Obsah (4)

§ 129§ 128§ 80§ 89

2-17-7682 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10. 2019. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-17-7682 Tsiviilas

§ 129

alusel piiri kindlaks tegemiseks kui ka § 80 alusel vaidlusaluse kinnisasja omandiõiguse ja/või valduse väljanõudmiseks.

§ 128

lg 1 sätestab: Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Sama seaduse § 129 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.

§ 80

lg 1 sätestab: omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ning lg 2 sätestab omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb nõude rahuldamise eeldusena

§ 80alusel nagunii kindlaks määrata kinnistute vaheline piir.

Nagu eelpool märgitud, kohaldatakse piiri kindlaks määramise nõudele

§ 129

. Poolte vahel ei ole vaidlus kinnistute moodustamise järgmiste asjaolude üle: - hageja kinnistu moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel ja piiriprotokolli ei koostatud; - Mee erastamise aluseks oli xxxxxxx linnavalitsuse 11.09.1998.a korraldus nr 395 (I kd t lk 58) - Maa erastamise leping sõlmiti 23.11.1998 (I kd t lk 90-91), - Kinnistu kanti kinnistusraamatusse 24.01.1999.a (t lk 21-22)-registriosa nr 568835; - Kostja kinnistu moodustamisel toimus kinnistu mõõdistamine ja 29.07.1998.a koostati piiriprotokoll (I kd t lk 29). - Kostjale erastati maa xxxxxxx linnavalitsuse 02.10.1998 korraldusega nr 419 ja 420 (I kd t lk 57). - Kinnistu kanti kinnistusraamatusse 08.02.2000.a- registriosa nr 849735 (I kd t lk 53). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et xxxxxxxxx kinnistu moodustamisel kasutati 1957.a krundi plaani. Nimetatud asjaolu on fikseerinud Maa-amet oma arvamuses (I kd t lk 22-25). Kohtule on nimetatud plaan esitatud (I kd t lk 30). Kostjale kuuluva kinnistu xxxxxxxxx kohta on kohtule esitatud katastriplaan (I kd lk 55), millel mõõdistamisajaks on märgitud 11.07.1998.a ja eelpool viidatud piiriprotokoll. Vaidluse aluseks oli asjaolu, et kostja kinnistu xxxxxxxxx ülemõõtmisel 2016.a sügisel selgus, et 1998.a maa mõõtmisel määratud piiripunktide koorinaadid ei asu kohas, kus kinnistute omanikud arvasid neid seni olevat pidanud olema. Pooled ei vaidle, et enne ExxxxTxxx poolt kinnistute üle mõõtmist oli neil ühene arusaam selles, kus kinnistute vaheline piir kulgeb ja kus piiripunktid asuvad. Alles siis, kui Exxx Txxx 2016.a näitas kinnistu omanikele looduses, kus peaks asuma varasema mõõtmise (teostanud maamõõtja Gxxxxxx Lxxxxx poolt) kohaselt piiripunktid, tekkis hageja ja kostja vahel piiri üle vaidlus. Exxx Txxxx poolt tunnistajana antud ütluste kohaselt kasutatakse käeolevalt teistsugust mõõtesüsteemis kui oli kasutatud xxxxxxxxx katastri mõõdistamisel, mistõttu ta pidi võrgud omavahel ühildama. Seejärel näitas ka kohapeal kinnistute omanikele, kuhu piirijoon punktide 205 ja 206/16 koordinaatide ühendamisel tulema peaks ja kuna see läbis xxxxxxxxx hoone seina, siis ta hoiatas xxxxxxxxx kinnistu omanikku, et nii ei saa piir kulgeda. Tunnistaja selgitas ka, et piiripunkti 207/15 ta tegelikkuses sateliidisignaali alusel täpselt ei määranud, sest see pidi olema xxxxxxxxx hoone nurgas ja räästa alla signaal ei ulatu. Tunnistaja teadis, et nimetatud piiripunkti 207/15 asukoht, mille tema kõrvahoone seinale sinise värviga märkis, ei ole päris õige, sest xxxxxxxxx katastrikaardil on näidatud piiripunktil puhul direktsiooninurk- seega ei saanud tegu olla päris sirgjoonega. Tunnistaja ütluste kohaselt ta xxxxxxxxx hoone seinale joont maha märkides hoiatas, et see ei ole päris õige piiri asukoht. Maa-ameti poolt läbi viidud kontrollmõõdistamise ja selle kohta 05.12.2016.a koostatud arvamuses (I kd t lk 22- 25) on välja toodud kummagi kinnistu piirimärkidesse puutuv, neid võrreldud ja esitatud ka kokkuvõtlik arvamus. Nimetatud arvamusest selgub, et mõlema kinnistu puhul on kõrvalekaldeid tegeliku olukorra ja dokumenteeritud olukorra vahelerinevuste ilmestamiseks on koostatud kontrollmõõdistamise joonis (I kd t lk 28). Arvamuses esitatu kohaselt ei asu enamik nimetatud kinnistute piirimärke looduses seal, kus nad peaks katastriandmete kohaselt asuma. Mõõdistamisel tuvastati, et lisaks teistele piiripunktidele, mille üle käesolevalt vaidlust ei ole, ei kattu omavahel ka xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx kinnistute katastriandmetes määratud ühised piiripunktid. Maa-amet asus seisukohale, et eksimus on tulenenud eelkõige xxxxxxxxx katastriüksuse mõõdistamisest. Kostja kinnistu suhtes on maa erastamisel läbi viidud mõõdistamine ja koostatud katastriüksuse plaan ning piiriprotokoll. Seega peaks olema selle kinnistu andmed korrektselt fikseeritud, samas kui hageja kinnistu moodustati lihtsustaud korras plaani- ja kaardimaterjali alusel- seega seda ei mõõdistatud ega koostatud ka piiriprotokolli. Hageja esindaja vastas kohtule, et ka katastriüksuse plaani ei koostatud. Maa-ameti kirjas p 2.1 on aga viidatud ka katastriüksuse plaanile, milleks oli 1957.a krundi plaan, mida tuleb käsitleda kastastriüksuse plaanina (selle on märgitud piiripunktid). Seega on käesolevalt vaidlus selle üle, kas usaldusväärsemad on mõõdistamise käigus määratud piiripunktide andmed või tuleb piiri määramisel lähtuda ka muudest asjaoludest ja andmetest. Kostja on just esitanud oma vastunõude tuginedes sellele, et piir tuleks määrata ainuüksi katastriandmete alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-143-12 leidnud, et ekslik on seisukoht, et

§ 129

lg 2 järgi tuleb vaidluse korral piiri asukoha üle lähtuda maakatastri andmetest ning valduse ulatusest saab lähtuda üksnes siis, kui registrites andmeid ei ole. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Samale seisukohale on Riigikohus asunud lahendis 3-2-1-67-12, kus samuti selgitatakse, et ekslik on seisukoht, et piirivaidluse puhul tuleb maakatastris andmete olemasolul lähtuda üksnes nendest. Otsuse p 25 selgitatakse ka, et katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid vaidluses saab selle eelduse ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Kohus leiab, et käesolevalt ongi Maa-amet oma analüüsi ja kontrollmõõdistamise tulemusel jõudnud järeldusele, et piirid on valesti kaardistatud- seega on katastriandmed valed. Kuna pooltel on nimetatud asjaolu tõttu tekkinud vaidlus ühise piiri asukoha üle, siis ei saagi lähtuda maakatastrisse kantud piirist. Seega on ebaõige kostja nõude eeldus, et tema kinnistu piiripunktid asuvadki õiges kohas ainuüksi seetõttu, et tema kinnistu on mõõdistatud ja koostatud katastriüksuse plaan. Kohus peab seega määrama kinnistute vahelise piiri muudest asjaoludest lähtudes. Eelviidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-67-12 on antud juhiseid ka piiri kindlaks määramiseks: Kahtluse olemasolul tuleb hinnata

§ 129lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis.

Otsuse p 24 selgitab Riigikohus, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Kohus eelpool märkis, et pooltel puudus piiri asukoha üle vaidlus kuni 2006.a sügiseni. Seega olid nad ise teadlikud oma kinnistute ulatusest ja seda ka otsese valdusega n.ö kinnitanud. Esitatud tõendite kohaselt oli piiripunkt 206/16 looduses märgistatud metalltoruga -hageja esitatud fotolt (I kd t lk 110) nähtub metalltoru alumine ots mõnekümne sentimeetri kaugusel hageja kinnistu kõrvalhoone nurgast tänava poole. Maa-amet märgib arvamuse p 2.2, et nimetatud piiripunkti tähistab metalltoru. xxxxxxxxx piiriprotokollis (I kd t lk 61) on märgitud, et p 16 on tähistatud metalltoruga. Kontrollmõõdistamise plaani kohaselt nimetatud piiripunkti asukoha osas suuri kõrvalekaldeid ei ole. Kostja esitatud fotol (I kd t lk 63, 66) on näha nimetatud piiripunkti tähistus puutikuga, kuid tegemist ei ole sama kohaga, mis nähtub hageja esitatud fotolt. Kuna kostja esitatud fotod on tehtud pärast 2016.a sügisest mõõdistamist, tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole piiritähisega, mida pooled kuni selle ajani pidasid kinnistute ühiseks piiripunktiks 206/

1. Kohus märgib ka, et kostja menetluse alguses ei vaidlustanud piiripunkti 206/16 asukohta, mis oli tähistatud metalltoruga, kuid on menetluses vaidluste teravnedes oma seisukohta muutnud. Kohus leiab, et piiripunkt 206/16 asukohaks tuleb lugeda metalltoru asukoht kinnistute tänavapoolses servas. Piiripunkti täpse asukoha määramisel tuleb lähtuda xxxxxxxxx kinnistu katastriandmetes piiripunkti 206 koordinaatidest, mis on täpsemalt määratletud Maa-ameti kontrollmõõdistamise joonisel. Kohus leiab, et kuna kinnistu xxxxxxxxx on moodustatud ajaliselt varem, siis lähtuvalt põhimõttest “Kellel on paremus ajas, sellel on paremus õiguses“ tuleb piiripunktide määratlemisel juhinduda just xxxxxxxxx piiripunktide asukohtadest ja koordinaatidest. Nimetatud seisukoht tugineb ka sellel, et vaidlusaluste kinnistute moodustamise ajal kehtinud Maakorraldusseaduse § 15 lg 1 kohaselt tuli kinnisasjade vahelise piiri asukoht kindlaks teha kinnistusraamatus, maakatastris ja arhiivis või teistes registrites leiduvate andmete alusel, nende andmete puudumisel piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite ütluste alusel. Seega pidi hiljem moodustatava kinnistu piiri määramiseks kindlaks tegema varem moodustatud kinnistu piiri, sh piiripunktid ja lähtuma ka kruntide tegelikult valduse ulatusest. Ka maa-amet on märkinud, et just hiljem moodustatud kinnistu xxxxxxxxx piiripunkide määramisel on eksitud. Kohus leiab, et kostja esitatud väited xxxxxxxxx kinnistul asuvate hoonete asukoha muutmise (juurde- või ümber ehitamise) osas ei ole asjas olulised, sest nimetatud hoone/hooned (eelkõige nende olemasolu või puudumine) ei määra piiripunkti 206/16 asukohta. Kohus on kostja esindajale selgitanud, et xxxxxxxxx kinnistu moodustamise aluseks oli 1957.a krundi plaan (I kd t lk 30, sama lk 54), millele on märgitud kinnistul asuvxxxxxxxxxx krundi ja tänavaga piirnev kõrvalhoone. Nimetatud kõrvalhoone nurga lähedale on märgitud piiripunkt
2. Samuti on esitatud krundi plaanid, mis on kontrollitud 24.03.1969 ja 29.02.1984 (I kd t lk 93). Nimetatud majavalduse plaanil asub kõrvalhoone (tähistatud B) samal kohal naaberkrundi ja tänava piiril. Samuti nähtub kõrvalhoone olemasolu kostja enda esitatud enda krundi plaanilt, mis on koostatud 1983.aastal (II kd t lk 33)Kostja rõhutas vajadust juhinduda plaanist nr 57, millel on tänava ja naaberkrundi vaheline nurk täis ehitamata (I kd t lk 70). Kostja selgituse kohaselt on pärineb plaan 1946.aastast, kuigi plaanil puuduvad märked, millisest arhiivist või ametiasutusest see on saadud, mistõttu on plaani päritolu ebaselge. Kohus leiab aga, et kuna see plaan ei olnud maa erastamise aluseks, siis ei oma ka tähtsust, millised hooned 1946.aastal xxxxxxxxx krundil olid. Ajaloolises plaanis võivad muudetud nii hageja kui kostja kruntidel asunud ehitised: lammutatud, uuesti ehitatud, renoveeritud jne- see nähtub ka kostja enda krundi kohta esitatud eri ajastute plaanidelt- näiteks nähtub 1983.a kostja krundi plaanilt (II kd t lk 33), et temal xxxxxxxxx piiri ääres kõrvalhoonet üldse polegi, samas kui praegu seal hoone reaalselt asub. Plaani- ja kaardimaterjali alusel maa erastamise korral määrab vastava kaard- või plaanimaterjali katastripidaja ja selle kooskõlastas kohalik omavalitsus (VV määrus nr 88, vastu võetud 29.04.1997: § 4, alus ka Maaktastriseaduse § 20 lg 5). Seega ei saa xxxxxxxxx kinnistu moodustamise alusplaaniks võtta ükskõik millist plaan vaid ainult seda, millise alusel on tehtud kinnistamistoimingud. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli selleks plaaniks just 1957.a plaan, kuhu on muuhulgas märgitud ka piiriandmed. Seega ei oma muud plaanid kinnistu asukoha ja muude andmete määramisel tähtsust. Asjas läbi viidud ekspertiisi kohaselt ei ole kinnistul xxxxxxxxx naaberkinnistuga piirevat kõrvalhoone asukohta võrreldes 1975.a plaanil kajastatuga muudetud (II kd t lk 134- 143). Puitseina asendamisel tuhaplokkidega ja katusekatte asendamisel ei ole muudetud algset seina asukoha joont. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid seoses hageja kinnistul asunud hoonetega (nende koosseis, ümber ehitamine jms) (II kd t lk 83- 92) tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole asjasse puutuvad. Kohus leidis, et kinnistu erastati ühe kindla plaani alusel ja muu hoonete koosseis või nende renoveerimine ei muuda nimetatud asjaolu, veel enam ei muuda poolte valdust oma kruntide /kinnistute suhtes ega ka kinnistute vahelist piiri asukohta. Piiripunktina 207/15 on pooled kuni 2016.a sügiseni käsitlenud hageja kõrvalhoone nurkaja vaidlus selles osas neil puudus- kostja asus alles 2016.a sügisel väitma, et hageja kasutab osa tema kinnistust ja piiri asukoht on ebaõige. Esitatud tõendite alusel oli piiripunkti 207/15 asukohaks hageja kõrvalhoone nurk. Nimetatu on fikseeritud xxxxxxxxx katastriplaanil: p 15 hoone nurk, xxxxxxxxx piiriprotokollis (I kd t lk 61) on märgitud, et p 15 on hoone nurk. Maa-amet on oma seisukohas samuti märkinud, et xxxxxxxxx kinnistu piiripunkt 207 on hoone nurk. Maa-amet toob ka välja, et mõlema kinnistu katastriplaanidel kulgeb piirilõik 207/15-206/16 mööda hoone seina. Nimetatud asjaolu on visuaalselt nähtav ka mõlema kinnistu katastriplaanilt. xxxxxxxxx plaanil (I kd t lk 30) ei ole piiripunkti 207 kaardil eraldi märgitud. Kohus leiab, et hageja täpsustatud nõudes esitatud käsitlus, et piir peaks kulgema piki tema kõrvalhoone räästa alumist äärt, või siis kostja hoone räästa alumist äärt ei ole kooskõlas sellega, kuidas pooled kuni 2016.a piiri asukohta tajusid ega ka kinnistute kohta koostatud katastriplaanide ja muude dokumentidega. Eelkõige tuleneb nimetatud asjaolu selgelt katastridokumentidest, kus piiripunki asukoht on fikseeritud kasutades terminit „hoone nurk“ ning, et piir kulgeb piki hoone seina. Grammatiliselt ega ka sisuliselt ei tähenda hoone nurk katuse nurka ja sein katuse serva. Seejuures nähtub kostja kinnistu katastriplaanilt, et tegemist on just hageja kõrvalhoone nurgaga. Hageja käitlust ei toeta ka õigusaktid. Katastrimõõdistamise korra (VV määrus nr 7) § 9 kohaselt võis juhul kui piirimärgi asukoht ühtis kapitaalse ehisise betoonist või kivist nurga või tsentriga, lugeda piiripunktiks vastava nurga või tsentri ja siis piirimärki ei asetatud. Kohus möönab, et nimetatud määrus jõustus alles 1999.aastal, kuid ka enne seda juhinduti piiripunktide määramisel tihti looduses olemasolevate püsiobjektidest, milleks hoone sein või nurk kahtlemata on. Maakatastriseaduse algse verisooni kohaselt pidi põhivõrgu punktide puudumisel vähemalt kaks katastriüksuse piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad - 17 lg
3. Maamõõtjatest tunnistajad andsid selles osas veidi erinevaid ütlusi. Exxx Txxx selgitas, et 1990-datel pidi arvestama hoone projektsioonpinda, milleks oli katuseräästa joon, käeoleval ajal seinajoont. Tunnistaja hinnangul on G.Lxxxx mõõdistanud seina joont ja hoone nurka. Tunnistajad Jxxx Rxxxxxx ja Exx Mxxxxx sellist mõõtmise erisust 1990.a-tel ei kinnitanud. JxxxxRxxxxxx märkis, et projektsioonpinna alusel mõõdistamisest kuuleb ta esmakordselt. Tunnistaja selgitas, et sein ei tohi kindlasti olla naabri kinnistul, vanade hoonete puhul võis katus ulatuda naabri kinnistule, ehitada küll nii ei tohi. Vana katastrimõõdistamise korra kohaselt võisid piirimärgid olla ka hoone nurgad ja piir pidi märgist märgini kulgema sirgjooneliselt. Piiripunkti võis määrata seinast kaugemale, kuid siis tuli panna piirimärk. Tunnistaja Exx Mxxxxx ütluste kohaselt oli 1990-dalel aastatel mõõtmisel tiheasustusalal sageli piiripunktiks hoone nurk. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et olulisem oli piiripunktide määramisel tegelik situatsioon mitte koordinaadid. Seega on nii õiguslikult kui praktikas siiski määratletud piiripunkte just hoone nurgaga, sest selle asukoht on oluliselt püsivam kui katuse asukoht või laius. Katuse ei ole maaga püsivalt ühendatud ja võib juba seetõttu olla kergemini muudetav. Samuti pole kõrgemate hoonete puhul võimalik katuse nurka täpsemalt määratagi. Kohus ei leidnud 1990.adel kehtinud õigusaktidest kinnistust E. Txxxx väitele mõõdistamiseks projektsioonpinna alusel ja ei pea tunnistaja sellekohast ütlust usaldusväärseks. Kohus märgib, et hageja on asunud väitma et tema kinnistu ulatus on kuni katuse räästani alles menetluses vaidluse edenedes: algselt kuni 2018.a sügiseni (so 1,5 aastat) hageja ühtegi sellekohast väidet ei esitanud ja leidis ka ise, et piir kulges piki tema kõrvalhoone seina. Kohus möönab, et piiri kulgemisel piki hageja kõrvalhoone seina jääb tema hoone katuse serv naaberkrundile. Samas nähtub esitatud fotodelt (I kd t lk 104, 110, 111-112), et xxxxxxxxx kinnistul asuv kõrvalhoone katus jääks hageja käsitluse korral jälle omakorda hageja kinnistule. Nimetatut kinnitas tunnistaja E. Txxx, kes märkis, et katused on seal vaheliti. Kohtul puudub alus eelistada üht kinnistu omanikku teisele olukorras, kus varasemalt on valdust piiritletud siiski hoone seinaga, mitte katuse servaga. Kohus leiab, et juhinduda tuleb siiski ajalooliselt välja kujunenud valduse piiridest ja sellest, et kuni 2016.a oli pooltel teadmine, et kinnistu piir kulgeb mööda hageja kõrvalhoone seina. Seega tuleb piiripunkti 207/15 asukohaks määrata xxxxxxxxx kõrvalhoone nurk ning piir kulgeb punktist 206/16 kuni nimetatud kõrvalhoone nurgani. Seega rahuldab kohus hageja nõude kujul, mis oli esitatud enne 15.10.2018 menetlusdokumendis nõuete muutmist. Kohus leiab, et käesolevalt on hageja nõue rahuldatud osaliselt. Kohus märgib täiendavalt, et kostja vastuväide, mille kohaselt peaks piir punktist 206/16 kuni punktini 205 kulgema sirgjooneliselt ja seetõttu ei saaks piiripunkti 207/15 asuda ka hageja hoone nurga juures, ei ole kooskõlas tegeliku situatsiooniga. Nagu kohus eelpool välja tõi, tuli piiri määramisel lähtudes eelkõige faktilisest olukorrast. Keelatud oli piiri kulgemine läbi hoonete. Kuna hageja kinnistul asus hoone, mis takistas piiri ühe sirgena kulgemise punktist 206/16 punktini 205, oligi vajalik määratleda hoone nurga juurde p 207/15, mis muutis veidi sirgjoont (direktsiooninurgad esitatud). Selles osas on maamõõtja G. Lxxxx käitunud xxxxxx xx kinnistut mõõdistades igati korrektselt. Kohus märgib ka, et xxxxxxxxx katastriplaanil ja seega ka krundi plaanil on joonistatud küll sirgjoon, kuid see ei vastanud tegelikult looduslikule olukorrale, mistõttu tuli seda ka kinnistute moodustamisel arvestada. Kohus leiab, et piiripunktist 207/15 piiripunktini 205 kulgeb piir samuti sirgjoonena ja selle üle pooled ei vaidle. Piiri täpne asukoht tuleb aga kindlaks määrata mõõdistamisel. Käesolevalt saab kohus määrata kindlaks kahe piiripunkti asukohad ja nende vahelise piiri asukoha. Kohus selgitab, et kohtuotsusega määratud piiripunktide alusel tuleb mõlema kinnistu omanikul läbi viia oma kinnistu uus mõõdistamine. Kohtuostus ei ole iseenesest aluseks muudatuste tegemiseks maakatastris või kinnistusraamatus, kuna kohus ei ole määranud kindlaks piiripunkide koordinaate. Kinnistu xxxxxxxxx, mille piiripunktid kohus loeb õigeks, ei ole reaalselt mõõdistatud, mistõttu koordinaadid puuduvad ja kinnistu xxxxxxxxx piiripunkide koordinaadid on osutunud ebaõigeks. Kohtul endal puudub pädevus koordinaate määrata ja pooled ei esitanud kohtule ka sobivaid maakorralduslikke dokumente, mille alusel kohus saanuks koorinaadid otsuse reolutsioonis ära näidata. Maa-ameti arvamuses on samuti viidatud, et mõlema kinnistu suhtes tuleks läbi viia katastrimõõdistamine (kokkuvõtte p 4 ja 5). Nimetatud vajadus tuleneb eeldatavalt ka sellest, et arvamuses on välja toodud ka muid kõrvalekaldeid tegeliku olukorra ja katastriandmete vahel, mistõttu muutuvad eeldatavalt mitmed teised piirimärgid ning ka kinnistute pindalad. Kohus ei saa piiripunkte määrata kostja poolt esitatud xxxxxxxxx uue katastriplaani alusel (II kd t lk 31, koostaud J. Rxxxxxx). J. Rxxxxxx selgituse kohaselt on tegemist n.ö pooltootegasee ei ole veel dokument. Kohus leiab ka, et tunnistaja antud ütluste alusel on katastriplaan koostatud siiski G. Lxxxxx ebaõigete piiripunktide koordinaatide alusel (va punktid 4-5). Seega ei arvestata nimetatud plaani koostamisel käesolevas menetluses selgunud muid asjaolusid, mistõttu plaan ei ole ilmselt õige. Kohus jätab käesolevalt sisuliselt käsitlemata kõik poolte esitatud kaardiserverite väljatükid, kuna kohus eelpool leidis, et kinnistute omavaheline piir on ebaõigete katastriandmete tõttu märgitud kaartidele ja andmebaasisesse ebaõigesti. Kuna nimetatud väljatrükkidelt nähtub ebaõige piir, ei saa nendega ka piiri tegelikku asukohta tõendada ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat andma nõusoleku nii maakatastris kui kinnistusraamatus hageja kinnistut puudutavate kannete tegemiseks ja asendada vastav nõusolek kohtuotsusega. Kinnistusraamatusse tahekase kanded puudutatud isiku nõusolekul vastavalt kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 1 ,
4. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusoleku asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 lg-s
5. Olukorras, kus piiride kindlaks määramisega on vajalik teha menetlustoiminguid ning eeldatavalt muutuvad katastriandmed ja seega ka muud kinnistu kohta kinnistusraamatusse kantavad andmed (nt pindala), võib kannete tegemiseks olla vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. Eeltoodust tuleneval tuleb kostjat kohustada andma vastavad nõusolekud (tegema tahteavaldused) ja vajadusel need nõusolekud asendada kohtuotsusega. Hageja esitas ka omandiõiguse kaitse nõude, mille sisuks oli, et kostja eemaldaks hagejale kuulvalt kinnistu osalt kolm aiaposti. Kostja ei vaielnud vastu, et paigaldas joonele, mida ta pidas kinnistu piiriks, aiapostid ning, et osa poste on ta eemaldanud. Joon, mida kostja pidas kinnistu piiriks, oli joon, mille näitas katastriandmete alusel 2016.a kätte ExxxxTxxx. ExxxxTxxx ütluste kohaselt hoiatas ta kostjat, et see ei pruugi olla õige piirijoon. Käeolevas menetluses on tuvastatud, et nimetatud joon ei ole kinnistute vaheline õige piir. Seega asuvad ebaõigele piirijoonele paigaldatud piiripostid hagejale kuuluvale kinnistul (II kd t lk 63p). Asjaõigusseaduse (

) § 68 lg 1 tulenvalt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada.

§ 89

kohastl on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on kohustatud eemaldama hageja kinnistult sinna paigaldatuid aiapostid. TsMS § 445 tulenevalt määrab kohus kindlaks nimetatud nõude soas otsuse täitmise korra. Kuna aga otsuse jõustumise aega ei ole teada ja selleks ajaks võib olla postide eemaldamine ilmastiku olulise külmenemise tõttu raskendatud (ma külmumine), tuleb määrata täitmise kord ka nimetatud asjaolu arvestades. Kohus leiab, et olukorras, kus otsus võib jõustuda talvisel ajal, so kui maapind on külmunud, on otstarbekas määrata kohustuse täitmise ajaks otsuse jõustumisele järgnev kevad, hiljemalt 01.aprill. Selleks ajaks on maapind sulanud ja peaks olema ka piisavalt kuivanud, et vältida hageja kinnistu pinnase ebamõistlikku kahjustamist, mis postide eemaldamisega kaasneda võiks. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole tõendatud hageja nõue, et kostja temale kuuluvat kinnistu osa piiripunktist 207/15 piiripunti 205 suunas olevat maa-ala muul moel kui kolme aiaposti paigaldamisega valdaks või takistas hagejal oma õigusi kinnistu osa suhtes teostada. Seega tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata. Kuna kohus ei rahulda kostja vastuhagi nõuet piir kindlaks määramiseks kinnistu xxxxxxxxx katastriandmete alusel, jätab kohus rahuldamata ka kostja omandi kaitse nõude. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus käesolevalt rahuldas hagi enamuses esitatud nõuetes ning jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 8332.49 €. Nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 300€ ja tasunud ekspertiisi tasu 1500€. Esindaja on teinud kulusid transpordile 214.52€ (61.52+48+2x (26.25+26.25). Õigusabikulusid ei ole hageja esindaja taotluses eraldi välja toonud. Lisaks on kulud 2€ registrikaardi väljatrükile. Kostja esindaja leidis, et hageja esindaja kulud ei ole põhjendatud. Taotlusest ei nähtu töötundide hulk. Kostja esindaja hinnangul ei saa hageja õigusabikulud olla oluliselt suuremad kui kostjal. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal teinud kulusid õigusabile 5160€ ja tasunud vastuhagilt riigilõivu 300€ ja taotluse esitamisel 50€. Kokku kulud 5510€. Hageja kostja kuludele vastuväiteid ei esitanud. Kuna kostja enda menetluskulud jääavad tema kanda, siis kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja seetõttu ka sisuliselt ei hinda. Alljärgnevalt määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suuruse, sest nimetatud kulud tuleb välja mõista kostjalt. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 300€ vastavalt TsMS § 147 lg

1. Registrikaardi väljatrüki kulu 2€ ja ekspertiisikulu 1500€ on kohtu hinnangul samuti põhjendatud, sest tegemist on tõendite kogumisel tehtud kuludega TsMS § 143 lg 1 ja
2. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile ei ole põhjendatud täies ulatuses. Esiteks märgib kohus, et konkreetsete kulude summa välja selgitamine taotluse alusel võttis kohtul rohkem aega kui selliste taotluste hindamine tavapäraselt, sest kulud olid taotluses esitatud ebamõistlikult: kõik kulud (riigilõiv, esindaja kulud, sõidukulud jne) tabelis ühe nimestikuna, osaliselt kuupäevadeta, samas oli see nimestik teatud ajast esitatud kahe tabelina nagu väidetavalt põhihagi ja vastuhagi kuludena, kuigi nimetaud kulusid eristada ei saanud (summad olid lihtsalt jagatuks kahega). Kohus leiab, et esitatud andmete alusel ei ole kõik esitaud kulud põhjendatud: - Tabelis nr 1 ja 8 on kajastatud konsultatsioonid Terje Mikk büroos- kuna nimetatud isik ei ole hagejat kohtumenetluses esindanud aj puudub ka selgitus, kas tema kulutused on seotud konkreetselt hagi koostamisega, ei saa kohtueelselt tehtud kulusid õigusabile lugeda põhjendantud menetluskuluks. Põhjendatud ei ole seega kulud 50€; - Tabelis nr 3-5 esitatud tegevused tuleb kvalifitseerida kohtueelseks õigusabiks, mida ei käsitleta menetluskuluna. Riigikohus on andnud juhised, et kohtueelses menetluse ositatud õigusabi (nõuete esitamine, läbirääkimised), mis ei ole otseselt hagi ettevalmistamisega seotud kulu, saab esitada kahju hüvitamise nõudena mitte aga menetluskuluna. Sama kehtib ka väidetavate konsultatsioonide osas Terje Mikuga. Põhjendatud ei ole kulud seega summas 283.65€. - Tabelis p 39 ja 41 ning teises tabelis p 9 ja 11 ei saa lugeda põhjendatud kuluks, sest sellist kohtuistungit ei ole toimunud. Kahjuks puuduvad taotluse kohtuistungi kuupäevad, mistõttu ei sa ka täpselt määratleda, millal hageja esindaja enda hinnangul istungil osales. Taotluses on esitatud kokku kulud seoses 4 istungiga, kuis kohus pidas asjas vaid kolm istungit: 19.10.2017, 13.02.2018 ja 19.09.2019.a Kronoloogiliselt asuks tabelis märgitud istung 2018 kevad-sügiseses perioodis, kuid sel ajal ei ole asja kohtuistungit toimunud. Seega ei ole alust ka kulude hüvitamiseks summas 512.80€ (2x(146.4+110)). - Eeltoodud põhjusel ei ole asjakohased ka kulud seose tarnspordiga (tabelites p 40 ja 10) summas kokku 52.50€. Seega ei ole põhjendatud kulud summas 898.95€. Põhjendatud on kulud õigusabile seega summas 5631.54€. Muus osas loeb kohus hageja esindaja kulud vajalikuks ja põhjendatuks. Kulud on vastavuses asja keerukuse ja mahuga, eelkõige aga selle kestusega. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 7433.54€ (õigusabikulud 5631.54€, kulud tõenditele 1502€ ja riigilõiv 300€). Kohus ei nõust kostja esindajaga, et hageja kulud ei saa olla oluliselt suuremad, kui on kostja kulud. Esiteks hõlmavad nimetatud kulud ka kulu ekspertiisile 1500€ ning täiendavalt on hageja esindaja toonud välja sõidukulud, mille hüvitamist kostja ei taotlenud. Kohus märgib ka, et poolte õigusabikulud ei ole erilises määras erinevad ning hageja kulud võivad olla suuremad ka seetõttu, et hageja nõue ei ole tavapärane ja selle formuleerimiseks vajalike asjaolude välja selgitamine ja sõnastamine võib võtta rohkem aega kui hagile vastamine. Vastuhagis esitatud nõude sõnastus kattub osaliselt juba hageja poolt esitatud põhihagi nõude sõnastusega, mistõttu oli selle koostamine ka veidi lihtsam. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 7433.54€. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2020 otsusega tühistatud osaliselt:
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2019 otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
5. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni menetluskulude jaotus tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
6. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“
7. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
8. oktoobri 2019 otsus muutmata.
9. Jätta Lxxx Bxxxxx apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada Vxxxxx Bxxxxxxxx apellatsioonkaebus.
10. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Lxxx Bxxxxx kanda.
11. Välja mõista ringkonnakohtus Lxxx Bxxxxxxx 530 eurot. Vxxxxx Bxxxxxxxx kasuks menetluskulud Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsus jõustus 15.06.2020 Riigikohtu määrusega.