← Eesti

2-19-11848/51

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Kohtuistun

§ 3141lg 2 korras.

Hageja xxxx OÜ osa hinna osas arvamust ei avaldanud. 26.02.2019 toimetas kohtutäitur hagejale kätte arestimisakti e-posti teel. Kiri jõudis hageja postkasti, kuid meiliprogrammi kirja saatmisel tehtud märkele kinnitada kirja kättesaamist adressaat ei reageerinud. Kirjas oli märge, et kohtutäitur

§ 3141lg 2 korras.

26.04.2019 jättis postiljon arestimise akti hageja postkasti, pärast seda kui oli kahel päeval proovinud edutult akti hagejale isiklikult kätte toimetada. Hageja xxxx OÜ osa alghinda ei vaidlustanud. 09.05.2019 teavitas kohtutäitur hagejat enampakkumise ajast. Kiri jõudis hageja postkasti, kuid meiliprogrammi kirja saatmisel tehtud märkele kinnitada kirja kättesaamist adressaat ei reageerinud. Kirjas oli märge, et kohtutäitur

§ 3141lg 2 korras.

07.06.2019 toimetas kohtutäitur hagejale e-kirjaga kätte enampakkumise akti. Kirjas ei olnud märget, et kohtutäitur

§ 3141lg 2 korras. 5

(12)2-19-11848
  1. Kostja III esitas 11.11.2019 täiendava seisukoha. Kohtutäitur vaidleb vastu väitele, et kohtutäitur on läbi viinud vara hindamise hooletult (süüliselt). Osade väärtuse hindamisel lähtus kohtutäitur hageja äriühingu xxxx OÜ aastaaruandest. Kostja III esitas xxxx OÜ
  2. aasta raamatupidamise aastaaruande, kus ei ole mainitud ettevõtte finantsinvesteeringuid või investeeringuid tütar- ja sidusettevõtjatesse (osalusi). xxxx OÜ puhul on hageja olnud teadlik kinnisvarainvesteeringute kirjendamise kohustusest. Esialgselt allkirjastasid juhatuse liikmed R S ja S S xxxx
  3. aasta aruande vastavalt 27.05.2019 ja 30.05.
  4. Aruandes ei olnud kinnisvarainvesteeringuid märgitud. Samas 29.06.2019 on juhatuse liige R S allkirjastanud uue aastaaruande, milles ettevõte märgib kinnisvarainvesteeringuid summas 39 000 eurot. Mõlemad aruanded on esitatud äriregistrile. Vara arestimine toimus 26.02.2019 ja enampakkumine 31.05.
  5. Seega, saades teada, et kohtutäitur mittetäielike aruannete tõttu pannud vara enampakkumisele liiga madala alghinnaga, on püüdnud hageja aastaaruannet parandada ja hakanud tagantjärele ettevõtte kinnisvarainvesteeringuid kirjendama. Hageja on teadlik sellest, et kinnisvarainvesteeringud tuleb ettevõtte aastaaruandesse märkida.
  6. Aastaaruanne on avalik dokument ja sellega on võimalus tutvuda kolmandatel isikutel, sealhulgas kohtutäituril. Kui hageja esitas puuduliku aastaaruande, ei olnud kohtutäituril võimalik saada objektiivset informatsiooni xxxx OÜ osade väärtuse kohta. xxxx OÜ puhul
  7. aruandes ei ole kinnisvarainvesteeringuid kirjendatud tänini. Kui hageja rikub oma andmete avaldamist kohustust, siis ei saa kohtutäiturile ette heita süülist käitumist, sest kohtutäitur ei saa lähtuda andmetest, mida hageja ei ole avaldanud. Hageja on hagiavalduse lisas 8 avaldanud kinnistusraamatu väljavõtted, et xxxx on kinnistud omandanud juba 18.12.2015, 07.01.2016, 28.09.2016 ja xxxx on korteri omandanud juba 18.12.
  8. Hagi lisas nr 7 on hageja avaldanud, et xxxx omandas xxxx OÜ ja xxxx OÜ osaluse juba 12.09.
  9. Kuna osalused on omandatud ja kinnistud on hageja oma ettevõtetele võõrandanud juba aastaid tagasi, siis on ümber lükatud hageja väide, et nelja kuu tagune aastaaruanne ei ole ettevõtte väärtuse hindamisel kohane allikas. Hageja eksitas avalikkust, kui ei kirjendanud ettevõtete aastaaruannetes vara, kuigi see oli olemas. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus käsitleb esmalt hagi esitamise tähtaegsust (I); seejärel annab kohus sisulise hinnangu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (III). I
  11. Kohus märgib, et 15.10.2019 määrusega käesolevas asjas jättis kohus rahuldamata kostja II taotluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kostja II alternatiivse taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kohus asus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagejale enampakkumise akti kättetoimetamist enne 08.07.2019 ning seega ei ole kohtul alust jätta hagi läbi vaatamata. Kohus ei tuvastanud hagejapoolset menetlustähtaja rikkumist (I kd, tl 150-152).
  12. Kostja II esitas 25.10.2019 vastuväite kohtu tegevusele, esitades korduva taotluse jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi menetlustähtaja rikkumise tõttu rahuldamata (I kd, 6
(12)2-19-11848 tl 162-166). Kohus leiab, et kostja II 25.10.2019 menetlusdokumendis esitatud väited ning ka 27.11.2019 kohtuistungil esitatud poolte argumendid ei anna alust asuda 15.10.2019 kohtumäärusest teistsugusele seisukohale.
  1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lg 1 tuleneb, et seadus seab hagi esitamise tähtaja kulgemise sõltuvusse just enampakkumise akti kättetoimetamisest, mitte nt kostja II viidatud 31.05.2019 telefonikõnest hageja ja kohtutäituri büroo vahel. Sõltumata antud telefonikõne täpsest sisust, ei saa telefonikõne toimumisest järeldada enampakkumise akti nõuetekohast kättetoimetamist hagejale. Kohtutäitur ega hageja pole kinnitanud, et hageja oleks saanud vaidlusaluse enampakkumise akti kätte 31.05.
  2. Samuti ei saa kohus sellist järeldust teha muude tõendite alusel. Kohus rõhutab, et enampakkumise akti kättetoimetamine toimub seaduses kindlaksmääratud reeglite järgi ja juhul, kui nende reeglite järgimine ei ole fikseeritutud ning tõendatud, siis ei saa enampakkumise akti lugeda kättetoimetatuks.
  3. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kohtutäitur oleks hagejale enampakkumise akti kätte toimetanud 07.06.
  4. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Esiteks, puudub vaidlus, et hageja ei ole saatnud kohtutäiturile kinnitust 07.06.2019 e-kirja kättesaamise kohta ja seega ei ole dokument hagejale kätte toimetatud TsMS § 314 alusel. Teiseks, seoses enampakkumise akti võimaliku kättetoimetamisega n-ö fiktsiooni teel ehk TsMS § 3141 lg 2 alusel, olnuks sellise fiktsiooni kasutamise eelduseks, et hageja oleks varasemalt avaldanud kohtutäiturile dokumentide saatmiseks enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendina e-posti aadressi xxxx.
  5. Kuigi iseenesest ei ole välistatud, et TsMS § § 3141 lg 3 p 1 alusel kasutatakse dokumentide saatmiseks teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid, siis antud juhul puuduvad andmed, et kohtutäitur oleks lähtunud hagejale enampakkumise akti saatmisel TsMS § 3141 regulatsioonist. Kohtule esitatud vastuses on kohtutäitur kinnitanud, et 07.06.2019 kirjas ei olnud märget, et kohtutäitur

§ 3141lg 2 korras.

Samuti ei nähtu 07.06.2019 e-kirja sisust, et kohtutäitur oleks sellega edastanud ka enampakkumise akti. Kohus leiab, et kahtluse korral dokumendi õigusliku fiktsiooni alusel (s.t ilma, et isik kinnitaks dokumendi kättesaamist) kättetoimetamise suhtes tuleb mh Riigikohtu praktikat arvestades lähtuda tõlgendusest, mis on dokumendi saajale soodsam. Sellega nõustus kohtuistungil ka kohtutäituri esindaja, kes kinnitas, et „Tagajärjed peavad olema hagejale teada. Kui seda pole enampakkumise akti kätte toimetamise juures märgitud, siis selline teavitamine pole kehtiv“ (II kd, tl 17 pöördel). 21. Kohus nõustub eelnevat arvestades hagejaga, et kuivõrd 07.06.2019 e-kirjas polnud märget, et kohtutäitur

§ 3141

lg 2 korras, siis ei saanuks ka hageja (isegi juhul, kui antud e-kiri hagejani jõudnuks) kohtutäituri e-kirjast järeldada, et sellega loetakse talle dokumendid kätte toimetatuks ning et sellest hetkest hakkasid kulgema menetlustähtajad. Riigikohus on oma 09.03.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15 p-s 15 kättetoimetamise fiktsiooni osas selgitanud, et kuigi TsMS § 3141 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt 7

(12)2-19-11848 kätte toimetatud. Riigikohus selgitas, et kuivõrd kättetoimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja kohustused, siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. Samuti märkis Riigikohus, et kuivõrd TsMS § 3141 lg 1 puhul on tegemist nn fiktiivse kättetoimetamise viisiga, siis peab selle sätte kohaldamise eelduste täitmine olema seda enam arusaadavalt dokumenteeritud ning toimiku materjalide alusel kontrollitav. Lisaks leidis Riigikohus sama lahendi p-s 13, et dokumentide nn fiktiivne kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. 22. Kokkuvõtlikult ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagejale enampakkumise akti kättetoimetamist enne 08.07.2019 ning seega ei ole kohtul alust jätta hagi läbi vaatamata. Samuti ei ole kohtul alust jätta hagi menetlustähtaja rikkumise tõttu rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud käesolevas asjas hagejapoolset menetlustähtaja rikkumist enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel. Seega jätab kohus rahuldamata 25.10.2019 kostja II vastuväite kohtu tegevusele, milles kostja II esitas korduva taotluse jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi menetlustähtaja rikkumise tõttu rahuldamata. II 23. TsMS § 223 lg 1 on sätestatud alternatiivsed enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused:
  1. a)kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või
  2. b)kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või
  3. c)rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on sidunud täiteasjas nr 022/2016/967 kohtutäitur Elin Vilippus poolt korraldatud enampakkumise kehtetuse (enampakkumine xxxx OÜ osa võõrandamiseks) eelkõige asjaoluga, et kohtutäitur lähtus enampakkumisel xxxx OÜ osa väärtuse määramisel puudulikest andmetest. Hageja tugineb mh asjaolule, et kohtutäitur määras valesti xxx OÜ osa väärtuseks 200 eurot, jättes arvestamata sellega, et xxxx OÜ-le kuuluvad osalused äriühingutes xxxx OÜ ja xxxx OÜ, kellele omakorda kuuluvad 4 kinnistut. 24. Eeltoodud faktiliste asjaolude suhtes vaidlus puudub, kuivõrd kohtutäitur on hagi õigeks võtnud. Kirjalikus vastuses hagile kinnitas kohtutäitur „Pärast enampakkumise akti koostamist sai kohtutäiturile teatavaks asjaolu, et xxxx OÜ-le kuulub kaks tütarühingut, s.o xxxx OÜ ja xxxx OÜ. Tütarühingutele kuuluvad kinnistusraamatu andmetel kinnistud registriosa numbritega xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx, millede eeldatav väärtus on oluliselt kõrgem, kui xxxx OÜ osa hinnaks määratud 200 eurot“ (vt I kd, tl 108 pöördel). Kohtutäitur tühistas sellel põhjusel enampakkumise oma 03.06.2019 otsusega, milles tugines viitega TMS § 82 lg 2 mh asjaolule, et arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast (I kd, tl 12). Kuna kohtutäitur tunnistab oma olulist eksimust xxxx OÜ osa hinna määramisel, siis kuulub kohaldamisele TsMS § 231 lg 2, mille kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohtuistungil kinnitas ka kostja II esindaja, et „Fakt on see, et on määratud madalam hind sellele varale kui tegelik turuväärtus on“ (II kd, tl 15). Hagiavalduses leidis hageja esindaja, et enampakkumisel 200 euroga müüdud xxxx OÜ osaluse väärtus oli vähemalt 115 000 eurot, kohtuistungil väitis hageja, et xxxx OÜ osa väärtus on umbes 400 000 eurot (II kd, tl 17). Kohtutäitur on hinnanud xxxx OÜ-le läbi tütarühingute kuuluva kinnisvara väärtuseks hinnanguliselt 285 000 eurot (vt I kd, tl 24). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole vajalik kindlaks teha enampakkumisel müüdud xxxx OÜ osaluse täpset väärtust. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks on tähtis vaidlustamata fakt, et kohtutäituri poolt oli määratud xxxx OÜ osa hinnaks ekslikult 200 eurot, mis on oluliselt 8
(12)2-19-11848 madalam antud osa turuväärtusest.
  1. Kohus nõustub eeltoodud asjaolusid arvestades hagejaga, et xxxx OÜ osa üksnes 200 euro eest enampakkumisele panemisega rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Seejuures on kostja III kohtutäitur käesolevas asjas hagi õigeks võtnud (vt I kd, tl 108; II kd, tl 17 pöördel). Kohus nõustub samuti kohtutäituriga selles, et vaieldamatult on enampakkumise olulisteks tingimusteks enampakkumisest teavitamine ja müüdava asja hinnaga seotud küsimused, sh on enampakkumise oluliseks tingimuseks arestitud vara alghind. Kohtutäitur märgib õigesti, et „Vara hinna määramisel ei tohi kohtutäitur kahjustada võlgniku huve ning tuleb lähtuda vara harilikust väärtusest, turuhinnast“ (I kd, tl 23 pöördel). Kohus nõustub kohtutäituriga, et „Käesoleval juhul erines aktis määratud hind oluliselt vara turuhinnast, millega rikuti enampakkumise olulist tingimust … Vara arestimise aktis ebamõistlikult madala hinna märkimisel jäeti selgelt arvestamata võlgniku põhiõigustega“ (I kd, tl 24).
  2. Oma õiguste olulisele riivele on viidanud ka hageja, selgitades, et jäi proportsioone arvestades pea olematu võla katteks ilma oma kinnisvarast, seejuures enampakkumisele pandud osaühingu tütarühingutele kuuluva kinnisvara kaudu toimus hageja majandustegevus ning 200 euro eest müüdud kinnisvara hulka kuulus kaks xxxx kesklinna korterit, sh ka hageja pere elukoht xxxx kesklinnas (I kd, tl 3 pöördel). Kohtu hinnangul on hageja õigustatult osundanud sellele, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa pidada vastuvõetavaks, kui hageja kaotaks kohtutäituri eksimuse tõttu äriühingu osaluse 200 euro eest, kui see on tegelikult väärt sadu kordi rohkem. Selles kontekstis ei saa kohtu hinnangul heauskseks pidada ka kostja II käitumist, kes soovib kohtutäituri olulist eksimust ära kasutades saada 200 euro eest tegelikult üle 1000 korra suurema väärtusega vara omanikuks (vt nt I kd, tl 24). Kohus nõustub hagejaga, et täitemenetluse oluliseks põhimõtteks on mh eesmärk, et võlgniku vara ei võõrandataks olulisel määral alla turuväärtust (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13 viimane lõik).
  3. Kostja II on Riigikohtu 28.09.2011 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 järeldanud, et hagejal puudub õigus tugineda ebaõigele hinna määramisele, kuna hageja ei ole esitanud tähtaegselt hinna osas vastuväidet. Antud määruse p-s 13 märkis Riigikohus, et tulenevalt TMS § 217 lg 6, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Samas selgitas Riigikohus, et „teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus.“
  4. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tegemist teistsuguste asjaoludega kui viidatud Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-
  5. Tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 leidis tuvastamist, et hageja oli enne enampakkumist teadlik kohtutäituri määratud vara hinnast ja selle vaidlustamise võimalusest, kuid sellele vaatamata kohtutäituri otsust ei vaidlustanud ja kaotas seetõttu õiguse tugineda hilisemas hagis hinna ebaõigele määramisele. Käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et hageja olnuks enne enampakkumise toimumist teadlik kohtutäituri poolt ekslikult määratud xxxx OÜ osa hinnast ja selle vaidlustamise võimalustest. Asjas esitatud tõendite alusel võib järeldada, et hageja ei olnud küll piisavalt hoolikas selleks, et tagada talle kohtutäituri edastatud dokumentide kättesaamist (vt I kd, tl 112-126), kuid teiselt poolt ei saa ka teha kindlat järeldust, et teave xxxx OÜ osa hinna ebaõige määramise kohta 9
(12)2-19-11848 oleks enne enampakkumise toimumist kindlasti hagejani jõudnud.
  1. Hageja ei ole saatnud kohtutäiturile kinnitust vallasvara arestimise akti (I kd, tl 7 pöördel – tl 9) kättesaamise kohta. Samuti puuduvad asjas tõendid, et hageja oleks avaldanud kohtutäiturile enda sidevahendina e-posti aadressi xxxx. Dokumentide kättetoimetamisega n-ö fiktsiooni teel ehk TsMS § 3141 lg 2 alusel olnuks sellise fiktsiooni kasutamise eelduseks, et hageja oleks varasemalt avaldanud kohtutäiturile dokumentide saatmiseks enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed. Lisaks eeltoodule ei nähtu kohtutäituri poolt hagejale saadetud kirjadest piisavalt selgelt (vt I kd, tl 112-126), et neile oleks lisatud vaidlusalune vallasvara arestimise akt. 26.02.2019 e-kirjas viidatakse varalise õiguse arestimise aktile (I kd, tl 121) ja 29.03.2019 e-kirjas keelumärgete koopiatele (I kd, tl 120). Ametlikes Teadaannetes avaldatud vara arestimise teade sisaldab aga üksnes viidet arestimisakti kättesaadavusele kohtutäituri büroos, mitte arestimisakti ennast ja arestitud vara hinda (I kd, tl 168). Ka arestimisakti kättetoimetamisest postkasti panekuga (I kd, tl 122-123), isegi kui sellise fiktsiooni eeldused olid täidetud, ei saa kohtu hinnangul järeldada, et hageja olnuks enne enampakkumist reaalselt teadlik kohtutäituri määratud vara hinnast ja selle vaidlustamise võimalusest. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kui hageja tegelikult teadnuks, et enampakkumisele pandud xxxx OÜ osa hinnaks oli kõigest 200 eurot (xxxx OÜ tütarühingutele kuuluva kinnisvara kaudu toimus hageja kinnitusel kogu hageja majandustegevus ning sisuliselt 200 euro eest müüdud nelja erineva kinnisvara hulka kuulus ka hageja pere elukoht xxxx kesklinnas), ei oleks hageja oma vara sadu või tuhandeid kordi alahindamisele kuidagi reageerinud.
  2. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et xxxx OÜ osa üksnes 200 euro eest enampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 23-26) ning hageja ei ole kaotanud õigust tugineda hagis xxxx OÜ hinna ebaõigele määramisele (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 27-29). Kuna kohus tuvastas enampakkumise tingimuste olulise rikkumise, ei ole vajalik hinnata enampakkumise kehtetuks tunnistamise alternatiivseid aluseid, seega ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja väidet, et enampakkumine olevat toimunud tühise arestimise alusel. Kohus ei hinda ka muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. III
  3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi. Lähtudes TsMS § 223 lg 1, tunnistab kohus täiteasjas nr 022/2016/967 kohtutäitur Elin Vilippus poolt korraldatud enampakkumise xxxx OÜ (registrikood xxxx) osa võõrandamiseks kehtetuks.
  4. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
  5. Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks hageja menetluskulude kostjatelt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Nimelt nähtub asjas esitatud 10
(12)2-19-11848 tõenditest, et hagi aluseks olnud xxxx OÜ osa hinna ebaõige määramine kohtutäituri poolt oli tingitud eelkõige hageja enda tegevusetusest. Asjas esitatud tõendite alusel võib järeldada, et hageja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et tagada talle kohtutäituri edastatud dokumentide kättesaamist (vt I kd, tl 112-126). Kohtul ei ole alust kahelda, et kohtutäitur üritas hagejat täitemenetlusest informeerida mitmetel erinevatel viisidel, kuid ometi see hageja tegevuse/tegevusetuse tõttu ei õnnestunud. Kohtuistungil ei suutnud hageja veenvalt selgitada, miks ei olnud kohtutäituril võimalik talle täitemenetlusega seotud dokumente edastada, kuigi kohtutäitur kasutas õiget aadressi. Samuti pole hageja eitanud e-posti aadressi xxxx kasutamist, kuid on õigustanud kohtutäituri teadete mittekättesaamist asjaoluga, et antud aadressile saabub päevas üle saja kirja, millest pooled on rämpspost ja kõik kasutajad võivad antud postkastist jooksvalt kirju kustutada (I kd, tl 131 pöördel – tl 132). Kohus märgib, et kui hageja olnuks mõistlikult hoolikas talle saadetud ametliku posti vastuvõtmisel, siis suure tõenäosusega ei oleks xxxx OÜ osa hinna ebaõiget määramist toimunud ning käesolev kohtuasi ja sellega seotud menetluskulud oleks jäänud olemata. Nimelt on TMS § 74 lg 3 sätestatud, et arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. TMS § 74 lg 4 on sätestatud, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Seega juhul, kui hageja olnuks piisavalt hoolikas talle edastatud dokumentide vastuvõtmisel, oleks hageja saanud osaleda täitemenetluses xxxx OÜ hinna määramisel ja puudunuks vajadus esitada enampakkumise järgset hagi täitemenetluse kehtetutuks tunnistamiseks.
  1. Samuti, xxxx OÜ hinna ebaõige määramise (ja seega käesoleva kohtuvaidluse tekkimise) oluliseks põhjuseks oli asjaolu, et kohtutäitur lähtus osa hinna määramisel kohtu hinnangul igati põhjendatult hageja äriühingu xxxx OÜ raamatupidamise aastaaruannetest. Hageja pole ümber lükanud kohtutäituri selgitust, et xxxx OÜ tütarühingute osad või nende väärtus ei olnud enampakkumise toimumise ajaks kajastatud xxxx OÜ aastaaruannetes. Kohtutäitur märgib õigesti, et raamatupidamise seaduse § 4 p 1 kohaselt on raamatupidamisekohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud muuhulgas objektiivse ja olulise informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist. Hageja kui xxxx OÜ raamatupidamise eest vastutanud isik ei suutnud aga xxxx OÜ osa adekvaatseks hindamiseks vajaliku objektiivse informatsiooni olemasolu xxxx OÜ raamatupidamise aastaaruannetes tagada. Hageja heidab kohtutäiturile ette, et hindamine peab olema objektiivne ja seda tuleks teha vahetult müügi ajal, kuid kohtutäitur esitas kohtule hageja poolt 30.05.2019 (vahetult müügi ajal) allkirjastatud xxxx OÜ
  2. aastaaruande, kus ei ole mainitud ettevõtte finantsinvesteeringuid või investeeringuid tütar- ja sidusettevõtjatesse, sh osalusi (vt I kd, tl 178-181).
  3. Kohtutäitur märgib õigesti, et kuna hagi lisadest nähtuvalt on osalused omandatud ja kinnistud on hageja oma ettevõtetele võõrandanud juba mitu aastat tagasi, on põhjendamatu hageja väide, nagu ei oleks nelja kuu tagune aastaaruanne ettevõtte väärtuse hindamisel kohane allikas. Samuti märgib kohtutäitur põhjendatult, et hageja ning tema abikaasa hakkasid alles pärast enampakkumise toimumist parandama xxxx OÜ aastaaruandeid, lisades sinna kinnisvarainvesteeringud (vt I kd, tl 182-189). Samuti ei olnud xxxx OÜ
  4. aastaaruandes kirjendatud kinnisvarainvesteeringuid (I kd, tl 190-193). Kohtuistungil selgitas hageja, et xxxx OÜ aastaaruannet hakkas ta parandama Maksuameti nõudmisel ning vastusena kohtu küsimusele, miks ei olnud xxxx OÜ
  5. aasta raamatupidamise aastaaruandes mainitud finantsinvesteeringuid või osalusi, vastas hageja, et kohtutäitur oleks võinud saada seda informatsiooni äriregistrist. Hageja väitel ei pea kohtutäituri otsus tulenema majandusaasta aruannetest (II kd, tl 15 pöördel – 16). Kohtu hinnangul ei saa aga eeldada, et kohtutäitur pidanuks ilma vastavat eelinfot omamata küsima äriregistrist täiendavat infot xxxx OÜ osaluste kohta, kui selline info äriühingu majandusaasta aruandes ei kajastunud. Ilmne on aga see, et kui 11
(12)2-19-11848 hageja korraldanuks xxxx OÜ ja teiste tema kontrolli all olevate äriühingute raamatupidamist selliselt, et raamatupidamise aastaaruandest oleks nähtunud ka osalused teistes äriühingutes ning kinnisvara omamine tütarühingute poolt, siis ei oleks suure tõenäosusega tekkinud olukorda, kus kohtutäitur oleks määranud xxxx OÜ osale ebaõige hinna (mis omakorda tingis käesoleva kohtumenetluse). Asjakohatu on hageja põhjendus, et xxxx OÜ aastaaruannet hakkas ta parandama Maksuameti nõudmisel, sest kostjal endal on kohustus tagada vastavate äriühingute raamatupidamise õiguspärane korraldamine, ilma, et keegi peaks seda eraldi nõudma.
  1. Kohtu hinnangul oleks eeltoodud asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane, kui kohus jätaks käesoleva menetluse kulud kostjate kanda. Käesoleva kohtuotsuse p-dest 33-35 nähtuvalt on käesolev kohtumenetlus suurel määral tingitud hageja ükskõiksest suhtumisest talle kohtutäituri poolt saadetud ametlike teadete vastuvõtmisse ning olulistest puudustest hageja kontrolli all olnud äriühingute raamatupidamise korraldamisel. Seega peab kohus vaatamata hagi rahuldamisele õiglaseks ja mõistlikuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
  2. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.