järgi Lühimenetluses Enge Selge Süüdistatav Toomas Piirma Ik: 36804025232; xxxx; xxxx; töökoht: O OÜ; elukoht: kohtul arvestatavad andmed ajutise või püsiva elukoha kohta puuduvad. Tõkend: kohtueelsel menetlusel tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 21.12.2019, vabastatud samal päeval. Harju Maakohtu 18.09.2020 määrusega kohaldatud tõkendit vahistamine, kinni peetud 14.10.2020. Varasem karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 08.11.2019.a otsusega nr 1-198910
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
lg 1 alusel kuulus kandmisele 7 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 237 tundi, tähtajaga 2 aastat. 27.04.2020 seisuga sooritatud 48 üldkasuliku töö tundi ning sooritamata 189 tundi üldkasulikku tööd. Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. Toomas Piirma süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Toomas Piirmale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega nr 1-19-8910 mõistetud ja ärakandmata karistusega, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega nr 1-19-8910 mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, s.o tegemata üldkasuliku töö 189 tunni 1 4. 5. 6. 7. võrra, mis vastavalt
lg 6 sätetele arvestusega, et 1 (üks) tund üldkasulikku tööd võrdub 1 (üks) päeva vangistusega, s.o 6 (kuus) kuud ja 9 (üheksa) päeva võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 19 (üheksateist) päeva.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 21.12.2019, s.o 1 (üks) päeva karistusaja hulka, lugedes mõistetud liitkaristusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. Toomas Piirmale mõistetud ja ära kandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 9 kuud ja 18 päeva kandmist arvestada alates Toomas Piirma kinnipidamisest vahistamismääruse alusel, s.o alates 14.10.
mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks (otsus jõustus 16.11.2019) mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 21.12.2019 kella 06:52 paiku Harjumaal, Tallinnas, Mustakivi tee 17 juures, suunaga Mustakivi tee 13, Tallinn poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. 2 Seega pani Toomas Piirma toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisle pööratud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumise. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et tõendid on lubatavad, kvalifikatsioon on õige ja süü tõendatud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti Toomas Piirmale 8 kuud vangistust.
alusel arvestati kahtlustatava kinnipidamise aeg, s.o kolm päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti süüdistatavale vangistus 7 kuud ja 27 päeva, mis
lg 1 ja 3 alusel asendati 237 tunni üldkasuliku tööga 2 aastase üldkasuliku töö tegemise tähtajaga. Seejuures allutati Toomas Piirma käitumiskontrollile ja Toomas Piirmale määrati käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Lisakaristusena võeti Toomas Piirmalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Maanteeameti vastusest nõudekirjale (tl 21-22) nähtub, et Toomas Piirmalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 3 ajavahemikuks 16.11.2019 kuni 15.05.2020. Nagu eelpool on tuvastamist leidnud, juhtis Toomas Piirma 20.12.2019 kella 06:52 ajal Tallinnas, Mustakivi tee 17 juures suunaga Mustakivi tee 13 poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Taolistest asjaoludest nähtuvalt hoidis Toomas Piirma teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest ning sellega pani toime
Kohtu hinnangul oli Toomas Piirma teadlik tema suhtes tehtud ja jõustunud süüdimõistvast kohtuotsustest ja sellest tulenevalt oli ta teadlik ka kohtuotsusega kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest kuueks kuuks, millist karistust peab süüdlane ise täitma, s.t hoiduma sõiduki juhtimisest ajal, mil temalt on sõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Toomas Piirma kahtlustavana antud ülekuulamisel sõnas, et ta ei teadnud, et sõiduki juhtimine ajal, millal juhtimisõigus on karistusena kohtu poolt ära võetud, on kriminaalkorras karistatav. Kohus on seisukohal, et igale keskmisele mõistlikule ja piisava elukogemusega inimesele on arusaadav, et kui juhtimisõigus on kas põhi- või lisakaristusena kas karistusseadustiku või liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtuotsusega ära võetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristusena ära võetud ning kui isik sellest hoolimata eirab keeldu juhtida sõidukit, siis on ilmselge, et keelatud tegevusele järgneb sanktsioon. Kohtuotsusega kohaldati lisakaristuse puhul järgneb kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest kriminaalkaristus ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest väärteokaristus. Vastasel korral puuduks lisakaristuse kohaldamisel, s.h juhtimisõiguse äravõtmisel üldse mõte kui keelu rikkumisele ei oleks võimalik reageerida. Samuti
Seega ei vabastada seaduse mittetundmine isikut vastutusest. Kui isik peab vajalikuks juhtimisõiguse olemasolu ja talle on see õigus seaduses ettenähtud korras omistatud, peab isik teadma ka selle õiguse kasutamisega kaasnevat vastutust, kohustusi ja keeldusid, samuti tagajärgi, mis võivad saabuda juhul, kui ta asub juhina liikluses osalema ajal, mil temalt juhtimise õigus on ära võetud. Seega peab isik ise huvi tundma võimalike tagajärgede ja nende saabumisest hoidumise võimaluste vastu. Kohus leiab, et süüdistatav pidi vähemalt pidama võimalikuks, et ta paneb sõidukit juhtides ajal, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud, toime uue süüteo, s.o karistatava teo ja ka möönis seda. Vaatamata sellele, et kaitsja arvates oli tegemist varajase kellaajaga ja süüdistatav hõreda liikluse tõttu kedagi ei ohustanud ning et juhtimisõiguse äravõtmine ei tähenda samaaegselt juhtimisoskuste kadumist leiab kohus, et
ettenähtud kuriteo puhul ei olegi tegemist ohudeliktiga, vaid õigusemõistmise vastase süüteoga, mis on suunatud karistuse täitmise vastu, millega rikutakse karistuse täitmise korda ja käesoleval juhul hoitakse kõrvale jõustunud kohtuotsusega kohaldatud lisakaristuse täitmisest. Seega ei ole tähtsust ei sõiduki juhtimise kellaajal, liiklustihedusel ega muul sõiduki juhtimise keelu raamest väljaspool asetsevatel asjaoludel. Süüdistatav on põhjendanud sõiduki juhtima asumist sellega, et ta ei jõudnud Prismasse sisenenud poega ära oodata ja otsustas sõita Rimisse, et sealt valuvaigistit osta. Kohtuistungil täiendas süüdistatav oma selgitust sellega, et ta käis Tõnismäel, kuid see apteek oli kinni ja et Vikerlases apteek on, seda ta ei teadnud. Kohus suhtub taolisesse põhjendusse kriitiliselt. Süüdistatav peeti kinni hommikul kell 06.52, mil Lasnamäe Centrumis asuv Rimi (Mustakivi 13), kuhu süüdistatav väidetavalt suundus, ei olnud avatud. Selline teadmine pidanuks süüdistataval olemas olema, kuivõrd apteekide asukohad ja lahtiolekuajad on kõigile lihtsalt kättesaadavad internetist apteekide kodulehtedelt. Kuivõrd süüdistatav on kinnipidamisel nimetanud oma telefoninumbri ja süüdistatavale varastati telefon väidetavalt alles kohtuliku arutamise ajal, siis saanuks ta hõpsast vaadata milline apteek avatud on. Teadupärast avatakse Lasnamäe Centrumis asuv Rimi alles kell 08.00, kuid toidukaupluses valuvaigisteid ei müüda. Seega ei oleks süüdistatav Rimist mingit valuvaigistit saanud. Lasnamäe Centrumis asuv Südameapteek avati aga alles kell 10.
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava süüdistusaktis märgitud ankeetandmete kohaselt Tarmo Piirma töötab, kuid kohtul puuduvad andmed tema igakuiste sissetulekute kohta. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tegemist on temale kuuluva ettevõttega ja selles äritegevust ei toimu ning sissetulek tal puudub. Seejuures nähtub kohtule esitatud andmetest, et ajal, mil kohus süüdistatavat kohtuistungile ootas ja luges süüdistatava e-kirjadega saadetud teatisi järjest halveneva terviseseisundi kohta ning süüdistatavat taga otsis, tehes ise järelepärimisi süüdistatava tervise ja asukoha kohta, peeti süüdistatavat kinni ajavahemikul 08.03.2020 kuni 14.09.2020 15 korral. Nendest kahel korral oli teatatud sellest, et süüdistatav on toime pannud varavastased süüteod väheväärtusliku asja vastu ja kolmeteistkümnel korral oli ta leitud erinevates linnades alkoholijoobes ning seda vaatamata käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Arvestades taolisi asjaolusid saab tulla järeldusele, et tegelikkuses süüdistataval töine sissetulek puudub. Samuti ei ole süüdistatav mingeid andmeid saadava või olemasoleva tulu suuruse või regulaarsuse kohta esitanud. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval Toomas Piirmal Maksu- ja Tolliameti andmetel 2018. aastal sissetulek puudus (tl 24). Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad sisuliselt minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd selline karistus ei oleks täidetav. Süüdistatava selgituste kohaselt oleks tal võimalik realiseerida väärtpabereid, kuid mingeid kontrollitavaid andmeid nende olemasolu kohta kohtuistungil ei esitatud. Rahalise karistuse kohaldamise võimalikkuse osas väitis süüdistatav, et ta leiaks raha. Samas kinnitas süüdistatav, et tal on ka eelmiste kohtuotsustega välja mõistetud menetluskulud tasumata. Sellised asjaolud viitavad kohtu arvates üheselt sellele, et süüdistataval puuduvad minimaalsemadki rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, rääkimata siis rahalise karistuse tasumiseks. Seega on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine täielikult välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. 5 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidmine näitab isiku ükskõikset suhtumist õiguskorda ning talle mõistetud karistusse. Toomas Piirmalt võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära, kuivõrd ta on korduvalt juhtinud sõidukit joobeseisundis (tl 9). Mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Lisakaristuse kohaldamise eesmärgiks oligi kaitsta õiguskorda ja tagada liiklusohutus ning selleks kõrvaldati korduvalt liiklusnõudeid eiranud ohtlik juht liiklusest, võttes temalt ära sõiduki juhtimise õiguse. Süüdistatavale inkrimineeritud süütegu näitab, et Toomas Piirma ei ole sellest senini aru saanud ja ta eiras talle lisakaristusena kohaldatud keeldu väga lühikese aja jooksul pärast selle kohaldamist – ta tabati taas sõiduki roolist kõigest kuu aega pärast seda kui oli jõustunud kohtuotsus, millega oli temalt juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe süüteoepisoodi toimepanemises, siis hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Samas suhtub kohus süüdistatava kahetsusse mõningase kriitikaga ja seda eelkõige seetõttu, et süüdistatav on nii oma kohustuste täitmist kui ka keelu rikkumist põhjendanud oma terviseseisundiga. Samas kohtule esitatud andmed viitavad üheselt sellele, et süüdistatava eluviis kuude vältel oli otseselt suunatud oma tervise teadlikule kahjustamise, mis tingis temale korduva kiirabiteenuse osutamise, kuivõrd ta oli ennast viinud seisundisse, mis oli tema tervisele ohtlik. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Arvestades süüdistatava süü suurust, kuriteo asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et süüdistatavale saab karistuse mõista vähesel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristus Süüdistatava karistusregistri andmetest ja otsusest (tl 9, 10-11) nähtuvalt on süüdistatavat
MS § 238 lg 2 järgi karistatud Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega, mille kohaselt karistati süüdistatavat vangistusega 8 kuud, mis asendati eelvangistust karistuse hulka arvestades üldkasuliku tööga 237 tundi. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud eelmise otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis karistused liidetakse
lg 7 alusel.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.
lg 6 kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega, kuna süüdistataval on nii 27.04.2020 kui ka kohtuotsuse koostamise aja seisuga 237 üldkasuliku töö tunnist tehtud 48 tundi, siis tegemata jäänud üldkasulik töö 189 tundi võrdub 189 päeva vangistusega, so vangistusega 6 kuud ja 9 päeva, milline karistus tuleb täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele
6 Harju Maakohus on süüdistatava suhtes 18.09.2020 kohaldanud tõkendit vahistamine, kuivõrd süüdistatav ei ilmunud vaatamata korduvatele kutsetele kohtuistungile. Süüdistatav saatis kohtule nii ise kui ka kaitsja kaudu e-kirju, milles põhjendas ilmumata jätmist järjest halveneva terviseseisundiga, kuid ei esitanud ilmumist takistava põhjuse kohta ühtegi tõendit. Kohus tegi järelepärimise süüdistatava perearstile ja saadud vastusest (tl 64-67) ilmnes, et perearst on avanud süüdistatavale töövõimetuslehe 13.04.2020, kuid perearsti vastuse kohaselt asjaolu, et isik ei ole töövõimeline, ei tähenda seda, et ta ei ole võimeline liikuma ja kohtuistungil osalema ja Toomas Piirma oli võimeline kohtuistungil osalema. Seejuures edastas perearst kohtule ka kirjavahetuse Toomas Piirmaga, millest nähtub kuidas T.Piirma kirjeldab enda vaevusi ja kuidas perearst annab talle soovitusi. Seejuures soovitas perearst ka anda vereproov, millest tulenes, et analüüsid on ideaalsed, ainult maksanäitajad on alkoholi tõttu korrast ära ja perearsti näidustuse kohaselt peab olema alkoholi absoluutne keeld. T.Piirmale broneeriti konsultatsioon neuroloogile 24.08.2020 statsionaarseteks uuringuteks. Andmeid selle kohta, et T.Piirma oleks neuroloogi konsultatsioonile jõudnud, ei ole. Küll leiti Toomas Piirma neli päeva enne neuroloogi konsultatsiooni aega Elvast alkoholijoobe seisundis ja toimetati kainenema ning päev pärast konsultatsiooni aega oli ta juba Rakveres, kus talle samuti kiirabi kutsuti. Lisaks edastas perearst väljavõtte digiloost, mille kohaselt on T.Piirma 08.03.2020 kukkunud Balti Jaama trepil, olles tarvitanud alkoholi. 06.07.2020 on T.Piirma leitud lamamas Tartus Turu silla juures alkoholijoobes. 11.07.2020 on T.Piirma leitud paljajalu istumas Tartus bussipeatuses alkoholijoobes. 25.08.2020 kutsuti kiirabi Rakvere raamatukokku, kus T.Piirma kaebas seljavalu kiirgamisega mõlemasse jalga. 11.09.2020 kukkus T.Piirma perroonilt alla, olles alkoholijoobes. 14.09.2020 leiti T.Piirma Balti Jaama turu lähedusest trepilt ja alkoholijoobes. Harju Maakohtule kriminaalasjas nr 1-19-8910 kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande materjalide kohaselt on süüdistatava kohta esitatud andmed Toomas Piirma kokkupuutest politseiga, millede kohaselt on T.Piirma lisaks eelmärgitule olnud kinni peetud alkoholijoobe seisundis ka 25.03.2020 trammis, 04.04.2020 lamas perroonil ja toimetati kainenema, 06.05.2020 toimetati kainenema, 28.05.2020 leiti joobes ja toimetati kainenema, 12.07.2020 leiti jalanõudeta lamamas Sadamateatri taga, 14.07.2020 toimetatud kainenema ja 08.08.2020 sisenes bussi, olles alkoholijoobes. 20.08.2020 peeti kinni Elva Konsumi taga, kus loopis toitu ja prahti, olles alkoholijoobes. Sellised andmed näitavad seda, et süüdistatava terviseseisund oli selline, et ta oli võimeline minema nii kriminaalhooldaja juurde kui ka ilmuma kohtuistungile, kuivõrd ta oli suuteline liikuma mitte ainult Tallinna linnas, vaid liikus ka Tartusse, Elvasse ja Rakverre. Seega ei olnud süüdistataval mõjuvaid põhjusi kohtuistungile ilmumiseks. Arvestades süüdistatava käitumismustrit ja eelmärgitud andmetest tulenevat süüdistatava seisundit, mis viitab sellele, et süüdistatav on regulaarselt ja kuude vältel olnud raskes alkoholijoobes, viies end pidevalt sellisesse seisundisse, mis välistab adekvaatse käitumise, leiab kohus, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et süüdistatav on kohtueelses menetluses 21.12.2019 nimetanud enda aadressina xxxx, kuid kui kohus määras sellelt aadressilt süüdistatava sundtoomise, siis ilmnes, et selles korteris on uus üürnik ja Toomas Piirma elas sellel aadressil aastaid tagasi kui ta üüri maksmata jätmise tõttu välja aeti. Seega on süüdistatav juba kohtueelsel menetlusel nimetanud oma elukohana aadressi, kus ta tegelikkuses ei ela, tehes sellega võimatuks ka temale menetlusdokumentide edastamise. Seejuures ei ole ta kohtule oma tegelikku elukoha aadressi nimetanud. Kohtuistungil nimetas ta aadressi xxxx, kus elavat tema poeg ja kus ta aeg-ajalt peatuvat. Kirjavahetusest kriminaalhooldajaga ilmneb, et süüdistatav on sõlmimas eluruumi üürilepingut aadressil xxxx, kuid arvestades seda, et süüdistatav on kuude viisi mööda Eestit ringi rännanud, olles alkoholijoobes, saab asuda seisukohale, et Toomas Piirmal tegelikkuses püsiv elukoht puudub. Sellele annavad kinnitust ka Toomas Piirma enda väited kohtuistungil, mille kohaselt elavat ta aeg ajalt hostelites. Seetõttu arvestab kohus süüdistatavale mõistetava ja ära kandmisele kuuluva karistuse kandmist alates süüdistatava kinnipidamisest Harju Maakohtu 18.09.2020 vahistamismääruse alusel, s.o alates 14.10.2020. 7 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, kuivõrd süüdistataval on olnud rahalisi vahendeid sõitmiseks mööda Eestit ja ka tihedaks alkoholi tarvitamiseks. Seega on süüdistataval kohtule teadmata allikaid minimaalsete rahaliste vahendite saamiseks. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Toomas Piirma on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatavale mõistetava vangistuse pikkust, millise kandmise ajal ei pruugi süüdistatav igapäevaselt olla tööga hõivatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.