KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 05. oktoober 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivi
) § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
§ 84lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Hageja põhjendab oma nõudeid G J 28.01.2015 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks väidetega, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 koormus tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub pärandaja vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire testamentide tegemise ajal ning sellest tingitud suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida (piiratud teovõime). 5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb seetõttu tõendamist mittevajavateks (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): Hageja on G J poeg (I kd, tl 35 – sünni tõend). G J tegi 28.01.2015 notariaalse testamendi, millega määras oma testamendijärgseks pärijaks kostja (I kd, tl 8 – Tallinna notari Margus Veskimäe 28.01.2015 koostatud ja tõestatud testament, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 382 all). G J suri xxxx (I kd, tl 7 – pärimismenetluse algatamise teade; I kd, tl 10 – isikuandmete päring rahvastikuregistrist). 3
(6)G J pärandvara hulka kuuluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud korteriomand (I kd, tl 38 – kinnistusraamatu väljavõte) ja arvelduskonto Swedbank AS-is (I kd, tl 41). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandaja oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Seetõttu hindab kohus asja lahendamisel üksnes selliste asjaolude tõendatust, millega hageja põhjendab pärandaja piiratud teovõimet või otsusevõimetust. Kohus ei pea seetõttu asjas tähtsust omavaks seda, kas pärandaja oli kostja tädi; kas ja mida pärandaja avaldas 2015.a sünnipäeval testamendi tegemise kohta; kes ja millises ulatuses tasus pärandaja korteri kulusid ning hooldushaigla arveid pärandaja hooldushaiglas viibimise ajal; kui tihti hageja külastas pärandajat; millistel põhjustel ei saanud hageja osaleda pärandaja matustel. Kohus ei kontrolli nimetatud väidete tõendatust, sest nendest ei sõltu asja lahendamine.
- Psüühikahäire on asjaolu, mille esinemise või puudumise väljaselgitamine nõuab psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia alaseid eriteadmisi. Kohus rahuldas hageja taotluse määrata ekspertiis pärandaja piiratud teovõime eelduseks oleva psüühikahäire ja selle iseloomu väljaselgitamiseks. Ekspertide K E ja T K 24.06.2019 arvamuse kohaselt ei esinenud pärandajal testamendi tegemise ajal 28.01.2015 selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „vaimutegevuse ajutine häire“ või „muu psüühikahäire“ ning mis oleksid takistanud või piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks (I kd, tl 160). Samuti ei esinenud ekspertide arvamuse kohaselt pärandajal testamendi tegemise ajal selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „vaimutegevuse ajutine häire“ või „muu psüühikahäire“ ning mis oleksid takistanud või piiranud tema võimet sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks, oma tegude sotsiaalsest tähendusest ja võimalikest kaugtagajärgedest arusaamiseks (I kd, tl 160 pöördel). Eksperdid jäid kohtuistungil antud ütlustes samale seisukohale (II kd, tl-d 51-58, 71-78). Hageja soovis pärandaja piiratud teovõimet tõendada lisaks ekspertide arvamusele ka tunnistajate ütlustega. Kohus leiab, et psüühikahäire esinemise või puudumise väljaselgitamine nõuab psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia alaseid eriteadmisi, mistõttu ei saa tunnistajate ütlustega tõendada pärandaja piiratud teovõimet. Hageja on soovinud pärandaja ebaadekvaatset käitumist tõendada tunnistajate ütlustega. Kohus leiab, et isiku ebaadekvaatne käitumine võib viidata kognitiivsete funktsioonide häiretele, mis on omased mõnele psüühikahäirele. Seetõttu on tunnistajate ütluste hindamine põhjendatud, et kontrollida ekspertide ütluste usaldusväärsust. Ekspertide arvamuses refereeritud pärandaja haigusloo väljavõtetest nähtuval on 2013.a märtsis kirjeldatud mäluhäireid, 2014.a oktoobris kirjeldatud arusaamatut kõnet, segasust, agressiivsust, 2016.a jaanuaris kirjeldatud desorienteeritud käitumist, arusaamatut kõnet, häiritud kontaktivõimet, osalist arusaamist kõnest, unustamist, hajameelsust, osalist kontaktivõimet, mälulünki, võimetust teha järeldusi (I kd, tl-d 153-157). Tunnistaja N V ütlustest nähtuvalt 2015.a alguspoolel pärast pärandaja sünnipäeva toimumist viidi pärandaja haiglasse xxxx tänavale. Tunnistaja koos abikaasaga tõid pärandaja koju ning tunnistaja jäi pärandaja juurde ööbima. Pärandaja karjus tunnistaja peale, rääkis naabrinaisele enda asjade varastamiseks ning saatis tunnistaja minema (I kd, tl 31). Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt käitus pärandaja ebaadekvaatselt. Ekspertide arvamuses refereeritud pärandaja haigusloost ei nähtu pärandaja haiglaravil viibimist
- alguspoolel. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused seetõttu ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul tunnistaja ilmselt mäletab sündmuse toimumise aega valesti. Ekspertide arvamuses refereeritud pärandaja haigusloost nähtub pärandaja korduv haiglaravil viibimine, samuti on xxxx tänaval haiglaravil viibimist kinnitanud tunnistaja S B (II kd, tl 32). Tunnistaja A N ütlused ei sisaldanud teavet pärandaja käitumise kohta pärast 2014.a sünnipäeva, kuid tunnistaja kirjeldas juhtumit, kus täpselt määratlemata ajal ei tundnud pärandaja tunnistajat ära. (II kd, tl 31). Tunnistaja S B andis ütlused, mille kohaselt 4
(6)enne pärandaja xxxx tänava haiglasse ravile sattumist tekitas pärandaja tulekahju, jättes teekannu pliidile; vahel oli ilmselgelt agressiivne (II kd, tl 32). Kohus on seisukohal, et nii tunnistajate ütlustest kui ka ekspertide arvamuses refereeritud pärandaja haigusloo väljavõtetest nähtub, et pärandaja G J käitumine oli aeg-ajalt kognitiivsete funktsioonide häiretele viitav. Tunnistajate ütlustest ja ekspertide arvamusest ei nähtu pärandaja alalist ebaadekvaatset käitumist. Kohtu hinnangul ei ole ekspertide arvamus ja tunnistajate ütlused seetõttu vastuolus osas, millest nähtub pärandaja episoodiline ebaadekvaatne käitumine. Ekspertide arvamuses refereeritud haigusloo väljavõtetest nähtuvalt esinesid muutused pärandaja käitumises siis, kui pärandaja tervise üldseisund halvenes. Eksperdid on osundanud, et teadvuse hägunemine ja kõne segasus esinesid elektrolüütide madala taseme (tõenäoliselt vererõhuravimi kõrvaltoime) ja vere hapnikuga küllastatuse tunduva languse foonil. Elektrolüütide taseme ja vere hapnikuga küllastatuse näitajate normaliseerumisel teadvuse hägunemine ja kõne segasus taandus (I kd, tl 160, II kd, tl-d 54-57, 74-77). Tunnistaja N V ütlustest nähtuvalt karjus pärandaja tunnistaja N V peale pärast seda, kui pärandaja oli saabunud haiglast (II kd, tl 30). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et pärandaja käitumise muutus esines tervise üldseisundi halvenemisel. Tunnistaja S B on kirjeldanud, et enne xxxx tänava haiglasse ravile sattumist tekitas pärandaja tulekahju, jättes teekannu pliidile (II kd, tl 32). Kohtu arvates näitab tunnistaja kirjeldatud juhtum pärandaja käitumise muutumist tervise üldseisundi halvenemisel. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et ekspertide arvamuse ja eelnevalt viidatud tunnistajate ütluste vahel puudub vastuolu. Kohus leiab, et ekspertide arvamus ja kohtuistungil antud ütlused on sisemiste vastuoludeta ning ekspertide arvamuse kujunemine on selgesti jälgitav. Ekspertide arvamusest nähtuvalt ei esinenud pärandajal psüühikahäiret (sh dementsust või nõdrameelsust), mis võiks olla eelduseks pärandaja piiratud teovõimele. Ekspertide arvamus ja ütlused sisaldavad selgitust selle kohta, miks pärandaja episoodiline ebaadekvaatne käitumine ei ole psüühikahäire. Kohtu hinnangul on ekspertide arvamus tõendina usaldusväärne. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud pärandaja G J piiratud teovõimet notariaalse testamendi tegemise ajal. 7.
§ 13
lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
§ 84lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Kohus leiab, et
§ 13
lg-s 1 nimetatud vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu põhjustatud seisund väljendub teadvushäires, millega üldjuhul kaasnevad muutused inimese välises olekus ja käitumises. Üldjuhul on inimese teadvushäire teistele inimestele tajutav ning objektiivse asjaoluna on seda võimalik tõendada. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 koormus tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub pärandaja G J vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu, mis tõi kaasa pärandaja seisundi, mis välistas pärandaja võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Notar on testamendis märkinud: „Testaator on teo- ja otsusevõimeline, ta kuuleb, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti ning vastab testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt“ (I kd, tl 8). Kohtu hinnangul nähtub notari märkusest, et notar ei märganud notariaaltoimingut tehes G J käitumist, mis võinuks viidata G J teadvushäirele. Eksperdid on leidnud, et G Jl ei esinenud notariaalse testamendi tegemise ajal selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, 5
(6)„vaimutegevuse ajutine häire“ või „muu psüühikahäire“ ning mis oleksid takistanud või piiranud tema võimet sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks, oma tegude sotsiaalsest tähendusest ja võimalikest kaugtagajärgedest arusaamiseks (I kd, tl 160). Kohtu hinnangul nähtub ekspertide arvamusest, et
§ 13
lg 1 mõistes otsusevõimetuse eeldused puuduvad ning pärandaja tuleb lugeda testamendi tegemise ajal otsusevõimeliseks. Ekspertide arvamus ei tõenda hageja väidet pärandaja otsusevõimetuse kohta. Kohtu hinnangul ei sisalda poolte esitatud muud tõendid teavet pärandaja käitumise kohta testamendi tegemise ajal ning selle kohta, millisena tundus pärandaja G J käitumine testamendi tegemise ajal kõrvalseisjatele. Tõendid ei sisalda teavet pärandaja terviseseisundi kohta testamendi tegemise ajal. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada pärandaja vaimutegevuse ajutist häiret või muud asjaolu testamendi tegemise ajal. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud pärandaja G J otsusevõimetust notariaalse testamendi tegemise ajal.
- Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud pärandaja piiratud teovõimet ja otsustusvõimetust testamendi tegemise ajal. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata hageja nõudes tuvastada 28.01.2015 notariaalse testamendi tühisus.
- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
- TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 26.02.2018 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus tühistab seetõttu hagi tagamise.
- TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda.
- Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
(6)