3-19-1192/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

1. juuni 2020, Tartu Haldusasi G.B. kaebus Viru Vangla
2. märtsi
3. a käskkirja nr 6-4/82-1 ja
4. mai
5. a vaideotsuse nr 6-12/151-4 tühistamise nõudes ning Viru Vangla toimingute (kohtule vale informatsiooni esitamine, enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmine, vaideotsusega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a määrus G.B. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja G.B. Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-19-1192 RESOLUTSIOON
8. Jätta rahuldamata G.B. taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
9. Tagastada G.B. määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Vangla kohaldas
11. märtsi
12. a käskkirjaga nr 6-4/82-1 G.B. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alates
13. märtsist
14. Seepeale esitas G.B. Viru Vanglale vaide, kuid vangla jättis selle
15. mai
16. a vaideotsusega nr 6-12/151-4 rahuldamata.
17. G.B. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks ning vangla toimingute (kohtule vale informatsiooni esitamine, enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmine, vaideotsusega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks.
18. Tartu Halduskohus tagastas
19. märtsi
20. a määrusega kaebuse Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõuete osas seoses enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle kohaldamise ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmisega ning kohtule valeinformatsiooni esitamisega (resolutsiooni p-d 1 ja 2); muus osas jättis kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused (resolutsiooni p 3).
21. Tartu Halduskohus tagastas
22. aprilli
23. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi määratud tähtajaks, s.o hiljemalt
24. märtsiks
27. mail 2020 saabus Tartu Halduskohtusse G.B.i puuduste kõrvaldamise taotlus koos tähtaja ennistamise taotlusega puuduste kõrvaldamiseks ning vastuväide kohtu tegevusele.
29. mail 2020 saabus Tartu Ringkonnakohtusse G.B.i määruskaebus Tartu Halduskohtu
30. märtsi
31. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale koos taotlusega määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
33. juunil 2020 saabus Tartu Ringkonnakohtusse G.B.i määruskaebus Tartu Halduskohtu
34. aprilli
35. a määruse tühistamiseks. Lisaks taotleb kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 7.1 Tähtaeg tuleb ennistada, sest Viru Vanglas oli
36. märtsist kuni
37. maini 2020 COVID-19 eriolukord, mistõttu ei olnud võimalik interneti vahendusel tutvuda õigusaktide ja kohtulahenditega. Kirju hoiti karantiinis, mistõttu post liikus aeglaselt. Kaebajal puuduvad piisavad õigusalased teadmised, et kohtule iseseisvalt dokumente koostada. Ta vajas tõlkeabi dokumentide koostamisel, kuna kaebaja eesti keele tase ei ole piisav. 7.2 Kuna kaebaja esitas halduskohtule menetlustähtaja ennistamise taotluse koos puuduste kõrvaldamise avaldusega, siis on kaebuse puudused kõrvaldatud, mistõttu tuleb halduskohtu
38. aprilli
39. a määrus tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei saa rahuldada.
41. Kaebaja on määruskaebuse Tartu Halduskohtu
42. aprilli
43. a määruse peale esitanud
44. mail
45. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebajale edasikaebamise korda selgitanud.
46. Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu
47. aprilli
48. a määruse kätte
49. aprillil 2020 (tl 29). Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema
50. aprillist 2020 ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli
51. mai
52. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
53. mail 2020, seega 24-päevase hilinemisega.
54. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (RKHKm 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 3-2-1-148-06, p 12). Vajaliku hoolsuse 2 hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 3-3-1-75-08, p 17).
55. Tähtaja ennistamise taotluses märkis kaebaja, et lasi tähtaja mööda seetõttu, et Viru Vanglas oli
56. märtsist kuni
57. maini 2020 COVID-19 eriolukord, kirju hoiti karantiinis ning tal puuduvad piisavad õigusalased teadmised ja ta vajas tõlkeabi dokumentide koostamisel.
58. Teadaolevalt ei olnud Viru Vanglas kehtinud eriolukorra ajal takistatud kinnipeetavate poolt kirjade saatmine ega vastuvõtmine. Isegi kui sissetulnud kirjad hoiti vangla poolt karantiinis, ei saanud see olla takistuseks määruskaebuse tähtaegselt esitamiseks, kuna halduskohtu
59. aprilli
60. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema kaebaja poolt määruskaebuse kättesaamisest arvates, mitte vastava kirja vanglasse jõudmisest arvates. Kinni peetavate isikute poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide tähtaegsuse hindamist reguleerib HKMS § 68 lg 4, mille kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kohtule edastatavate dokumentide üleandmine vanglateenistusele on reguleeritud justiitsministri
61. novembri
62. a määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas, mille § 48 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud andma kirja vanglateenistujale üle avatud ümbrikus ning kirjutama ümbriku tagaküljele oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva.
63. juunil 2020 ringkonnakohtusse saabunud kaebaja kirja ümbrikul on käsikirjaliselt märgitud kuupäevana
64. mai
65. Isegi kui vangla oleks väljasaadetavaid kirju karantiinis hoidnud, hindaks ringkonnakohus määruskaebuse tähtaegsust ümbrikul märgitud kuupäevast arvates, mitte kirja ringkonnakohtusse jõudmise kuupäevast arvates. Seega vanglas kehtinud eriolukorrast tingituna ei saanud olla kaebajal takistatud määruskaebuse tähtaegne esitamine Tartu Ringkonnakohtule. Kirjade saatmise võimalikkus nähtub ka asjaolust, et kaebaja esitas
66. aprillil 2020 halduskohtule taotluse tähtaja ennistamiseks puuduste kõrvaldamisel ning samal päeval ka ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
67. märtsi
68. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 vaidlustamiseks.
69. Kaebetähtaja ennistamist ei põhista ka kaebaja väide piisavate õigusalaste teadmiste puudumise kohta. Kohtupraktikas on selgitatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist (RKm 3-3-1-57-02, p 19). Vaidlustatud halduskohtu määruses oli edasikaebe kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud korduvalt kaebusi kohtutele, millest saab eeldada tema teadlikkust kaebetähtaegadest. Tegemist ei ole sisuliselt keeruka protsessiõigusliku küsimusega.
70. Kaebaja on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses esitanud dokumendid eesti keeles ega ole kohtule teatanud, et soovib saada kohtudokumentidest venekeelset tõlget. Ka ei olnud kaebajal keelatud esitada määruskaebus ringkonnakohtule tähtaegselt vene keeles, kui ta leiab, et ei oska määruskaebuse kirjutamiseks piisavalt eesti keelt.
71. Ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja esile toodud asjaoludest ei ilmne, et esineks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid, mistõttu kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
72. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 203 lg 1, § 207 lg 1 ja § 187 lg 3 p 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse 3 läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 4