Obsah (7)

§ 38§ 45§ 121§ 41§ 2§ 210§ 120

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-780 Haldusasi N kaebus Politsei- ja P

) § 121 g 2 p 1 alusel. Halduskohus kontrollis, kas arestimaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.

§ 38

lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 kolmas lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuse esitaja on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendanud sooviga esitada tulevikus hüvitamisnõue. Määruskaebuse esitaja tunneb, et jalutamise mittevõimaldamisega on alavääristatud tema inimväärikust ning sellega on tekitatud talle piinu. Käesolevas asjas on määruskaebuse esitaja esitanud kaebuse 14 päeva (kahe nädala) kohta. Tulenevalt arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 31 lg-st 2 võimaldatakse arestialuse, väljasaadetava ja vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida valve all värskes õhus. Seega on värske õhu kätte saamise eelduseks sooviavaldus, mille esitamist määruskaebuse esitaja poolt antud kaebusest ei nähtu. Lisaks juhtis halduskohus tähelepanu üldteada asjaolule, et Jõgeva politsei- ja arestimaja sai alles viis aastat tagasi uue hoone, seega ei ole usutav väide, et tingimused polnud vastavad. Halduskohus selgitas, et iga ebamugavus ei kvalifitseeru rikkumiseks ega anna alust hüvitise väljamõistmiseks. Määruskaebuse esitaja viibis Jõgeva arestimajas kõigest kaks nädalat ning antud asjaolud ei kvalifitseeru sedavõrd intensiivseks riiveks, et oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Halduskohus leidis eeltoodust tulenevalt, et määruskaebuse esitajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt

§ 45

lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodud põhjustel ei ole määruskaebuse esitaja tuvastusnõue seoses värskes õhus jalutamise mittevõimaldamisega võimalik, kuna määruskaebuse esitajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastas halduskohus kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kuna kaebus kuulus tagastamisele, ei võtnud halduskohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

1. Määruskaebuse esitaja esitas 17.05.2017 halduskohtu määruse peale määruskaebuse (tl 6-7), milles palus tühistada halduskohtu määruse ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu määrus on põhjendamatu ja ennatlik. Jõgeva arestimajas puudub nõuetele vastav jalutusboks, on ainult hoones sees tühi kamber, kus käib aken 5 cm lahti. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta ei saanud jalutada kaks nädalat. Määruskaebuse esitaja jääb kaebuses esitatud taotluste juurde.
2. Tartu Halduskohus võttis 24.05.
3. a määrusega (tl 15-15p) määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus leidis, et vaidlustatud Tartu Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei pidanud vajalikuks küsida määruskaebuse osas seisukohta PPA-lt. Vastuseks määruskaebusele märkis halduskohus, et Lõuna Prefektuuri Jõgeva arestimajas on tagatud nii vangistusseaduse § 93 lg-s 5 kui ASkE § 31 lg-s 2 ette nähtud võimalus vahistatule soovi korral vähemalt üks tund päevas viibida valve all värskes õhus. Kohtupraktikas on leitud, et kinni peetud isiku õigusi ei rikuta, kui värskes õhus viibimise õiguse realiseerimiseks on sisse seatud avatud aknaga kamber ja isikule on antud võimalus seda kasutada (nt Tartu Halduskohtu 17.08.2015 jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-15-331). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning haldusasi tuleb saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
5. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses väitnud, et Jõgeva arestimajas on üks kamber tehtud jalutusboksiks (siseruum), kus käib aken 5 cm lahti ning määruskaebuse esitaja ei saanud 2 kaks nädalat jalutada. Kuigi määruskaebuse esitaja on määruskaebuses rõhutanud seda, et ta ei saanud kaks nädalat jalutada, tuleneb kaebusest, et määruskaebuse esitaja väidab, et talle ei tagatud kaks nädalat jalutamist ühtegi korda värskes õhus. Määruskaebuse esitaja esitas tuvastamiskaebuse hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil. 7.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega peab kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusele tuginemisel tuvastamisnõude esitamisel usutavalt põhjendama talle varalise või mittevaralise kahju tekkimist seoses vaidlustatud haldusaktiga ning mittevaralise kahju puhul ka tooma välja, millist riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve on tema arvates rikutud (vt ka RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 12).

§ 45

lg 2 lausest 1 tulenevalt tuleb hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil tuvastamisnõude esitajal usutavalt selgitada ka seda, miks ta ei esita kohe riigivastutusnõuet. Ringkonnakohus märgib, et

§ 41

lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Seega, kui mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on täidetud, võib kohus vaidlustatud toimingust põhjustatud kahju eest hüvitise väljamõistmise asemel tuvastada ka toimingu õigusvastasuse.

§ 2

lg 5 järgi tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Vajadusel tuleb kaebajale selgitada

§ 45lg-st 2 tulenevat. 8. Vangistusseaduse (Vang

S) § 93 sätestab, et vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. ASkE § 31 lg 2 kohaselt võimaldatakse arestialuse, väljasaadetava ja vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida valve all värskes õhus. Halduskohus leidis määruskaebuse menetlusse võtmise määruses, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning viitas halduskohtu praktikale, milles on leitud, et kinnipeetava õigusi ei rikuta, kui värskes õhus viibimise õiguse realiseerimiseks on sisse seatud avatud aknaga kamber ja isikule on antud võimalus seda kasutada. Ka ringkonnakohus on leidnud, et võimalus viibida värskes õhus on kinni peetud isikule loodud ka ruumis, millelt on aknad eemaldatud (Tartu Ringkonnakohtu 16.08.

1. a otsus nr 3-15-1135, p 17). Riigikohus on aga 08.12.
2. a otsuses nr 3-3-1-55-16 (p 19) leidnud, VangS § 65¹ lg 3 ja ka § 55 lg 2 peavad vabas või värskes õhus viibimise all silmas viibimist väljaspool siseruume. Riigikohtu otsusest saab teha järelduse, et avatud aknaga jalutuskamber on pigem siseruum, kus värskes õhus viibimise õigus on tagatud üksnes osaliselt.
3. Ringkonnakohus märgib, et värskes õhus viibimiseks tuleb avaldada soovi. Kaebusest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks suuliselt või kirjalikus vormis soovi avaldanud, vaid määruskaebuse esitaja on öelnud, et talle ei tagatud mitte ühtegi korda värskes õhus jalutamist. Ka määruskaebuses ei ole määruskaebuse esitaja väitnud, et ta on värske õhus viibimiseks soovi avaldanud. Kuna asjaolud ei ole selged (kas määruskaebuse esitaja viibis Jõgeva arestimajas, kas ta avaldas soovi viibida värskes õhus, kui kaua määruskaebuse esitaja seal viibis, mis tingimustes jne) ning Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa avatud aknaga kamber siseruumis täita vabas või värskes õhus viibimist, ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtuga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. 3
4. Eeltoodud tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada osas, milles määruskaebuse esitaja taotles halduskohtu 12.05.
5. a määruse tühistamist.

§ 210

lg-s 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja määruskaebuses taotlenud uue määruse tegemist, millega võtta kaebus menetlusse. Ringkonnakohtul vastav pädevus määruskaebusmenetluse raames puudub.

§ 120

kohaselt teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.

§ 120

lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel ebaõigesti tagastanud.

See ei tähenda, et kaebuse tagastamiseks ei võiks esineda muid aluseid. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut määrust teha ning asi tuleb saata halduskohtule kaebuse ettevalmistava menetluse jätkamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits