Obsah (6)

§ 75§ 74§ 424§ 68§ 349§ 64

Kriminaalasi nr 1-20-63 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-63 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jan

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Ain Sultsi käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi). 3.

§ 74lg 4 alusel pikendada Tartu Maakohtu 13.01.2020.

a otsusega Ain Sultsile määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 13.03.

1. a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohtu 13.01.
3. a otsusega mõisteti Ain Sults süüdi

§ 424

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Ain Sultsi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva. Ain Sultsi ärakandmata karistuse suuruseks loeti 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et Ain Sultsile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Ain Sults ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Ain Sultsi osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Lisaks tunnistati Ain Sults süüdi

§ 349

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 700 eurot riigituludesse.

§ 64lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

Kohtuotsus jõustus 29.01.

1. a.
2. 04.06.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Ain Sultsi kohta, ettepanekuga kohustada Ain Sultsi mitte tarvitama alkoholi ja otsima endale töökoht või omandama haridus. Ettekande kohaselt on Ain Sults korduvalt rikkunud registreerimiskohustust.
4. Tartu Maakohtu 16.06.
5. a määrusega kohustati Ain Sultsi

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Kohtumäärus jõustus 02.07.

1. a.
2. 29.09.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik Ain Sultsi suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Ain Sults rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 15.09.
4. a ja 28.09.
5. a, registreerimiskohustust 15.09.
6. a ja 16.09.
7. a ning ei allunud kontrollile 11.09.
8. a.
9. Kohus arutas erakorralist ettekannet 19.10.
10. a kohtuistungil.
11. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekande esitamist on Ain Sults toime pannud uued rikkumised. 03.10.
12. a tarvitas ta alkoholi ning 05.10.
13. a ja 12.10.
14. a ei ilmunud ta sotsiaalprogrammi.
15. Ain Sults palus istungil anda talle veel üks võimalus. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 9. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja

§ 74

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas 1-19-7671, p 23). Kohast meedet valides tuleb silmas pidada ka kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a määrus asjas 1-1711292, p 13).
5. Erakorralise ettekande kohaselt on Ain Sults rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust ja pole allunud kontrollile. Kõik need rikkumised tuleb lugeda rasketeks ning Ain Sultsi enda selgitused neid rikkumisi ei põhjenda. 15.09.
6. a. tuvastati 2 Ain Sultsil alkoholijoove, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli lausa 3,229 mg/l kohta. Seega on tegemist rakse joobega ja näitab selgelt Ain Sultsi ükskõikset suhtumist oma tingimisi karistusse ja kohustusse mitte tarvitada alkoholi. Teisalt aga näitab nii suure koguse alkoholi sisaldus inimese organismis, et tegemist on tõsise probleemiga. Inimene on ilmselgelt haige ja vajaks ravi.
7. Rasketeks tuleb lugeda teisedki Ain Sultsi rikkumised. Kriminaalhoolduse üks peamisi läbiviimise vorme on registreerimiskohustuse täitmine kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu poolt. Kui süüdimõistetu aga oma kohustusi ei täida, ei ole tegelikult võimalik kriminaalhooldust sisuliselt läbi viia. See omakorda muudab mõttetuks tingimisi karistuse täitmise ja lõppkokkuvõttes kogu karistuse mõju üldse süüdimõistetule. Teadlikku ja tahtlikku registreerimiskohustuse mittetäitmist tuleb seega igal juhul pidada raskeks rikkumiseks.
8. Ka kohtumäärusega pandud täiendavate kohustuste, antud juhul sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse, mitte täitmine on raske rikkumine. Kohustuste mitte täitmine näitab inimese suhtumist õiguskorda laiemalt, kitsamalt võttes naeruvääristab ta talle antud võimalusi olla vabaduses ja tegeleda enda probleemidega.
9. Ain Sults on seega rikkunud kõiki talle pandud kohustusi ja ta on teinud seda põhjendamatult. Reeglina tähendaks see seda, et ta tuleks saata vanglasse oma ära kandmata karistust kandma. Kohus seda siiski sel korral veel ei tee ja annab Ain Sultsile viimase võimaluse end parandada ja kohustab Ain Sultsi minema alkoholismivastasele ravile. See on, nii nagu märkis seda õigesti istungil ka kriminaalhooldaja, veel üks kasutamata meede Ain Sultsi puhul. Siinkohal saab otsust langetades lähtuda ka sellest, et kokku on Ain Sults rikkunud registreerimiskohustust viiel korral kolmekümnest ning rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kolmel korral seitsmeteistkümnest. Need arvud annavad aluse uskuda, et ehk aitab ravi siiski Ain Sultsi sedavõrd, et ta suudab kaine olla ja oma kohustusi täita.
10. Lisaks eeltoodule saab uskuda ka seda, et Ain Sultsi puhul on maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid. Ehk et senised rikkumised ei viita sellele, et Ain Sultsist tulenev uute kuritegude toimepanemise oht oleks sedavõrd kõrge, et ta tuleks kohe vanglasse saata, et oht kõrvaldada. Tal ei ole autot, keegi talle seda ka ei anna ning lisaks sellele ei ole Ain Sults, vähemalt seni teadaoleva info pinnalt, alkoholi tarvitades ka vägivaldne. Ta jõi, istus rooli, jäi vahele ja tundub, et sellega on asi ka piirdunud. See, et ta ei suuda alkoholist loobuda, on eraldi teema ja sellega tuleb püüda ka väljaspool vanglat eraldi tegelda. Kui see ei õnnestu, tõsi, siis ilmselt ei jää muud ka üle, kui et Ain Sults vanglasse saata.
11. Kokkuvõttes ongi riskide maandamiseks ja kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks äärmiselt oluline, et Ain Sults lõpetaks täielikult alkoholi tarvitamise. Kuid selleks ei piisa üksnes ravile minekust, vaid inimesel peab olema ka tegelik tahe alkoholist loobumiseks. Ain Sults on nõus ravile asuma. See annab hetkel kohtule piisava aluse veendumiseks, et Ain Sults on motiveeritud tegelema temal esineva sõltuvusega. Küsimus on nüüd üksnes sellest, kas Ain Sults on suuteline sellega ka jätkusuutlikult tegelema. Selle kindlakstegemiseks kasutab kohus leebemat meedet ja kohustab Ain Sultsi alluma ravile ning pikendab katseaega kahe kuu võrra. Kohtu hinnangul on järele jäänud katseaeg piisav aeg selleks, et Ain Sults saaks näidata, kui tõsine tahe tal tegelikult on seniseks väljakujunenud eluviisi muuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3