Obsah (4)

§ 96§ 100§ 99§ 101

2-20-9328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9328 Tsiviilasi R

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse 2 2-20-9328 ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määrusega nr 115 on alates

1. jaanuarist 2020 kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot, seega alates
2. jaanuarist 2020 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot. Hagejate esindaja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 26.06.2020 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni laste täisealiseks saamiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb laste kasuks välja mõistetud elatis maksta ema pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõude täies ulatuses. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on neil seoses menetlusega kulusid kokku 150 eurot. Nimetatud kulud koosnevad õigusabikuludest, mis on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 – esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hagejad on enda lepingulise esindaja kuludena märkinud 150 eurot (1,5h x 100€/h). Esindajal on kulunud 1,5h konsultatsioonile ja hagiavalduse koostamisele. Arvestades asja keerukust, mahtu ja hagejate lepingulise esindaja esitatud hagi sisu, leiab kohus, et esindajakulud summas 150 eurot on mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3