) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.
lg 3 järgi koostoimes
lg-ga 2 ei ole lubatav esitada määruskaebuses nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud osas on tegemist täiendava nõudega, kuid see ei ole
lg 3 kohaselt lubatav, mistõttu tuleb kaebaja määruskaebus eeltoodud osas
2. Ringkonnakohus selgitab, et ekslik on kaebaja arvamus, et tasu tema töö (lugemine ja kirjutamine kohtule) eest kuulub menetluskulude hulka.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.
kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud (p 1); dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud (p 2); vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud (p 3); menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud (p 4); väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud (p 5).
lg 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (p 1); menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (p 2); menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek (p 3); menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud (p 4) ning lg 2 kohaselt kohtuväliste kulude hulka loetakse ka Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemisega seotud kulud. Seega kaebaja mainitud tasu puhul ei ole tegemist menetluskuluga
3. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda tema pöördumised intressi kohta. Ringkonnakohus selgitab, et kuna tagastab kaebaja määruskaebuse, siis ei toimu kohtuasja praeguses menetlusstaadiumis vaidluse sisulist menetlemist. Seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul kaebaja nimetatud tõendite kogumise vajadus, kuna tõendite asja juurde võtmist saab kohus hinnata asja sisulise arutamise käigus. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Lisaks juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu sellele, et halduskohus selgitas määruse p-s 5, et ei arvesta kaebuse nõudena kaebuse tekstis sisalduvaid kaebaja arutlusi selle kohta, et vangla peaks tasuma kaebajale intressi vabanemisfondi hoiustatud rahast. Kuna kaebaja sellesisuline nõue ei ole seotud kaebuse esemega ja ei nähtu kohtueelse menetluse dokumentidest, siis ei pidanud halduskohus põhjendatuks anda kaebajale aega täiendavate nõuete või dokumentide esitamiseks. Halduskohus ka selgitas kaebajale, et kui kaebaja soovib esitada kohtule nõude vangla kohustamiseks maksta vabanemisfondi kogutud rahalt intressi, tuleb tal enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esitada vanglale sellekohane taotlus ning kui vangla taotlust ei rahulda, on kaebajal õigus esitada vaie. Kohtu poole on kaebajal õigus pöörduda siis, kuid vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.