Obsah (5)

§ 121§ 71§ 68§ 203§ 187

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja

§ 121lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas
2. aprillil 2020 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja halduskohtu
3. märtsi
4. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist. 5.
5. Määruskaebuses leiab kaebaja, et tal on võimalik eraldi vaidlustada vangla õigusvastaseid toiminguid, mille osas halduskohus kaebuse tagastas. Haldusakti täitmise viisi suhtes ei ole tuvastamisnõudest tõhusama nõude esitamine võimalik ning kohtupraktikas on peetud sellist tuvastamisnõuet lubatavaks. Tuvastamisnõuete osas esineb kaebajal preventiivne huvi. 5.
6. Kaebajal ei olnud võimalik määruskaebust tähtaegselt esitada tulenevalt Viru Vanglas kehtestatud COVID-19 eriolukorrast. Kaebajal puudub piisav eesti keele oskus ise menetlusdokumentide koostamiseks ning piisavad õigusalased teadmised. Eriolukorra tõttu ei olnud võimalik tutvuda interneti vahendusel õigusaktide ja kohtulahenditega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks puudub alus.
8. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu
9. märtsi
10. a määruse kätte
11. märtsil 2020 (tl 27). Seega hakkas määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg kulgema
12. märtsist 2020 ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli
13. aprill
14. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule
15. aprillil 2020, seega 17-päevase hilinemisega. 8.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab

§ 71lg 1 järgi olema menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus.

Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (RKHKm 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 3-2-1-148-06, p 12). Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 3-3-1-75-08, p 17). 2

1. Tähtaja ennistamise taotluses märkis kaebaja, et lasi tähtaja mööda seetõttu, et tal puuduvad piisav eesti keele oskus ja õigusalased teadmised menetlusdokumentide koostamiseks. Tulenevalt Viru Vanglas kehtestatud COVID-19-ga seotud eriolukorrast ei olnud võimalik tutvuda interneti teel õigusaktide ja kohtulahenditega.
2. Teadaolevalt ei olnud Viru Vanglas kehtinud eriolukorra ajal takistatud kinnipeetavate poolt kirjade saatmine ega vastuvõtmine. Kuigi kohtule teadaolevalt hoiti vanglasse sisse tulnud kirju 48 tundi karantiinis, ei saanud see takistada määruskaebuse tähtaegselt esitamist. Halduskohtu
3. märtsi
4. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema kaebaja poolt määruskaebuse kättesaamisest arvates, mitte vastava kirja vanglasse jõudmisest arvates. Kinni peetavate isikute poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide tähtaegsuse hindamist reguleerib

§ 68

lg 4, mille kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kohtule edastatavate dokumentide üleandmine vanglateenistusele on reguleeritud justiitsministri

1. novembri
2. a määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas, mille § 48 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud andma kirja vanglateenistujale üle avatud ümbrikus ning kirjutama ümbriku tagaküljele oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva.
3. mail 2020 ringkonnakohtusse saabunud kaebaja kirja ümbrikul on käsikirjaliselt märgitud kuupäevana
4. aprill
5. Isegi kui vangla oleks väljasaadetavaid kirju karantiinis hoidnud, hindaks ringkonnakohus määruskaebuse tähtaegsust ümbrikul märgitud kuupäevast arvates, mitte kirja ringkonnakohtusse jõudmise kuupäevast arvates. Seega vanglas kehtinud eriolukorrast tingituna ei saanud olla kaebajal takistatud määruskaebuse tähtaegne esitamine. Kirjade saatmise võimalikkus nähtub ka asjaolust, et kaebaja esitas
6. aprillil 2020 ka halduskohtule taotluse tähtaja ennistamiseks puuduste kõrvaldamisel.
7. Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei anna alust kaebaja väide piisavate õigusalaste teadmiste puudumise kohta. Kohtupraktikas on selgitatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist (RKHKm 3-3-1-57-02, p 19). Vaidlustatud halduskohtu määruses oli edasikaebe kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud korduvalt kaebusi kohtutele, millest saab eeldada tema teadlikkust kaebetähtaegadest. Tegemist ei ole sisuliselt keeruka protsessiõigusliku küsimusega.
8. Kaebaja esitas nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses dokumendid eesti keeles ega teatanud kohtule, et soovib saada kohtudokumentidest venekeelset tõlget. Ka ei olnud kaebajal keelatud esitada määruskaebus ringkonnakohtule tähtaegselt vene keeles, kui ta leiab, et ei oska määruskaebuse kirjutamiseks piisavalt eesti keelt.
9. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja esile toodud asjaoludest ei ilmne, et esineks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid, mistõttu kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 14.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. 15. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks

§ 203

lg-t 2 ja § 187 lg 3 p-i 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. 3 (allkirjastatud digitaalselt) 4