) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. V. ja V. V.a on S. V.i lapsed. Viru Maakohtu 27.10.2017.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13576 mõistis kohus kostjalt välja elatise laste ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 170 eurot igale lapsele alates 12.09.2017 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja suurendada väljamõistetud elatist ning mõista S. V.ilt välja elatise A. ja V. ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras (
MS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi halvenemine või elatist saama õigustatud vanema varalise seisundi paranemine võib olla aluseks elatise suurendamata jätmisele (vt Riigikohtu 07.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Eeltoodust tulenevalt on elatise suuruse muutmiseks alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 6. Perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 3 Kuivõrd hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea nad oma vajadusi eraldi tõendama. 7. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja viitab elukalliduse tõusule 2019. aastal (tarbijahinnaindeksi muutumine 5,8% võrreldes 2017. aastaga). Kohus nõustub, et elukalliduse kasvuga suurenevad laste vajadused. On üldteada ka asjaolu, et vanusega suurenevad laste vajadused. Samas tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (
). Vastavalt
lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Tulenevalt Töötukassa 27.01.2020.a. töövõime hindamise otsusele TVH/20/003878 on S. V.il tuvastatud osaline töövõime (xxx) vähenemise kestusega 2 aastat. Muuhulgas on märgitud otsuses, et S. V.i kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad (tl 137-138). Osaline töövõime võib mõjutada isiku võimalusi tööturul. 8. Hagejate seadusliku esindaja väitel talle teadaolevalt töötab kostja mitteametlikult (saab ümbrikupalka) eesmärgiga hoiduda kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest laste ees. Kohus nõustub, et kostja pangakonto väljavõttelt toidu- ja kütusekulu (samuti eeldatavad kulud riietele jms) puudumine võib anda alust eeldada, et S. V.il võib olla (lisa)teenistus / sissetulek. Teisest küljest puuduvad kohtul andmed selle kohta, et võimalik sissetulek võimaldab S. V.il tasuda elatist
Kohus tugineb otsust tehes asjas kogutud tõenditele ega saa oma seisukohti rajada oletustele. Kostja igakuine sissetulek on töövõimetushüvitis 243,67 eurot (tl 135). Kostja Swedbanki kontoväljavüttest tulenevalt on kostja keskmine sissetulek kuus ca 243-263 eurot (viimasel kolmel kuul 160-175eurot). Kostja kontole laekub töövõimetushüvitis summas kokku ca 250 eurot (vt t lk 191-199). Alates 11.10.2019 kuni 06.10.2020 on hagejate seadusliku esindaja kontole üle kantud laste ülalpidamiseks 4 makset kokku summas 880 eurot (kahel korral 340 eurot ja kahel korral 100 eurot (vt t lk 191-199). Konto viimaste kuude väljaminekutest nähtub, et S. V. kannab kulu (teostab makseid) üksnes KÜ Toome pst 5, Elisa Eesti AS, Energia OÜ, AS G4S Eesti, Swedbank Insurance AS teenuste eest. Töötamise registrist (TÖR) nähtub, et kostja töötas perioodidel 19.04.2000- 08.02.2019 AS-is X ja 21.08.2019 – 14.02.2019 A. OÜ-s. Sõiduauto Volkswagen LT35 reg nr 443MCO kuulub OÜ-le A. ning antud sõiduki kasutajaks on kantud A. T.. S. V.i nimele Maanteeameti Liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole. Äriregistri andmetel puudub S. V.il kehtiv seos registrisse kantud äriühingutega. Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et S. V. ei ole suuteline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist nõutud ulatuses (so seaduses sätestatud miinimummäär).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.