KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7667 Kohtunik Marek Vahing Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldus

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Ivar Priksi käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi). 2.

§ 74lg 4 alusel pikendada Tartu Maakohtu 14.11.2019.

a otsusega Ivar Priksile määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 14.01.

1. a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohtu 14.11.
3. a otsusega tunnistati Ivar Priks süüdi

424 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Ivar Priksi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning loeti Ivar Priksi kandmata karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et Ivar Priksile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Ivar Priks ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Ivar Priksi käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 30.11.

1. a.
2. 23.10.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik Ivar Priksi suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga määrata Ivar Priksile lisakohustuseks asuda ravile ja pikendada käitumiskontrolli kahe kuu võrra. Erakorralise ettekande kohaselt Ivar Priks on rikkunud 20.09.
4. a ja 03.10.
5. a alkoholi tarvitamise keeldu. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 74

lg 4 sätestab, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on see, et Ivar Priks on 20.09.
2. a ja 03.10.
3. a rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. 20.09.
4. a rikkumist on Ivar Priks põhjendanud sellega, et oli läinud linna suitsu ostma, kus ta kohtas tuttavaid ning jutu käigus hakkas alkoholi tarbima. 03.10.
5. a rikkumist põhjendas Ivar Priks sünnipäeval käimisega. Eeltoodut arvesse võttes on selge, et rikkumise toimepanemiseks puudus mõjuv põhjus. Arvestades, et Ivar Priksile on kriminaalhoolduse jooksul tehtud ka kaks hoiatust samalaadsete rikkumiste toimepanemiste eest, siis on erakorralise ettekande esitamine kohtule igati õigustatud.
6. Tulenevalt

§ 74

lg-st 4 on kohtu pädevuses otsustada, kas määrata Ivar Priksile täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele. Teisisõnu peab kohus leidma meetme, mis vastaks toimepandud rikkumisele. Kohast meedet valides peab kõigepealt pidama silmas kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine, mitte inimese karistamine kriminaalhoolduse nõuete rikkumise pärast. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu

1. juuli
2. a määrus asjas 1-17-11292, p 13).
3. Kohtu hinnangul tuleks praegusel juhul piirduda leebema meetmega ning nõustuda kriminaalhooldusametniku ettepanekuga, s.o määrata Ivar Priksile lisakohustus asuda ravile ja pikendada katseaega kahe kuu võrra. Siinkohal arvestab kohus Ivar Priksi senist kriminaalhoolduse käiku, mis on olnud üldjoontes korrektne (v.a varasemad 2 alkoholi keelu rikkumist, mille eest on talle tehtud ka hoiatused) ja kuriteo asjaolusid. Materjalidest nähtuvalt on kõik rikkumised ja ka kuritegu ise tingitud alkoholi tarbimisest, mis viitab asjaolule, et alkohol on Ivar Priksi puhul jätkuvalt tõsine probleem, mis omakorda suurendab veelgi uute kuritegude toimepanemise riski.
4. Riskide maandamiseks ja kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on äärmiselt oluline, et Ivar Priks lõpetaks täielikult alkoholi tarvitamise. Kohus on seisukohal, et alkoholism on tõsine haigus, mis vajab eelkõige inimese enda tahtmist sellest loobumiseks. Arvestades, et Ivar Priks on sellesisulist tahet ka kirjalikult avaldanud, siis kohtu hinnangul on põhjendatud anda talle ka võimalus oma plaani teostamiseks, s.o ravile asumiseks ja tõestamiseks, et ta on suuteline temal esineva probleemiga ka tulemuslikult tegelema. Selleks tulenevalt kasutab kohus leebemat meedet ja kohustab Ivar Priksi alluma ravile ning pikendab katseaega kahe kuu võrra. Kohtu hinnangul on see piisav aeg, mille jooksul Ivar Priks saab näidata, kui tõsine tahe tal tegelikult on seniseks väljakujunenud eluviisi muuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 2