas olevat tingimust tuleks sisustada LS ja selle alusel vastuvõetud määrustega. Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, nagu ka kirjalikus arvamuses, et selline lähenemine ei ole õige. Praegune vaidlus käib kaevandamise loa tingimuste üle. Kaevandamise loa tingimused ja kaevandusluba antakse välja Maapõueseaduse alusel, seega seda sisustada LS või selle alusel väljaantud määrusega, mis seab tingimused veosele teedel, leiab kohtuväline menetleja, et seda ei saa siin kohaldada. Etteheide on mäeeraldise sees, ehk siis mitte teedel killustiku transportimine ja sellega keskkonna eesmärkidel antud nõue, katta koormakatted. Sisustamise puhul tuleks vaadata MaaPS ja antud juhul ka praegust maavarade kandmise lubade väljaandja arvamust, millele on otsuses ka viidatud. Lisaks sellele märkis kohtuväline menetleja, et sõltumata sellest, et selles nõudes ei ole toodud välja sõna „tagama“, ei tähenda, et seda tuleks käsitleda mittetagamise kohustusena. Kohtuväline menetleja tsiteeris nõuet: „Killustiku transportimisel kasutada koormakatet“. Täpsustas, et ei räägita juhist või veoki saatjast ning põhjendades, kuivõrd maavarade kaevandamise luba on välja antud juriidilisele isikule, kes tegeleb kaevandamisega ja kellel on tulenevalt sellest loast kohustused ja õigused, tõenäoliselt peab seda sisustama selliselt, et see kohustus on määratud kaevandamise loa omajale. Kõnealune luba ei anna kohustusi ega õigusi kellelegi teisele va. kaevandamise loa omajale. Seega leiab kohtuväline menetleja, et tingimuse nr x sisu puhul tuleks lähtuda ikkagi MaaPS-st ning sellest lähtudes on inspektsiooni seisukoht, et see nõue kohaldub kõigile, kes transpordivad mäeeraldisel killustikku, igal ajal ja selle nõude täitmiseks on kohustatud just kaevanduse loa omajad ehk siis antud juhul kaebaja. Õigusliku aluse, millisel alusel saaks kaebaja üldse nõuda kolmandatelt isikutelt koormakatete kasutamist rõhutab kohtuvälise menetleja esindaja, et esiteks luba annab ainult kohustused ja 11 õigused kaebajale ja teiseks, et see mäeeraldis kus see etteheidetav tegu toime pandi kuulub kaebajale. Ehk siis tal on lisaks peale selle, et ta saaks nõuda kolmandatelt isikutelt, loast tuleneva tagamiskohustust, saab ka omanikuna nõuda kolmandatelt isikutelt, et tema territooriumil täidetakse just neid nõudeid, mis talle tulenevad kaevandamise loast või muust allikast. Ehk siis kaebaja väide, et mitte mingisuguseid õiguslikke hoobasid ei ole on alusetu. 2. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et koosseis on täidetud ja tõendatud väärteomenetluses kogutud tõenditega: sündmuskohavaatlus, menetlusaluse ülekuulamine, Keskkonnaameti arvamus. Eeltoodut ei lükka ümber ei kaebusele ega ka vastulausele lisatud dokumendid. Mis puudutab varasematel kontrollidel Keskkonnainspektsiooni poolt mitteesitatud ettekirjutisi millest on tehtud järeldus, et järelikult on käitumist tolereeritud, leiab kohtuväline menetleja, et selline väide on oletuslik viidates seejuures kaebaja enda poolt kaebusele lisatud objekti kontrollimise protokollile septembri kuus, kus on konkreetselt välja toodud, et selle koormakatete mitte kasutamise puhul on mittevastavus. Ehk siis sealt on näha, et inspektsioon taunib seda, et seda nõuet on rikutud sellisel viisil, sellel mäeeraldisel. See oli siis enne väärteomenetluse algatamist. Väide, et kuna seal ei ole mingit kohustavat ettekirjutust lisatud, leiab kohtuväline menetleja, et sealt edasi ei saa järeldada nii, et nüüd keskkonnainspektsioon aktsepteerib taolise nõude rikkumist. Kohtuväline menetleja selgitas, et objekti kontrollimise protokollid koostatakse selliselt, et tuuakse välja vastavused ja mittevastavused, et siis kodanik saaks teada, milline tema tegevus vastab nõuetele ja milline mitte ja sellest lähtuvalt korrigeerida oma tegevust. Kohtuväline menetleja rõhutas, et alati ei pea riik kas väärteoasjade või ettekirjutuste hoobadega koheselt sunduslikult seda tegema. Vahest piisab ka teavitusest. Ja see oligi selle objekti kontrollimise märke mõte. Subjektiivse koosseisu analüüsis leidis kohtuväline menetleja, et B OÜ pidi olema teadlik, et tal on mingid aktiivsed kohustused selle tingimuse nr x täimiseks, viidates kaebaja vastuolulistele väidetele teadlikkuse osas. Nii kaebuses kui ka istungil on kohtuvälise menetleja hinnangul kaebaja üheltpoolt väitnud, et nemad tõlgendavad seda selliselt, et ainult siis kui kaebaja veab, siis on vaja koormakatet. Teiselt poolt, nagu ka kaebusele lisatud, on välja pandud infotahvlid, millega on teavitatud veokijuhte, et selline nõue on olemas. Eelnev tähendab, et isik pidi olema teadlik, et tal on mingid aktiivsed kohustused selle nõude täimiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul sellised reaalsed tegevused näitavad, et isik oli teadlik selle konkreetse kohustuse sisust ehk siis see näitab ette tagamiskohustuse loa omajale, tagada, et kõik kes tema territooriumil mäeeraldisel killustikku transpordivad, kasutaksid koormakatteid. Kohtuväline menetleja lähtub just sellest objektiivsest tegevusest, millest nähtub isiku teadlikkus sellest nõude sisust ja selle tegelikust sisust. Kohtuvälise menetleja hinnangul asjaolu, et juhatuse liige kohapeal ei asunud 04.10.2019, ei välista tema poolt teo toimepanemist, rõhutades, et Keskkonnainspektsioon heitis kaebajale ette tegevusetust. Ehk siis isiku kohal viibimine seal sellel kuupäeval või mitte ei välista tegevusetuse vormis etteheidet. Väärteomenetluse õiguse olulise rikkumise väidete osas, kus kaebaja väidab, et on rikutud põhjendamise kohustust ehk siis otsuses on vastulausega mittearvestamise puhul kuidagi valikuliselt vastatud nendele väidetele, leiab kohtuväline menetleja, et selle vastulause mittearvestamise põhjendamise nõue, mis tuleb
-st sisuks ei saa olla see, et igale väitele, mida vastulauses esitatakse tuleks teha konkreetne korduv väide. Päris mitmed vastulauses esitatud väited olid oletuslikud, korduvad. Mistõttu nendele korduvalt vastuse mitte andmine 12 otsuses ei saa lugeda põhjenduskohustuse rikkumiseks ega ka väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks. Karistuse suuruse osas, leidis kohtuväline menetleja, et see on täiesti proportsionaalne, sest karistuse määramisel on arvestatud nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja rõhutas, et määratud karistus on 1/40 maksimaalsest karistusest ehk miinimumilähedane. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu, et killustiku transportimise koormakatete nõue on üldse sinna loasse pandud eesmärgiga kaitsta keskkonda. Lähtudes sellest eesmärgist, leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul see tegevusetus ei olnud niivõrd väike või selline, mis vähendaks isiku süüd. Pigem just tuleks keskkonna kaalutustel antud nõuete puhul mängu avalik huvi ja seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et see karistusmäär on proportsionaalne ja selle vähendamiseks või karistuse tühistamiseks puuduvad alused. Otstarbekusega lõpetamise osas leidis kohtuväline menetleja, et ka seal puuduvad alused, kuivõrd avalik menetlushuvi on täpselt nendel samadel keskkonna kaalutlustel olemas viidates, et menetlusaluse süü ei ole väike. Subjektiivse koosseisu vormis oleme etteheitnud otsest tahtlust, mis nähtub ka nendest objektiivsetest asjaoludest, isiku käitumisest, isiku teadlikkusest, leides, et süü tegevusetuse puhul ei ole väike. Samuti võttes arvesse seda, et kuu enne väärteomenetlust on objekti kontrollimise käigus see mittevastavuse märge tehtud ehk isikut on teavitatud sellest, et tema tegevus ei ole vastav selle loa nõuetele. Ülejäänud osas jäi kohtuväline menetleja oma kirjaliku seisukoha juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata ja jätta Keskkonnainspektsiooni otsus jõusse.
Kohus luges kohtuistungil avaldatuks järgmised dokumendid: sündmuskoha vaatlusprotokolli koos asendiplaani ja fototabeliga mis on koostatud 4.10.2019.a, maavara kaevandamise loa nr KMIN-123 koos lisadega, Keskkonnainspektsiooni 15.01.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama
Käesolevas väärteomenetluses heidetakse B OÜ-le ette, et 04.10.2019. a liikusid OÜ B juhatuse liikme T. P. teadmisel ja loal xxx karjääri mäeeraldisel (kinnistul katastritunnusega 72701:001:1080) kallurid, mille kallurikastid olid katmata. Korraldades xxx karjääri mäeeraldisel tegevuse viisil, et kõigilt veokitelt ei nõuta koormakatte kasutamist, rikkus OÜ B juhatuse liige T. P. ettevõttele väljastatud maavara kaevandamise loa nr KMIN-123 täiendavate tingimuste punktis nr x toodud nõuet. Sellest tulenevalt karistati B OÜ-d Maapõueseaduse § 117 lg 2 järgi, mis sätestab vastutuse juriidilisele isikule kaevandamisloa nõuete rikkumise eest. Juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (RK otsus nr 4-18-6507/42, p-d 26-28). Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Kuna tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu hulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka KarS § 14 lg -s 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku 18 kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega juriidilise isiku poolt avalik–õigusliku tegutsemiskohutuse täitmata jätmine ei tähenda üldjuhul seda, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult (RK otsus nr 1-16-5811). B OÜ-le heidetakse ette kaevandamisloa nõuete rikkumist. Kaevandamisluba nr KMIN-123 on välja antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 24.04.2014 käskkirjaga nr 299 ja muudetud Keskkonnaameti 03.09.2019 korraldusega nr 1-3/19/1757 ning kehtib kuni 24.04.2034. Kaevandamisloas on määratletud, et ettevõte B OÜ kaevandajana on saanud loa Xxx lubjakivimaardlas registrikaardi numbriga 0161 ehituslubjakivi kaevandamiseks. Määratletud on kogused ning maavara kasutusala, milleks on killustik betooni valmistamiseks, teekateteks ja täitematerjaliks. Kaevandamise loa punktis 10 on täiendavad heakskiidetud tingimused, mis sisaldab endas 22 alapunkti järgnevalt: 1. Seiret teostada vastavalt Keskkonnaministeeriumi heakskiidetud tingimused seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile kahe nädala jooksul pärast seiretulemuste selgumist; 2. kasutada purustus-sorteerimissõlme konveierliinidel tolmu leviku vähendamiseks katteid ja sprinklereid, vajadusel niisutada täiendavalt purustatavat ja purustatud kaevist; 3. puuraukude puurimiseks kasutada märgpuurmeetodit või pneumomeetodit (seade varustada tolmupüüduriga); 4. sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ning platse; 5. transpordivahendite liikumiskiirus karjääris ei tohi ületada 30 km/h; 6. tolmu ja mürataseme vähendamiseks viia läbi laadurijuhtide täiendav instruktaaž; 7. killustiku transportimisel kasutada koormakatteid; 8. enne kaevandamisega alustamist katta karjääri teenindava Tammi tee 1,542 km pikkune lõik alates riigimaantee T 11191 Xxx-Rannamõisa tee ristumiskohast kuni Tupsu kinnistu, xxx (katastritunnus 72701:001:1080) piirini (sh Tupsu kinnistuga piirnev Tammi tee loik) tolmuvaba kattega ning tagada teekatte hooldus mäetööde teenindamiseks kasutatavas lõigus loa kehtivuse perioodi jooksul sellisel määral, et olemasoleva tee seisukord ei halveneks; 9. viia purustus-sorteerimissõlm esimesel tehnoloogilisel võimalusel karjääri põhja, hoida purustus-sorteerimissõlme statsionaarselt karjääri lõuna- või kagunurgas; 10. jälgida lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuul on suunatud lähedal asuvatele (< 500
Menetluskulud
kohaselt hüvitatakse
lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.
lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.