Obsah (5)
§ 109§ 5§ 52§ 217§ 149KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. oktoober 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivi
) § 109 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse.
§ 109lg 1 järgi tuleb hagi esitatud puudutatud sissenõudja vastu.
Kohtu hinnangul on sissenõudja puudutatud siis, kui tema jaotuskava alusel saadava tulemi suurus hagi rahuldamise korral muutub. Hageja on taotlenud kohtult jaotuskava muutmist. Nii vaidlustatud kui ka muudetud jaotuskava kohaselt jääb kostja Swedbank AS-is saadava tulemi suurus samaks. Seega ei ole kostja Swedbank AS
§ 109
lg 1 mõistes puudutatud sissenõudja.
§ 109
lg 1 ei anna õiguskaitset hagi esitamiseks sellise sissenõudja vastu, kelle saadava tulemi suurus muudetud jaotuskava järgi ei muutu. Eeltoodust tulenevalt esineb kostja Swedbank AS-i vastu esitatud nõude osas hagiavalduse läbi vaatamata jätmise alus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Kohus jätab Swedbank AS-i vastu esitatud hagiavalduse läbi vaatamata. 9.
§ 5
lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.
§ 5
lg 3 sätestab, et kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Kohus leiab, et hageja oli tulenevalt
§ 5
lõigetest 1 ja 3 kohtutäitur Elin Vilippuse läbiviidava täitemenenetluse osaliseks järgmistel põhjustel: teise täitemenetluse läbiviimine puudutas hageja õiguse rahuldada oma põhitasu nõuet arestitud korteriomandi arvel (
§ 5
lg 1) ning kohtutäitur Elin Vilippuse poolt korteriomandi arestimise ajaks oli hageja korteriomandi juba ise arestinud (
§ 5lg 3).
Eeltoodust tulenevalt olid hagejal kohtutäitur Elin Vilippuse läbiviidavas täiteasjas kõik täitemenetluse osalise õigused.
§ 52lg 1 sätestab, et varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse.
Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur Elin Vilippus arestis korteriomandi 30.05.2017. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur Elin Vilippus müüs korteriomandi 22.08.2017 toimunud enampakkumisel ostuhinnaga 330 000 eurot.
§ 217
lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole esitanud täiteasjas nr 022/2017/1353 kaebusi kohtutäitur Elin Vilippuse tegevuse või otsuste peale. Seetõttu ei saa hageja täitemenetluse osalisena tugineda asjaoludele, mille kohaselt ei olnud kohtutäitur Elin Vilippusel õigus arestida ja müüa hageja poolt arestitud korteriomandit. Samuti ei ole hagejal võimalik tugineda sellele, et kohtutäitur Elin Vilippus jättis ebaõigesti esitamata avalduse hageja läbiviidava sundtäitmisega ühinemiseks. 10. Kohus leiab, et isegi kui hageja saaks tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusele, ei nähtu kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusest täitemenetluse läbiviimist reguleeriva seaduse rikkumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TsÜS § 88 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.
§ 149lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise 4
(6)sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. TsÜS § 88 lg 2 järgi ei takista käsutuskeeld varem tekkinud asjaõiguste teostamist. Swedbank AS-i kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek oli tekkinud enne kostja Morellino OÜ kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki ja hageja avalduse aluseks kinnistusraamatusse kantud keelumärget. Kinnistusraamatusse mitme keelumärke kandmine, st ka kinnisasja korduv arestimine on võimalik TsÜS § 88 lg 2 alusel ja täitemenetluse tõhususe huvides (vt ka Riigikohtu 05.03.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p-d 8-9). Seega ei pidanud Swedbank AS ja kohtutäitur Elin Vilippus oma õiguste teostamiseks ühinema juba alanud sundtäitmisega
§ 149lg 1 alusel. Ts
ÜS § 88 lg 2 järgi oli kohtutäituril võimalik korteriomand arestida ja müüa. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kohtutäitur Elin Vilippusel ja kostja Swedbank AS-il puudus kohustus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks esitada hagejale avaldus
§ 149lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks.
Samuti puudus kohtutäitur Elin Vilippusel kohustus hoiduda sissenõude pööramisest hüpoteegiga koormatud korteriomandile, st korteriomandi arestimisest ja müümisest.
- Kohus on seisukohal, et hageja on ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur ning talle ei tulene mingeid eriõigusi sellest, et kohtutäitur Elin Vilippuse läbiviidavas täitemenetluses müüdi korteriomand, mille käsutamine oli hageja poolt teises täitemenetluses keelatud. Sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril on õigus saada tulemi arvel täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulusid. Ühinenud kohtutäituril ei ole õigust nõuda tulemi arvel kohtutäituri põhitasu /vt ka Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 18; 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10815, p 15). Kohtutäitur Elin Vilippus on õigesti jätnud jaotuskavas arvestamata hageja põhitasu nõude. Kohtutäitur Elin Vilippus ei ole jaotuskava koostanud ebaõigesti, mistõttu ei ole hageja nõue muuta jaotuskava põhjendatud. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hagiavalduse kohtutäitur Elin Vilippuse ja Morellino OÜ vastu kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 26.09.2017 täiteasjas nr 022/2017/1353 koostatud jaotuskava muutmise nõudes.
- Kohus määras hagihinnaks 12 451,38 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga 12 451,38 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 400 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus mõistab hagejalt riigituludesse vähem tasutud riigilõivu 200 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul, arvates otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsusele on lisatud makseinfo.
- TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hagiavalduse kohtutäitur Elin Vilippuse ja kostja Morellino OÜ vastu esitatud nõudes rahuldamata ja kostja Swedbank AS-i vastu esitatud nõudes läbi vaatamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
- TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab 5
(6)menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjad ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirju. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik määrata kindlaks kostjate menetluskulude suurust menetluskulude nimekirja põhjal. Kohtutäitur Elin Vilippus on osalenud menetluses isiklikult ja seadusliku esindaja vahendusel. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest kohtutäitur Elin Vilippusele kohtukulude tekkimist. Seetõttu puudub kohtul alus määrata kindlaks kohtutäitur Elin Vilippuse kohtukulusid. Kostjat esindas seaduslik esindaja. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaks kohtul määrata kindlaks TsMS § 162 lõikes 2 nimetatud kohtuvälised kulud. Kohus määrab, et kohtutäitur Elin Vilippusel puuduvad maakohtus menetluskulud. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostja Morellino OÜ-le kohtukulude tekkimist. Seetõttu puudub kohtul alus määrata kindlaks kostja kohtukulusid. Kostja Morellino OÜ ei ole teinud esindaja vahendusel menetlustoiminguid. Seetõttu ei saa kostjal olla lepingulise esindaja kulusid ega TsMS § 162 lõikes 2 nimetatud kohtuvälised kulusid. Kohus määrab, et kostja Morellino OÜ-l puuduvad maakohtus menetluskulud. Kostja Swedbank AS on osalenud menetluses töötajast lepingulise esindaja vahendusel. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostjale kohtukulude tekkimist. Seetõttu puudub kohtul alus määrata kindlaks kostja kohtukulusid. Kostja Swedbank AS-i on esindanud lepinguline esindaja, kelleks on kostja töötaja. Kohus ei saa lepingulise esindaja kulu määrata kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal, sest nendest ei nähtu, millistel tingimustel on lepinguline esindaja kostjat esindanud. Samuti ei nähtu toimikust esindaja ajakulu. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus määrata kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu suurust. Kohus määrab eeltoodut arvestades, et kostja Swedbank AS-il puuduvad maakohtus menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
(6)