Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Credit.ee OÜ (hageja) esitas 04.06.2020 Tartu Maakohtule hagi Tark ja Palk OÜ (kostja I) ja U.O. (kostja II) vastu, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista laenu põhiosa 1043.22 eurot, intressi 147.62 eurot, 04.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 289.98 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivise 0,25% päevas alates 05.06.2020 kuni põhinõude 1043.22 eurot täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu kohaselt viivisemäär 0,25% päevas. Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses, kuivõrd kostja I laenusaajana on ettevõtja võlaõigusseaduse (
) § 1 lg 6 tähenduses. Äriühingute vahel ehk majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ei ole Eesti kohtupraktikas seatud viivisemäära ülempiiri.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivisenõude aluseks on ka TsMS § 367 (st viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud).
lg 1).
sätestab, et kui
lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav.
lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse mh ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Viivisemäär 0,25% viivitatud summalt päevas on küll oluliselt suurem kui seadusjärgne viivisemäär, kuid arvestades, et pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuse raames, ei saa viivisemäära lugeda ebaproportsionaalselt kõrgeks. Riigikohus on leidnud, et viivisemäära 0,25% ei saa pidada nii kõrgeks, et seda võiks pidada krediidisaaja majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul
lg 3 p 5 järgi tühiseks (vt Riigikohtu 13.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 17; Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 48-49). 7. Kostjad on esitanud ka viivise vähendamise taotluse seoses oma halva majandusliku olukorraga.
lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on selgitanud, et
§-s 162 sätestatud poolte majandusliku seisundi arvestamine ei tähenda seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Arvestada tuleb eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit (vt Riigikohtu 19.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-17, p 13). Samuti on viivise vähendamise osas Riigikohus leidnud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus 3 teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 16). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (vt samas, p 18, 19; Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). 8. Kohtu hinnangul on kostjate väited raskest majanduslikust olukorras paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole esitanud andmeid ega tõendeid põhivõlgniku (laenusaaja) majandusliku seisundi kohta, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks
9. Kostja II ei ole käendajana laenulepingu pooleks, mistõttu ei ole tegemist tarbijaga sõlmitud laenulepinguga. Riigikohtu praktika järgi on käendajal õigus esitada
lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vastuväide viivise vähendamiseks, kuid sellisel juhul tuleb viivise vähendamisel arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit, mitte käendaja majanduslikku seisundit või muid asjaolusid (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 17).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.