← Eesti

2-20-10101/9

Obsah (6)§ 306§ 317§ 3111§ 667§ 307§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-10101 Tsiviilasi M

§ 306

lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

§ 317

lg 1 p-i 1 kohaselt võib menetlusdokumendi toimetada kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole teada ja dokumenti ei saa muul viisil isikule kätte toimetada.

§ 317

lg 11 täpsustab, et olenemata § 317 lg-s 1 sätestatust võib juriidilisele isikule menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressile tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. 3 Vaidlust ei ole selle üle, et Müügiekspert OÜ äriregistrisse kantud asukoht oli kuni 03.08.2020 Valga maakond, Valga vald, Valga linn, Laatsi tn 2. Kohtutäitur on saatnud 30.05.2019 täitedokumendid tähitud kirjaga nimetatud postiaadressile ning need on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Sellega on kohtutäitur täitnud juriidilise isiku postiaadressile dokumentide saatmise kohustuse. Kohtutäituril oli

§ 3111

lg lg 1 p 2 alusel õigus võlgnikule täitedokumendid kätte toimetada elektrooniliselt juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil. Kohtutäitur saatis dokumendid e-posti aadressil info@ekspert.ee, mis on ilmselt ka üks võlgniku e-posti aadressidest, sest võlgnik on selle avaldanud e-krediidiinfos. Suvalisel e-posti aadressil saadetud e-kiri on kätte toimetatud, kui saaja kinnitab selle kättesaamist, soovitavalt digiallkirjastatud teatega. Juriidilisel isikul võib olla väga palju e-posti aadresse, alates äriühingu juhatuse esimehe e-posti aadressist kuni tegevdirektori ja iga töötaja e-posti aadressini. Igasugusele äriühingule viitavale e-posti aadressile dokumentide saatmine ei ole dokumentide saatmine juriidilisele isikule. Kohtutäituri põhjendus, et info@ekspert.ee tundus valikus mõistlikum aadress kui leo@ekspert.ee, on asjakohatu. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja äriregistrisse märgitud e-posti aadressile leo@ekspert.ee kohtutäitur täitedokumente saatnud ei ole. ÄS § 63 kohaselt peab ettevõtja esitama registripidajale oma elektronposti aadressi ja muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid jms) ning võib esitada oma Interneti kodulehe aadressi. Müügiekspert OÜ on teatanud äriregistri pidajale oma elektronposti aadressi vastavalt seaduses sätestatule. Järelikult oli Müügiekspert OÜ-l õigustatud ootus, et dokumendid edastatakse äriregistrile teatatud e-posti aadressil.

§ 317

lg 11 kohaselt võib juriidilisest isikust menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kätte toimetamine ei ole tulemust andnud. Maakohus jõudis seisukohale, et kuivõrd äriseadustik sätestab ettevõtja kohustuse esitada registripidajale oma elektronpostiaadress, siis on äriregistrisse kantu puhul tegemist sellise eposti aadressiga, millele dokumentide saatmine on toimunud äriühingule. Kui äriühing ei kinnita e-posti kaudu dokumentide kättesaamist, on kohtutäituril õigus toimetada võlgnikule dokumendid kätte avalikult, s.o avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Kohtutäitur esitas
  2. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus menetluse alustamise üle ning sellisel juhul on täituril igal juhul õigus menetluse alustamise tasu saada. KTS § 32 lg 1 alusel muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Formaalselt on täitmata elektroonilise kättetoimetamise tingimus. Raske on vastu vaielda et täitemenetluses ei ole dokumente kättetoimetatud Äriregistrist nähtuvale e-posti aadressile. Samas ei anna see rikkumine alust täitemenetluse alusutamise tasu otsuste tühistamiseks. Kohtutäituril ei teki põhitasu saamise õigust KTS § 32 lg 2 alusel, küll aga on KTS § 32 lg 1 alusel tekkinud menetluse alustamise tasu saamise õigus.
  3. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isik on määruskaebuse põhjendavas osas nõustunud kohtumäärusega osas, milles kohus luges õigusvastaseks kohtutäituri põhitasu väljamõistmise avaldajalt. 4 Puudutatud isik vaidlustab kohtumääruse üksnes osas, milles kohus tühistas täituri 02.07.2020 otsuse ja 22.05.2019 tasu väljamõistmise otsused ja 03.06.2020 täitemenetluse uuendamise otsused menetluse alustamise tasu väljamõistmise osas. Põhitasu väljamõistmise osas on täitur määruskaebuses selgesõnaliselt möönnud, et see nõue on õigusvastane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada

§ 667

lg 2 alusel osas, millega maakohus tühistas täiteasjades nr 189/2019/449, nr 189/2019/450 ja nr 189/2019/451

  1. mail 2019 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ning kohtutäituri
  2. juuli 2020 otsuse nr 1892019449-451 täies ulatuses, ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tühistab täiteasjades nr 189/2019/449, nr 89/2019/450 ja nr 189/2019/451
  3. mail 2019 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused osas, millega mõisteti välja kohtutäituri põhitasu, ning kohtutäituri
  4. juuli 2020 otsus nr 1892019449-451 osas, millega kohtutäitur jättis muutmata täiteasjades nr 189/2019/449, nr 189/2019/450 ja nr 189/2019/451
  5. mail 2019 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ning jättis tühistamata
  6. juuni 2020 täitemenetluse uuendamise otsused. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäetakse menetlusosaliste endi kanda.
  7. Erinevalt kohtutäituri põhitasust muutub KTS § 32 lg 1 alusel menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Kuna kohtutäitur alustas täitemenetlused, muutusid sissenõutavaks ka menetluse alustamise tasud. Avaldaja ei vaidlusta asjaolu, et tal oli sissenõudja ees võlg ja selle täitmiseks oli kehtiv täitedokument. Seega võis täitur täitemenetluse alustamise tasu KTS § 32 lg 1 alusel nõuda.
  8. Täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmise otsuste tühistamise aluseks ei ole asjaolu, et tasuotsuseid ei toimetatud võlgnikule nõuetekohaselt kätte. Avaldaja kinnitas, et ta sai otsused kätte 03.06.2020.

§ 307

lg 3 saab lugeda dokumendi kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas, et kohtutäitur peaks koostama uued otsused olukorras, kus tasu on muutunud sissenõutavaks ja kohustatud isik on saanud otsused kätte.

  1. Kohtutäituril ei ole õigust KTS § 35 ja KTS § 32 lg 2 järgi saada põhitasu, kuna võlga ei tasutud täitetoimingute tulemusel. Selle üle puudub ka vaidlus, kohtutäitur märkis ise määruskaebuses, et tal on õigus saada vaid täitemenetluse alustamise tasu ja tal ei ole õigust saada täituri põhitasu (dtl 89). Seega ei saa avaldust jätta täielikult rahuldamata ning tühistada tuleb täiteasjades nr 189/2019/449, 189/2019/450 ja 189/2019/451
  2. mail 2019 tehtud tasuotsused osas, millega mõisteti välja kohtutäituri põhitasu, kuna kohtutäituri põhitasu ei ole täituril õigust saada. Täiteasjas nr 189/2019/449 tehtud 22.05.2019 tasu välja mõistmise otsusega on mõistetud välja täitemenetluse alustamise tasu sõltuvalt dokumentide kättetoimetamise raskusest ja põhitasu 2100 eurot (dtl 16). Samas täiteasjas tehti ka 03.06.2020 menetluse uuendamine, mille järgi on täitekulud 2664,00 eurot (dtl 9). Täiteasjas nr 189/2019/450 tehtud 22.05.2020 tasu välja mõistmise otsusega mõisteti välja menetluse alustamise tasu ja põhitasu 996,00 eurot (dtl 23), 03.06.2020 täitemenetluse uuendamise otsuse järgi on täitekulud 1140 eurot (dtl 20). Täiteasjas nr 189/2019/451 tehtud 25.05.2020 tasu väljamõistmise otsusega mõisteti välja menetluse alustamise tasu ja täituri põhitasu 1320,00 eurot. Täitekuludeks märgiti täitemenetluse uuendamise otsuses 1464,00 eurot ja see otsus tehti 21.05.2020 (dtl 27). 5 Seega on eelnimetatud kohtutäituri otsused ebaõiged osas, millega mõisteti välja kohtutäituri põhitasud. Selles osas kuuluvad need tühistamisele.
  3. Maakohus tühistas õigesti täitemenetluse uuendamise otsused. Täitemenetluse uuendamise otsused sisaldasid ebaõigeid täitekulusid ja võtavad arvesse nii täitemenetluse alustamise tasu kui kohtutäituri põhitasu. Põhitasu ei ole täituril õigust saada ning otsused on seega väärad. Samuti ei ole arusaadav, miks on vaja täitemenetlust uuendada olukorras, kus sissenõudja on teatanud nõude täitmisest. Seega kuuluvad täitemenetluse uuendamise otsused tühistamisele.
  4. Ringkonnakohus jätab

§ 172lg 1 alusel meneltuskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.