Obsah (11)

§ 218§ 60§ 209§ 208§ 33§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 219

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2020, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14075 Tsiviilasi P P avaldus Solen Projekt OÜ (kustu

) § 60 lg 3 alusel registrist kustutatud. Avaldaja oli äriühingu juhatuse liige. Peale registrist kustutamist kuulub äriühingule kinnistul Mardipõllu, Saaremaa, kinnistu registriosal numbriga 4208134 III jaos koormatised ja kitsendused kande nr 2 alla märgitud Solen Projekt OÜ kasuks 5-aastase tähtajaga hoonestusõigus. Samuti kinnistul Priidu, Saaremaa, kinnistu registriosal numbriga 2695750 kinnistu registriosal numbriga 4208134 III jaos koormatised ja kitsendused kande nr 2 all märgitud OÜ PTK (mis on Solen Projekt OÜ kehtetu ärinimi) kasuks 5-aastase tähtajaga hoonestusõigus. Seega on puudutatud isikul jaotamata vara ning kuivõrd puudutatud isik on registrist kustutatud, ei ole võimalik hoonestusõigusi kinnistusraamatust kustutada. Avaldaja taotleb enda määramis likvideerijaks ning kinnitab, et ei soovi likvideerija tasu või kulude kindlaksmääramist, sest puudutatud isikul on piisavalt vara, et tasuda kõik kulud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2. Juhindudes TsMS § 477 lg 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Avalduse lahendamine allub Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale (TsMS § 119). Kohus algatab avalduse alusel hagita menetluse.
3. Avaldaja taotleb ekslikult äriühingu täiendavat likvideerimist (

§ 218

). Äriregistrist nähtuvalt pole puudutatud isiku suhtes varem likvideerimist läbi viidud, mistõttu pole täiendavat likvideerimist võimalik läbi viia. Asjas kohaldub

§ 60

lg 5, mis sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-s sätestatud korras. Äriregistri andmetest nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik, mistõttu ei ole likvideerimismenetluse algatamiseks tähtaja ennistamine vajalik.

1. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule järgmine vara: hoonestusõigus (registriosa nr 5197250) tähtajaga 5 aastat, mis on koormatisena kantud kinnistu nr 4208134 registriosa
2. jakku. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud OÜ Helioest (registrikood 11352009) ja hoonestusõigus (registriosa 5213950) tähtajaga 20 aastat, mis on koormatisena kantud kinnistu nr 2695750 registriosa
3. jakku. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud P P (isikukood XXXXXXXXXXX). Kuna puudutatud isikul on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
4. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud kandidaadi P P. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus asub seisukohale, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. P P oli puudutatud isiku juhatuse liige ja ainuosanik. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et P P ei vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele või ei oleks võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus ei 2 tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu ja kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid P Pika likvideerijaks nimetamise.
5. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud

§ 209–220.

Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma. TsMS § 477² kohaselt teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja võib mh nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kohus määrab vastavalt avaldaja taotlusele, et kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni likvideerija ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477² lg 2). 8. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulu tuleks katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija on kinnitanud, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt ei kohusta kohus avaldajat tasuma likvideerija kulude ja tasu katteks ettemaksu ning likvideerijal ei ole võimalik hiljem nõuda likvideerimise kulude ja tasu maksmist vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast ei tarvitse tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks jätkuda. 9. Kohus jätab TsMS § 172 lg 6 teise lause alusel menetluskulud avaldaja kanda, kuna menetluse on põhjustanud avaldaja kui puudutatud isiku ainsa juhatuse liikme tegematajätmine, s.o puudutatud isiku majandusaruaasta aruande esitamata jätmine. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud isikul hüvitatavad menetluskulud (TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1). 10. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (

§ 208lg 2). Ts

MS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule viivitamata täidetavaks.

§ 33

lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4).

1. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. Hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kehtivad kõigi isikute suhtes (TsMS § 478 lg 5). Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8810, p 11; 02.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15). 3
2. Isiku määramise määruse peale võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja juriidiline isik (TsMS § 606 lg 2). Kuna kohus määrab likvideerija olukorras, kus juriidilisel isikul senine seaduslik esindaja puudus, tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kättetoimetatuks ka juriidilisele isikule. KOHTU SELGITUSED Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: (i) lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (

§ 209

lg 2); (ii) esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

); (iii) koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2); (iv) koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3); (v) avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

); (vi) rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1); (vii) koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1); (viii) esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3); (ix) esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1); (x) andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 4