lg 2 p 4; § 345 lg 1 järgi; VJATŠESLAV VASSEKIN, isikukood: 38503142240; elukoht: xxxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxxx; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 14.03.2016.a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega
alusel vangistusega 4 kuud, mis jäeti
lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga ning lisaks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Viru Maakohtu 16.11.2016.a määrusega pikendati katseaega 3 kuu võrra kuni 13.06.2017.a ning pandi täiendavalt sotsiaalprogrammi läbimise kohustus); väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine süüdistuses
lg 2 p 4; § 345 lg 1; § 424 lg 2; § 2751 lg 1; § 202 lg 2 p 2 järgi; RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Andrei Balõmov
2. Süüdi tunnistada Andrei Balõmov
3.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 4.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
9. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Vassekin
10. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Vassekin
11. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Vassekin
12. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Vassekin
13.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2 14.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.03–02.03.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 15.
lg 1, 3 alusel asendada Vjatšeslav Vassekinile mõistetud karistus, 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 718 (seitsesada kaheksateist) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 16.
lg 4 alusel kohustada Vjatšeslav Vassekinit täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel on Vjatšeslav Vassekin kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Vjatšeslav Vassekinit mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti tema, 26.12.2019 kella 14.30-15.30 ajal, koos Vjatšeslav Vassekini ja R Siga, viibides xxxx asuvas parklas, kasutas ta teadvalt võltsitud dokumenti, s.o müügilepingut, mille kohaselt O K müüs temale kuuluva sõiduauto xxxx reg.nr xxxx, VIN-kood xxxx. Tegelikult ei ole O K seda müügilepingut sõlminud, müügileping oli koostatud tema teadmata ning ta ei ole seda müügilepingut allkirjastanud. Kõnealune müügileping kujutas endast müügilepingu blanketi, millele oli käsitsi kirjutatud müüja andmed (O Ki nimi, isikukood ja aadress). Müügilepingu blanketi alumises osas oli müüja O Ki nimel kirjutatud allkiri. Antud müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Võltsitud müügilepingu kasutamine Vjatšeslav Vassekini, Andrei Balõmovi ja R Si poolt seisnes selles, et nad, müües eelnimetatud sõiduauto E Š ja S M, esitasid nendele võltsitud müügilepingu, eesmärgiga tõestada, et nemad, omades enda käes kõnealust sõiduautot koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega, müüvad auto selle omaniku O Ki teadmisel ning võivad ostjale, s.o E Š ja S M üle anda nii sõiduki valduse kui ka selle omandiõiguse ja saada E Š ja S M sõiduauto eest kokkulepitud tasu (ostuhinna). Esitades eelnimetatud müügilepingu E Š ja S M olid Vjatšeslav Vassekin, Andrei Balõmov ja R S teadlikud, et sõiduki omanik O K ei ole seda müügilepingut sõlminud ega allkirjastanud. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Andrei Balõmov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Vjatšeslav Vassekin´it süüdistatakse teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisneb selles, et tema koos Andrei Balõmovi ja R Siga grupis varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, 26.12.2018 ajavahemikul alates kella 13.30 kuni 15.30 xxxx asuva maja juures pettuse teel omavoliliselt võtsid oma valdusse O Kile kuuluva sõiduki xxxx reg. nr xxxx, tehasenumber xxxx, xxxx v.a, halli värvi, väärtusega 2500 eurot. Sõiduki xxxx reg. nr xxxx omavoliline valdusse võtmine toimus järgmiselt: O K otsustas müüa oma autot xxxx reg. nr xxxx, millest teatas oma tuttavatele. 25.12.2018 Andrei Balõmov, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Vjatšeslav Vassekini ja R Siga, algusest peale tahtmata osta O Kilt eelnimetatud autot ja maksta temale selle eest raha, helistas O Kile ja ettekäändel vaadata autot, leppis temaga kokku kohtuda 26.12.2018. 26.12.2018 Andrei Balõmov, Vjatšeslav Vassekin ja R S tulid xxxx asuva maja juurde, kus oli pargitud O Kile kuuluv sõiduauto xxxx reg. nr xxxx ja kus neid ootas O K. Vaadates autot, Andrei Balõmov, Vjatšeslav Vassekin ja R S palusid O Ki anda nende kätte sõidukit diagnostika tegemiseks, mida O. K tegigi. O. K andis nende kätte sõiduki koos registreerimistunnistusega ja ühe autovõtmega ning nad sõitsid autoga minema. Kella 15.30 ajal nad tulid tagasi O. K sõiduautoga xxxx asuva maja juurde. Vjatšeslav Vassekin teatas O. K, 5 et tema on valmis ostma eelnimetatud autot, kuid nad ei saa kirjalikult vormistada ostumüügitehingut, kuna puudub vastav lepingu blankett. Andrei Balõmov, Vjatšeslav Vassekin ja R S, lubasid minna lepingu blanketi järel ja tulla tagasi kiiresti, palusid O. K jääda paigale ja sõitsid ära temale kuuluva sõiduautoga, pärast O. K sõidukit ei tagastanudki. 26.12.2018 Andrei Balõmov, Vjatšeslav Vassekin ja R S müüsid antud sõiduki E Š ja S M. Vjatšeslav Vassekin pani toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti tema, 26.12.2018 kella 14.30-15.30 ajal, koos Andrei Balõmovi ja R Siga, viibides xxxx asuvas parklas, kasutas ta teadvalt võltsitud dokumenti, s.o müügilepingut, mille kohaselt O K müüs temale kuuluva sõiduauto xxxx reg.nr xxxx, VIN-kood xxxx. Tegelikult ei ole O K seda müügilepingut sõlminud, müügileping oli koostatud tema teadmata ning ta ei ole seda müügilepingut allkirjastanud. Kõnealune müügileping kujutas endast müügilepingu blanketi, millele oli käsitsi kirjutatud müüja andmed (O Ki nimi, isikukood ja aadress). Müügilepingu blanketi alumises osas oli müüja O Ki nimel kirjutatud allkiri. Antud müügilepingu punkti 4 kohaselt omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Võltsitud müügilepingu kasutamine Vjatšeslav Vassekini, Andrei Balõmovi ja R Si poolt seisnes selles, et nad, müües eelnimetatud sõiduauto E Š ja S M, esitasid nendele võltsitud müügilepingu, eesmärgiga tõestada, et nemad, omades enda käes kõnealust sõiduautot koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega, müüvad auto selle omaniku O Ki teadmisel ning võivad ostjale, s.o E Š ja S M üle anda nii sõiduki valduse kui ka selle omandiõiguse ja saada E Š ja S M sõiduauto eest kokkulepitud tasu (ostuhinna). Esitades eelnimetatud müügilepingu E Š ja S M olid Vjatšeslav Vassekin, Andrei Balõmov ja R S teadlikud, et sõiduki omanik O K ei ole seda müügilepingut sõlminud ega allkirjastanud. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Vjatšeslav Vassekin toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti tema ajavahemikul 24.01.2019 kuni 27.01.2019 hoidis enda elukohas xxxx ja müüs tundmatutele isikutele ehted, mis 24.01.2019 oli A K poolt varastatud L H elukohast aadressilt xxxx ja 25.01.2019 pandimajast xxxx OÜ aadressil xxxx, olles teadlik, et tegemist on varastatud esemetega. Seega Vjatšeslav Vassekin, varem kelmuse toime pannud isikuna, hoidis ja turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, so pani toime
Samuti tema laimas 13.04.2019.a kella 10 paiku politseiametnik D K´i, kes täites võimuesindajana ametikohustusi aadressil xxxx EMO-s, täpsemalt rääkis arstidele, et D K on teda löönud ja peksnud ning tekitanud näo(nina) vigastuse, tegelikkuses osales varem sama päeva öösel kakluses, kus tekkisid antud vigastused. Seega Vjatšeslav Vassekin pani toime võimuesindaja laimamise seoses tema ametikohustuste täitmisega –s.o kuriteo mis on kvalifitseeritav
Samuti tema isikuna, keda on varem kohtulikult karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, nimelt karistati teda 14.03.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega
alusel (karistus on täidetud 13.06.2017), juhtis uuesti ja korduvalt, 01.03.2020 kella 6 22:30 paiku juhtis Kalevi tn 3, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond mootorsõidukit xxxx reg.nr.xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,11 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Vjatšeslav Vassekin pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele tekitati varalist kahju. Kannatanu O K soovib kelmusega kaotatud sõidukit tagasi, kuid esitas alternatiivselt tsiviilhagi varalise kahju nõudes 2500 eurot. Kolmas isik A D soovib autot endale ning ei ole nõus kannatanule auto tagastamisega. Ta on nõus auto tagastama juhul, kui talle hüvitatakse auto parandamise kulud summas 700 eurot. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Andrei Balõmovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Andrei Balõmovi karistuseks
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mis tuleb
lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Andrei Balõmov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Andrei Balõmovilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 876 eurot ning kaitsjatasud summas 209,10 eurot ja vajadusel kaitsja kohtumenetluses osalemise tasu. Käekirjaekspertiisi tegemise kulud summas 846 eurot tuleb jätta riigi kanda. Samuti tuleb väljamõistetavad menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Vjatšeslav Vassekini, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Vjatšeslav Vassekini karistuseks
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise 1 aasta 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust;
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust ning
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb, suurendades üksikkaristusest raskeimat, mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 01.03.02.03.2020.a, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohaldades
sätteid tuleb asendada mõistetud vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks tuleb
lg 3 alusel määrata 2 aastat, mille jooksul tuleb allutada Vjatšeslav Vassekin
Lisaks tuleb
7 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Samuti tuleb temalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus viieks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Vjatšeslav Vassekinilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 876 eurot, kaitsjatasu summas 225,60 eurot ja vajadusel kaitsja kohtumenetluses osalemise tasu. Käekirjaekspertiisi tegemise kulud summas 846 eurot tuleb jätta riigi kanda. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkulepetest nähtuvalt nõustusid süüdistatavad ja nende kaitsjad kuritegude kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavad on kinnitanud, et on kokkulepete tingimustega nõus ja neile on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatavad sõlmitud kokkulepete juurde. Kaitsjate osalemist kohtuistungil ei ole süüdistatavad soovinud. Kokkulepete arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Andrei Balõmovi ja Vjatšeslav Vassekini süüdi tunnistamine ja nende poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Andrei Balõmov ja Vjatšeslav Vassekin tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. on see 876 eurot, mis tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks kaitsjatasud Andrei Balõmovil 209,10ja Vjatšeslav Vassekinil 373,20 eurot. Käekirjaekspertiisi kulu oli 846 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkulepetes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekutest ja seega kuulub isikutelt väljamõistmisele nende kaitsjatasud ja sundraha; ekspertiisikulu jääb aga riigi kanda. Tulenevalt kokkulepetest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu O K. Kokkulepete sõlmimise ajal oli kannatanu esitanud tsiviilhagi summas 2500 eurot seoses temalt kelmusega saadud auto väärtusega. Samas oli kannatanu enne kohtueelset menetlust ning ka kohtuistungi eelselt avaldanud menetlejatele, et ei ole kindel, kas soovib siiski auto tagastamist või auto väärtuse hüvitamist. Kannatanu kinnitas 14.10.2020.a kohtuistungil, et ta soovib siiski sõiduki väärtuse hüvitamist. Samas täpsustas ta ka oma hagi, vähendades hagisummat sõiduki talverehvide maksumuse (280 eurot) võrra, hagi summaks jäi 2220 eurot. Kohus peab kannatanu poolt taotletud sõiduki hüvitamisväärtust põhjendatuks, seda samalaadsete sõidukite selleaegset turuhinda arvestades (II kd tl 56-58 kuulutused), millistest kannatanu auto oli parema varustusega (I kd tl 63-68) ehk kõrgema väärtusega. Asjaolu, et 14-aastased sõidukid vajavad remonti on üldteada, süüdistatavad ka enda väitel kontrollisid sõidukit. Tähele tuleb panna, et kannatanu müüs sõidukit nö tavaisikuna, kuid süüdistatavate poolt leitud isikud olid autokauplejad, sh kiirmüügi korras müüdi auto maha. Süüdistatavad said ka vähem raha auto müügi eest, kuivõrd auto edasimüüjad võtsid oma osa müügihinnast. Samuti kohus rõhutab, et süüdistatavad aktsepteerisid sõiduki müüja poolt küsitud hinda (2500 eurot, I kd, tl 14) ning seega pidid nad kelmuse toimepanemisel olema 8 teadlikud, et taolise sõiduki harilikuks väärtuseks saabki pidada 2500 eurot ja et võimalikud kahjunõuded võidakse suunata nende vastu just selles summas. Praegusel juhul on kannatanu ka vähendanud oma nõuet seoses talverehvide puudumisega ja see nõue 2220 euro ulatuses vastab sõiduki tegelikule väärtusele. Süüdistatavad märkisid sellega seonduvalt, et nad nõustuvad hagi summaga vaid osaliselt, kuid ka pärast seda jäid nad kokkulepete juurde (tl 108, 108pö). Seega arvestades, et süüdistatavad jäid kohtuistungil kokkulepete juurde, leiab kohus, et on põhjendatud lähtuda süüdistatavate tahtest lahendada asi kokkuleppemenetluses. VÕS 1043 näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatavate poolt kannatanu omandi tahtlik kahjustamine (pettusega asja äravõtmine) ning asjaolu, et kannatanu kandis seeläbi varalist kahju, nende tegevuse ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Eeltoodut arvesse võttes on kriminaalmenetluse erisusi arvestades kohtule esitatud siduv avaldus (ehk KrMS § 245 nõuete kohane kokkulepe) ning seega rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses ning lähtudes hagist ja süüdistuse asjaoludest (grupiviisiline kelmus) kuulub see väljamõistmisele solidaarselt. Kriminaaltoimikus asuvad salvestistega 4 DVD-plaati, sõiduki müügileping, isikute käekirja- ja allkirjanäidised on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kelmuse objektiks olnud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis on sõiduki viimasena ostnud isiku A D valduses tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel sõiduki uuele omanikule A D. Kohus märgib, et hetkel ei ole tarvilik laskuda heauskse omandamise täpsemasse spetsiifikasse, kuid üldreeglina AÕS § 95 lg 3 kohaselt ei toimu heauskset omandamist mh kui asi on varastatud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Ka ei olnud hetkel tegemist auto omandamisega avalikult enampakkumiselt (AÕS § 95 lg 3 ls 3). Kuivõrd algselt soovis kannatanu auto väärtuse hüvitamise kõrval alternatiivselt ka sõiduki väljaandmist, kuid loobus sellest alternatiivnõudest lõplikult kohtuistungil, tuleb asuda seisukohale, et kannatanu kui sõiduki omanik on tehingu (sh sõiduki valduse taolise ülemineku uuele omanikule) tagantjärele heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes. Seepärast saab sõiduki uueks omanikuks A D ning selleks, et ta saaks oma sõidukit vabalt vallata ja käsutada, tuleb lugeda lõppenuks ka kõik liiklusregistris selle sõiduki varastatuks märkimisega seotud käsutamise piirangud. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.