← Eesti

2-20-5188/31

Obsah (6)§ 5§ 436§ 230§ 231§ 173§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5188 Tsiviilasi T O hagi B S vastu elatise vähendamise

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus ka seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436

lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

§ 230

lg-d 3 ja 4 võimaldavad kohtul elatiseasjas ka koguda tõendeid omal algatusel ja kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või teha järelepärimisi asutustele. Kui kohus märgib, et pooled ei vaidle mingi asjaolu üle, peab kohus silmas seda, et asjaolu on teise poole poolt omaks võetud tingimusteta ja selgesõnaliselt või pole vastaspool vaidlustanud faktilist asjaolu selgesõnaliselt ega avaldanud vaidlustamise tahet selleks, hoolimata kohtu poolses viitest (

§ 231lg 2 ja lg 4).

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise vähendamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega hagejalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati hagejat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on sedastanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 3-2-1-124-15, p 11). PKS § 102 lg-st 2 lähtuvalt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuv põhjus võib mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise 6

(11)2-20-5188 väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja esitatud nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: 1) poolte vahel on varasem kohtulahend jõustunud; 2) võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud; 3) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist; 4) esineb mõjuv põhjus elatise mõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.
  1. Nõude esimese eelduse kohaselt on varasema kohtulahendi muutmiseks vajalik, et poolte vahel oleks varasem kohtulahend jõustunud. Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5351 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, milles mh sätestati, et hageja tasub kostjale igakuiselt elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Pooled ei vaidle, et eelmainitud otsus on jõustunud ning seega on nõude esimene eeldus täidetud.
  2. Nõude teise eeldusena on vajalik tuvastada, et võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga oleks oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hageja on tuginenud asjaoludele, et tema sissetulekud on oluliselt vähenenud võrreldes varasema ajaga, tal on sündinud poeg 19.05.2017.a ning Tartu Ülikooli uuringust lähtuvalt on ühe lapse ülalpidamise kulukus ca 343 eurot kuus ehk 172 eurot ühe vanema kohta. Hageja toob välja, et tema varasem netosissetulek oli 2019.a ja ka varasemalt kuude lõikes ligikaudu xxxx eurot (tl 14p). Töölepingu F OY-s lõpetas hageja omal soovil alates 06.04.2020 (tl 9). Eriolukorra tingimustes oli hagejal tööleidmine raskendatud. 16.06.2020 kohtuistungil kinnitas hageja, et tema netotöötasu on 794 eurot alates 04.06.
  3. Hageja hinnangul ei ole vähenenud sissetulekute tõttu võimalik tasuda kostjale elatist miinimummääras. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks põhjus, miks hageja lõpetas töösuhte tööandjaga oma algatusel olukorras, kus Eestis oli juba väljakuulutatud eriolukord ja hageja oli seeläbi teadlik võimalikest raskustest alternatiivse töökoha leidmisel Eestis ning seda olukorras, kus hageja oli teadlik, et tal lasub kahe alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Hageja on välja toonud, et oli varasemast töökohast töövõimetuslehel, kuid ei ole välja toonud, et hagejale oleks määratud osaline töövõime või töövõimetus. PKS § 102 lõigete 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks põhjus, miks hagejal ei ole võimalik jätkata töötamist varasemal ametikohal või varasema ametikohaga analoogsel ametikohal. Pelgalt hageja soov lõpetada töösuhe, mis võimaldas mh anda kostjale ülalpidamist miinimummääras, ei saa olla kohtu hinnangul aluseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja tõi hagiavalduses esile ka asjaolu, et tal on lisaks kostjale ka xxxx sündinud poeg S O. Hageja kinnitusel kulub poja ülalpidamiseks ligikaudu 300 eurot kuus. Asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps, kelle suhtes peab hageja täitma ülalpidamiskohustust, ei ole muutunud asjaolud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga (kompromiss tsiviilasjas nr 7
(11)2-20-5188 2-17-5351 kinnitati 14.06.2017.a kohtumäärusega). Üksnes asjaolust, et hageja täidab teise alaealise lapsega seotud ülalpidamiskohustust summas ca 150 eurot kuus, lähtuvalt ei saa kohus vähendada kostjale tasutavat elatist. Iga lapse osas tuleb arvestada tema vajadusi (PKS § 99 lg 1) ning kui teise lapse vajadused on väiksemad või teise lapse teise vanema võimalused suuremad, ei saa see tingida elatise vähendamist kostja puhul. Asjaolu, et hageja tasub ca 150 eurot kuus teise alaealise lapse ülalpidamiseks, ei anna alust järeldada, et kostjale tasutava elatise suuruse vähendamata jätmisel osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Sellekohaseid asjaolusid pole hageja kohtu ette toonud. Riigikohtu praktika kohaselt, kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4; RKTKm 3-2-1-119-15, p 11). Hageja on välja toonud oma igakuiste vajaduste suurus lähtuvalt koostatud pere-eelarvest, milles on kajastatud mh hüpoteetilised kulud (elatisrahana kajastatud 172 eurot) või kulud, mis kattuvad S O osas väljatoodud kuludega. Hageja on välja toonud oma pere igakuiste kuludena järgnevad andmed: 1) Eluasemega seotud kulud (puuküte, kommunaalkulud, elektrienergia) – 247 eurot – seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020 menetlusdokumendis (tl 106) toonud välja S O igakuiste kulude hulgas elamiskulud (kommunaalid, elekter, küte) summas 60 eurot. Kuivõrd elamiskulud jagatakse kõikide leibkonnaliikmete vahel võrdselt, saab kohus järeldada, et hageja täpsustatud eluasemega seotud kulude suurus on kokku 180 eurot kuus ehk 60 eurot leibkonnaliikme kohta. Hageja kulu on seega 60+(60/2)= 90 eurot; 2) Sideteenused (telefon, mobiiltelefon) – 25 eurot /2 = 12,5 eurot hageja kulu; 3) Lasteaed, lasteaia toiduraha – 120 eurot - seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020 menetlusdokumendis (tl 106) toonud välja S O igakuiste kulude hulgas lasteaed ja lasteaia toit summas 100 eurot. Hageja kulu on seega 50 eurot; 4) Autoga seotud kulud (kindlustus, bensiin, hooldus ja remont) – 143 eurot – hageja ei ole täpsustanud, kas nimetatud kuludega seotud sõiduk on võõrandatud. Hageja kulu 71,50 eurot; 5) Kodu ja aia hooldamine – 45 eurot – hageja ei ole antud kuluartiklit lisanud S O kuludele, ehkki kulu on pereliikmetel ühine ja seega on iga pereliikme osa sellest 15 eurot, hageja kulu seega 22,5 eurot; 6) Toit – 600 eurot - seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020 menetlusdokumendis (tl 106) toonud välja S O igakuiste kulude hulgas koduse toidukulud summas 110 eurot. Kuivõrd toidukulud jagatakse kõigi leibkonnaliikmete vahel võrdselt juhul, kui ei ole välja toodud ja tõendatud põhjendatud erisused, saab kohus järeldada, et hageja pere täpsustatud toidukulud on kokku 330 eurot kuus, millest hageja kanda on 165 eurot; 7) Huviring – 20 eurot – S O kulu, mis nähtub ka hilisemas menetlusdokumendis. Hageja kulu 10 eurot; 8) Majapidamistarbed – 20 eurot - ei ole arvestatud hilisemas menetlusdokumendis S O kulude hulka, ehkki kulu on pereliikmete kanda võrdsetes osades. Hageja kulu seega 10 eurot; 8
(11)2-20-5188 9) Ravimid+vitamiinid – 40 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja kulu suuruse 10 eurot. Hageja kulu 20 eurot; 10) Riided ja jalatsid – 100 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 35 eurot. Hageja kulu 50 eurot; 11) Mänguasjad + raamatud – 45 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 25 eurot. Hageja kulu 22,5 eurot; 12) Juuksur – 30 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 5 eurot. Hageja kulu 15 eurot; 13) Kingitused – 35 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 10 eurot. Hageja kulu 17,50 eurot; 14) Pangakonto kulud – 5 eurot – hageja kulu suurus 2,5 eurot; 15) Hügieen – 25 eurot – ei ole arvestatud hilisemas menetlusdokumendis S O kulude hulka. Hageja kulu 12.50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt on hageja igakuiste kulude suurus 571,50 eurot, sisaldades seejuures ka hageja osa S O ülalpidamiskuludest. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud oma igakuiseid kulusid, kuivõrd hagiavaldusele lisatud väljavõtted pangaülekannetest erinevatele teenusepakkujatele (tl 18-25) ei tõenda, millise perioodi ja millises ulatuses teenuse eest on tasutud. Samuti ei näe kohus siinkohal seost mh Xxxx müügiarvega, mille esitamise põhistust ei ole esitanud hageja ka enda poolt esitatud dokumentides (tl 20). Samuti ei ole võimalik hageja igakuiseid kulusid tõendada läbi esitatud arvete perioodist 2014-2016.a või väljavõtetega varasematest elatisemaksetest, kuivõrd tasutud elatiste üle vaidlus puudub (tl 107-121). Kuivõrd kohus saab arvestada hageja vajadustega 571,50 eurot ja kostja vajadustega (osas, mis tuleb kanda hagejal) summas 292 eurot, saab lähtuda vajaduste proportsioonist u 66/34. Seega on lähtudes kohtu ette toodud asjaoludest lähtuvalt võimalik vähendada tasutavat elatist 270 eurole kuus seniselt 292 eurot (34% 794 eurost). Hageja on viidanud Tartu Ülikooli uuringule, millest lähtuvalt on ühe lapse ülalpidamise kulukus ca 343 eurot kuus ehk 172 eurot ühe vanema kohta, millest lähtuvalt ületab seadusejärgses miinimummääras elatise väljamõistmine lapse tegelikke kulutusi. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et nii elatise väljamõistmisel, kui elatise võimalikul vähendamisel lähtub kohus kehtivast seadusest ja lapse tegelikest vajadustest. Kehtiv seadus sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 101 lg 1). Alla nimetatud määra saab kohus vähendada elatist vaid mõjuval põhjusel (PKS § 102 lg 2). Kohus ei saa lähtuda uuringutulemustest, kuivõrd kohus lahendab konkreetse asja lähtuvalt konkreetse lapse igakuistest vajadustest, mitte üldistatud andmetest. Kostja on toonud välja, et tema igakuised kulud on jäänud suuresti samaks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga (14.06.2017). Kostja tõi välja, et tema igakuised kulud on järgnevad: 1) Eluasemega seotud kulud – 173 eurot; 2) Toidukulu – 200 eurot; 3) Transport – 35 eurot; 4) Sideteenused (telefon, internet) – 20 eurot; 9
(11)2-20-5188 5) Ilu, hooldustooted, hügieen – 40 eurot; 6) Koolikohustuse täitmiseks – 20 eurot; 7) Riided, jalanõud – 100 eurot; 8) Lapse kindlustus – 31 eurot; 9) Breketid, hambaravi – 50 eurot; 10) Juuksur – 30 eurot; 11) Meelelahutus – 10 eurot; 12) Taskuraha – 30 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt on kostja igakuised vajadused summas 739 eurot. Kostja on esitanud kulude kandmist tõendavad arved ja pangakonto väljavõtted (tl 71-98). Hageja vaidles kostja kuludele vastu ja leidis, et need on kas ülepaisutatud (transpordikulud, kooliga seonduvad kulud) või ebaõigelt määratud (eluasemega seotud kulud lähtuvalt ühes leibkonnas elavate isikute arvust; kulu ravimitele). Kohus juhib seejuures hageja tähelepanu asjaolule, et kostja esitas 01.07.2020 täpsustatud igakuised kulud ja tõendid kulude kandmise kohta, hageja on esitanud seisukoha varasemalt esitatud kulude osas. Nii näiteks toob kostja koolikohustusega seotud kuludena välja 20 eurot kuus, hageja vaidleb kulule vastu, leides, et summa peaks olema ca 25 eurot kuus. Samamoodi esitab hageja seisukoha kostja transpordikuludele lähtuvalt varasemalt toodud kulu suurusest, mida kostja on täpsustanud ja kulu suurust vähendanud. Kohus ei pea kohaseks hageja päringut Xxxx OÜ-le ja sealt saadud andmeid kostja võimalike kulude kohta marsruudil xxxx, kuivõrd Eestis puudub kohustus osta isikustatud pilet, samuti ei pruugi kulude koosseisus olla põhjendatud ainult kulutused, mis Xxxx OÜ-st soetatud või ainult seotud xxxx marsruudiga. Hageja on viidanud võimalikule kulude kokkuhoiumoodusele ka läbi selle, et sõitudeks kasutatakse kostja seadusliku esindaja ametiautot. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb ka äriühingutes hoida era- ja ametisõidud lahus. Lähtuvalt kostja poolt esitatud tõenditest ja hageja vastuväidetes kulude suuruse osas, on kohus seisukohal, et ka juhul, kui põhjendatud on hageja vastuväide kostja eluasemega seotud kuludele lähtuvalt asjaolust, et hageja hinnangul elab kostja 3-liikmelise leibkonna asemel 5liikmelises leibkonnas, millest lähtuvalt tuleks antud kulud jagada 5 inimese vahel, on kostja tõendatud igakuiste kulude suurus jätkuvalt vähemalt 584 eurot kuus ehk vähemalt kahekordses miinimumelatise määras. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtul võimalik vähendada tsiviilasjas 2-17-5351 14.06.2017a kohtumäärusega kinnitatud kostjale makstavat elatist 270 eurole kuus eeldusel, et hageja poolt on kohtule esitatud korrektsed andmed, kuivõrd hageja igakuised vajadused ei ole tõendatud. 8. Kostja kinnitas 16.06.2020 toimunud kohtuistungil, et on nõus elatise vähendamisega 250 eurole kuus, kuid mitte 172 eurole kuus (tl 65). 9. Eelpooltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja vähendab kostjale igakuiselt tasutavat elatist 250 eurole kuus alates hagiavalduse esitamisest 06.04.2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 11. Kuivõrd pooled leppisid 16.06.2020 toimunud kohtuistungil kokku, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 10

(11)2-20-5188 12.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.