Obsah (5)

§ 238§ 2211§ 339§ 175§ 326

1-20-4763 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-4763 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Meel

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 09.06.

1. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
2. Apellatsiooni esitas süüdistatava Anastasia Kotšneva kaitsja Gennadi Kull, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu otsus ulatuses, millega kohus ei asendanud Anastasia Kotšnevale mõistetud karistust kohaldades KarS § 692 sätteid. Teha asjas uus lahend, millega asendada reaalne vangistus raviga, Anastasia Kotšnevale mõistetud karistus 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada maakohtu otsus karistuse liigi osas. Mõista Anastasia Kotšnevale rahaline karistus. 3.1 Anastasia Kotšneva tunnistas, et tal on probleeme narkootikumide tarvitamisest tekkinud sõltuvusega ning iseseisvalt ta enam ei suuda probleemiga toime tulla. Seetõttu leidiski, et tema jaoks parim karistuse kandmise viis oleks viibimine raviasutuses, kus ta saaks kanda talle mõistetud karistust ning samas tegeleda narkoraviga. Harju Maakohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et Anastasia Kotšneva suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 692 lg
3. Kaitsja leiab, et puudub alus kahelda, et Anastasia Kotšneva on mõnuainete sõltuvusprobleemid ning tema kuriteod on põhjuslikus seoses narkootikumide ostmiseks raha hankimisega. Kuni käesoleva aastani ei ole Anastasia Kotšneva jõudnud veel korda saata raskeid kuritegusid, siis tema soov lahendada kuritegude soodusteguri kõrvaldamise probleemi lahendus seisneb ravile asumises. Tundub, et narkosõltuvus ei ole jõudnud pöördumatuks. Isik tunnistab probleemi olemust ning soovib siiralt probleemi lahendamist. Anastasia Kotšneva on suhteliselt noor inimene, ees on veel pikk eluiga. Selleks, et tulevikus elada täisväärtuslikku ja narkosõltumatut elu, on viimane aeg hakata probleemiga tegelema. 2 1-20-4763 Kaitsja arvates saab ravil olema positiivne tulemus arvestades asjaoluga, et isik on ise otsustanud teha kõik endast oleneva, et sõltuvusest vabaneda. 3.2 Kaitsja leiab, et käesolevas olukorras, kus Anastasia Kotšneva soovib saada ravi, et võõrutada end narkootikumide tarvitamisest, tuleks määrata Anastasia Kotšnevale korda saadetud teo eest rahalise karistuse põhjusel, et anda Anastasia Kotšnevale võimalus asuda Viljandi Haiglasse ravile. Maakohus on jätnud Anastasia Kotšneva taotlusele sisuliselt vastamata ning otsuses puudub süüdistatavale arusaadav selgitus, miks tema soovi asendada mõistetud reaalne vangistus raviasutusse suunamisega jäi kohaldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks märkida, et maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kaitsja kaebus on tervikuna ilmselgelt perspektiivitu, kuna maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas kinnistunud ühtsete seisukohtadega.
5. Kaitsja palub mõista kergemaliigiline karistus. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Anastasia Kotšnevale inkrimineeritud kuriteo sanktsioon näeb ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on loogiliselt, viidates nii varasemale kuriteo eest mõistetud karistusele, mis eripreventiivset mõju ei avaldanud, põhistanud, miks Anastasia Kotšnevat pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusliigi valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi 3 1-20-4763 valiku aluseks olevaid asjaolusid. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et antud juhul kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei KarS § 56 mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Anastasia Kotšnevale karistuse, mis vastab täielikult tema süüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Lisaks on kaitsja jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades Anastasia Kotšneva jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud.
6. Apellant Gennadi Kull on taotlenud vangistuse asendamist raviga KarS § 692 alusel. Seadus annab küll võimaluse KarS § 692 lg 1, 6 p 1 alusel kohaldada vangistuse asendamist raviga üksnes sellise psüühikahäire tõttu, milleks on narkomaania, kuid KarS § 692 lg 1 alusel saab vangistust asendada raviga üksnes juhul kui isik on teo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, seega kui psüühikahäire pole ravitav ega kontrollitav ei kuulu KarS § 692 kohaldamisele. Vastava asjaolu tuvastamine kuulub aga eksperdi pädevusse. Lisaks sätestab KarS § 692 lg 4 üheselt, et vangistus asendatakse raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul, mille ta saab anda pärast seda, kui talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid.

§ 2211

lg 1 kohaselt kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta. 6.2 Käesolevas asjas ei ole täidetud KarS § 692 lg 4 nõuded ning kolleegiumil puudub võimalus kaaluda asenduskaristusena sõltuvusravi rakendamist, kuivõrd vastavad andmed puuduvad ning arvestades lühimenetluse eripära ei ole võimalik apellatsioonimenetluses nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta. Seejuures puudusid ka vastavad andmed maakohtul, mistõttu on ainetu kaitsja seisukoht, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et Anastasia Kotšneva suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 692 lg 6. Seega kaitsja viide

§ 339lg 1 p 7 sätete rikkumise kohta on põhjendamatu.

7.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on Anastasia Kotšnevale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Anastasia Kotšneva kaitsja Gennadi Kull esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtulahendiga tutvumiseks, teate esitamiseks ja apellatsiooni koostamiseks 1 tund ja 30 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot ning Advokaadibüroo Kull OÜ kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 97,20 eurot. Antud summa tuleb Anastasia Kotšnevalt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. 8. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes

§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 4