4-20-4058/3

4-20-4058 HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2020.a Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4058 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi Aleksandr Jõginõlve (isikukood: 38404240014) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.08.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2317,20,007785 RESOLUTSIOON Jätta kaebuse esitaja Aleksandr Jõginõlve kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.08.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2317,20,007785 läbi vaatamata ning tagastada kaebus Aleksandr Jõginõlvele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Määruse motiivid: Harju Maakohtule on 27.08.2020.a saabunud Aleksandr Jõginõlve kaebus. Kaebuses vaidlustatakse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.08.2020.a otsust väärteoasjas nr 2317,20,

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, märgib, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust VTMS §-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt VTMS § 114 lg-le 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Aleksandr Jõginõlve suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks märgitud 07.09.2020.a (tl 10). Väärteoprotokolli on Aleksandr Jõginõlv allkirjastanud 08.08.2020.a ja seejuures kinnitanud, et protokolliga on ta tutvunud (tl 10). Seega tuleb järeldada, et Aleksandr Jõginõlv oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Kohus viitab esmalt, et VTMS § 38 lg 1 järgi järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 3 järgi lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Käesolevas asjas hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema alates 07.09.2020.a ning see lõppes 22.09.2020.a, mil oli ka kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt viimane päev kaebuse esitamiseks (tl 11). Väärib märkimist, et tegelikkuses edastati kaevatav otsus menetlusalusele isikule e-toimiku kaudu juba 27.08.2020.a (tl 12), s.o enne väärteoprotokollis märgitud tähtaega ning seeläbi oli isikul veelgi enam aega otsusega tutvumiseks, kaebuse ettevalmistamiseks ja selle tähtaegseks esitamiseks. A. Jõginõlv on oma kaebuse esitanud paberil allkirjastatuna, märkides selle allkirjastamise ajaks 21.09.2020.a (tl 1). Samas on isik kaebuse postitanud, märkides käsikirjaliselt ümbriku tagaküljele postitamise ajaks 22.09.2020.a (tl 7pö). Nimetatud ümbrikult nähtub ka postiasutuse tempel märgetega „xxxx * 24.9.20 * AS EESTI POST“. Ümbrikul on isik enese aadressiks märkinud aadressi xxxx. Seega tuleb järeldada, et antud kiri on registreeritud sel ajal tema elu- või viibimiskoha läheduses postiasutuses 24.09.2020.a. KrMS § 171 lg 7 näeb ette, et tähtaega ei ole mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Kohus leiab, et selles sättes nimetatud postitamise kuupäeva all tuleb silmas pidada üksnes seda päeva, mil kiri on postiasutuses registreeritud, sest vaid sel juhul on hiljem tõsikindlalt tuvastatav kirja postiteenuse osutajale üleandmise aeg. Selleks kuupäevaks ei saa lugeda aga päeva, mille kirja saatja on ise märkinud postitamise kuupäevaks, sest see ei võimalda kirja üleandmise kuupäeva ühetaolist tuvastamist. Samadele seisukohtadele võib jõuda ka erialakirjanduse pinnalt (Kriminaalmenetluse seadustik, komm vlj 2012; E. Kergandberg, P. Pikamäe jt; lk 423, p 4.1). Kuivõrd postitamise kuupäevaks tuleb lugeda 24.09.2020.a, on praegusel juhul kaebetähtaeg mööda lastud. Kuigi kaebuses ei ole ühtegi sellekohast põhjendust lisatud, siis kohtu hinnangul ei vääraks seda ka asjaolu, et isik võis panna kirja kirjakasti varasemalt ning kirja ei registreeritud koheselt. Seda põhjusel, et üldteadaolevaks ja avalikest allikatest kontrollitavaks asjaoluks tuleb pidada seda, et xxxx asub ka postkontor, kus isik saanuks kirja enne kaebetähtaja lõppu isiklikult üle anda ja seega selle õigeaegselt esitada. Kohtu hinnangul, olukorras, kus isik otsustab kaebuse koostamise ja saatmise jätta viimasele hetkele, kannab ta ise selle õigeaegse edastamise riisikot, sh peab arvestama sellega, et kiri oleks õigeaegselt postiasutuses registreeritud. Kuivõrd isik sai kaevatava otsuse kätte juba 27.08.2020.a, oli tal kaebuse esitamiseks aega veelgi enam, kui seda näeb ette seadusjärgne 15-päevane tähtaeg. Kaebuse hilisema esitamise asjaoludele ei ole kaebuse sisus viidatud, ka ei ole selles esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kohus viitab sedagi, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-11-152-05). Seda arvestades leiab kohus, et teadlikult viimasel hetkel või hilinenult kaebuse postitamises ei ole praegusel juhul tuvastatavad ka kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kaebuses ei ole kaebetähtaja ennistamist taotletud ning kohus kaebuse hilisemas postitamises ka kaebetähtaega ennistamist tingivaid asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Jõginõlve poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, § 189-
2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik