) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja on 14.10.2020 seisuga vanglast vabastatud. Kuna kaebaja ei viibi enam vanglas on vaidlustatud käskkiri täielikult ammendunud (puudub negatiivne mõju kaebaja õigustele) ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Riigikohus selgitas, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast
Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral.1 5. Kaebaja esindaja tutvus kohtu 12.10.2020 selgitusega AET-i kaudu 12.10.2020. Seega, tulenevalt
lg-st 2 hakkas kohtu poolt määratud 10-päevane tähtaeg kulgema alates 13.10.2020 ja lõppes 22.10.
lg 2 mõte seisnebki selles, et põhjendatud huvi menetluse jätkamise vastu võib esineda ka vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Põhjendatud huvina on käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes.2 Kohus leiab, et isikul puudub vangla tegevuse või haldusakti vaidlustamiseks tuvastamiskaebuse esitamise õigus preventiivsel eesmärgil, kui isik on vanglast vabanenud. Nimelt leidis Riigikohus, et tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus.3 Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub hetkel õiguskaitse vajadus, kuna tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa tuvastamiskaebuse eesmärkide saavutamisele. Samas pelgalt teoreetiline võimalus, et kaebaja võib peale vabanemist uuesti sattuda vanglasse, ei anna kaebajale õigust taotleda juba kehtivuse kaotanud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil. 7. Lähtudes eeltoodust, tühistab kohus Tartu Halduskohtu 15.05.2020 määruse resolutsiooni punkti 5 (kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine 10.11.2020) ja tulenevalt
1 RKHKo 3-3-1-44-14, p-d 9-
lg 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg1 p 2 või 4 alusel. Kaebuse esitamise eest oli tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Lähtudes eeltoodust, tagastab kohus kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et tagastab riigilõivu summas 15 eurot peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist. Kaebaja esindajal tuleb teatada kohtule isiku nimi ja pangakonto number, kuhu saab kohus riigilõivu tagastada. 9.
lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on seisukohal, et menetluse lõpetamine seonduvalt vaidlusaluse käskkirja kehtivuse kaotamisega ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega vastavalt
Vastustaja teatas kohtule 03.02.2020, et tal puuduvad menetluskulud. Sellest tulenevalt ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.