3-17-799/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Andra Pärsimägi, Tanel Saar

1. august 2017, Tartu 3-17-799 N kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tagama kartserikaristuste vahepeal tavarežiim ning Tallinna Vangla
2. aprilli
3. a vaideotsuse nr 5-15/17/95-2 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a määrus N määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja N Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
6. Jätta Ni määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta Tartu Halduskohtu
8. mai
9. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tallinna Vangla kinnipeetav N esitas
11. märtsil 2017 vanglale vaide (registreeritud nr 5-15/17/95-1 all), milles taotles kohustava ettekirjutuse tegemist kartserikaristuste täitmisele pööramise vahepeal mõistliku aja vältel tavarežiimi võimaldamiseks.
12. Tallinna Vangla jättis
13. aprilli
14. a vaideotsusega nr 5-15/17/95-2 Ni vaide rahuldamata põhjusel, et vanglal puudub seadusest tulenev kohustus Nile kartserikaristuste täitmisele pööramise vahel tavarežiimi võimaldada.
15. N esitas
16. aprillil 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla
17. aprilli
18. a vaideotsuse nr 5-15/17/95-2 tühistamist, Tallinna Vangla kohustamist tagama kartserikaristuse vahepeal n-ö tavarežiim ning õigusvastasuse tuvastamist seoses vangla hetke praktikaga. Ühtlasi esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ning põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.
19. Tallinna Halduskohus andis
20. aprilli
21. a määrusega Ni kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Ni kaebus saabus Tartu Halduskohtusse
22. mail
24. Tartu Halduskohus tagastas
25. mai
26. a määrusega Ni kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebaja ei saavuta kaebuse eesmärki ning vaideotsuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja on esitanud kaebuse, milles muu hulgas taotleb Tallinna Vangla kohustamist tagama kartserikaristuste vahepeal n-ö tavarežiim ja vangla tegevuses õigusvastasuse tuvastamist. Kuivõrd õigusvastasuse kindlakstegemise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega ning kohustamisnõude lahendamisel hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust, pole kohtu hinnangul eraldi tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tõlgendab kohus eelnimetatud nõuet ühtse kohustamisnõudena. Kui kaebaja kohtu tõlgendusega ei nõustu, tuleb kaebajal sellest kohut viivitamatult teavitada. Kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamisel on oluline, et Tallinna Vanglal oleks kohustus tagada kaebajale kartserikaristuste vahepeal tavarežiim. Kohtu hinnangul puudub Tallinna Vanglal seadusest tulenev kohustus tagada kaebajale kartserikaristuste vahepeal n-ö tavarežiim. Niisugust kohustust ei tulene ka õiguskantsleri seisukohtadest, mis on hetkel vaid soovituslikud. Vaatamata sellele, et HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on kohustamisnõude esitamine ja menetlemine iseenesest võimalik, jääks kaebus rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada ka nõuet muutes. Kohus tagastas Ni kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Lisaks kohustamisnõudele on kaebaja esitanud nõude ka Tallinna Vangla
27. aprilli
28. a vaideotsuse tühistamiseks. Kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks vaideotsusega eraldiseisvalt rikutud, seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine HKMS § 45 lg 4 alusel. Kohus tagastas Ni kaebuse Tallinna Vangla
29. aprilli
30. a vaideotsuse nr 5-15/17/95-2 tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlemata.
31. N esitas Tartu Halduskohtu
32. mai
33. a määrusele määruskaebuse, milles märgib, et jääb kõigi varem kohtule esitatud taotluste juurde ning palub kaebus menetlusse võtta.
34. Tartu Halduskohus vabastas
35. juuni
36. a määrusega Ni riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ja võttis Ni määruskaebuse Tartu Halduskohtu
37. mai
38. a määruse peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
39. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
40. mai
41. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib selgitavalt järgmist.
42. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruskaebusmenetluses on vaidluse all üksnes küsimus, kas halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastanud. Tegemist on kohtu kaalutlusõigust võimaldava normiga, mis võimaldab kohtul nii ennatlikult esitatud kui ka eduväljavaadeteta kaebused tagastada.
43. Halduskohus on selgitanud, et kohustamiskaebuse aluseks on haldusorgani kohustus toimingu tegemiseks. Kuna kinnipeetavale kartserikaristus(t)e kandmise vahel tavarežiimi võimaldamise kohustust õigusaktidest ei tulene, ei saa ka kohus kohustada vanglat niisuguseks tegevuseks ja kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Seetõttu ei saavuta kaebaja kohustamiskaebusega oma 2 eesmärki kartserikaristuste vahel tavarežiimi võimaldamiseks. Halduskohus on samuti leidnud, et kaebaja ei saavutaks oma eesmärki ka kaebuse nõuet muutes.
44. Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene vangistusseadusest keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris. Samuti ei kohusta vangistusseadus vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Seetõttu pidi vangla määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele pöörama ning seda tehes ei käitunud vangla õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja õigusi (RKHKo
45. märts 2013, nr 3-3-1-79-12, p 10). Viidatud lahendis on Riigikohus lugenud õiguspäraseks 69 ööpäevaks järjest kartserisse paigutamise. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli N Tallinna Vanglale vaide esitamise ajaks viibinud kartserirežiimil 44 ööpäeva, mis kahandab oluliselt Ni väljavaateid vangla tegevuses õigusvastasuse tuvastamise esitamise nõudes. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud ja seda ammendavalt põhjendanud.
46. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et N on Tallinna Vanglast vabanenud
47. juunil
48. Sellest tulenevalt on Ni kohustamiskaebus kartserikaristuste vahepeal tavarežiimi võimaldamiseks muutunud ainetuks, kuna kaebuse lahendamine ei saaks kuidagi mõjutada enam kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja eesmärki silmas pidades puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus suunata kaebajat käesolevas haldusasjas kaebust muutma, s.o minema kohustamisnõudelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Ka tuvastamisnõude lahendamine ei saa mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi.
49. Eeltoodust tulenevalt jääb
50. mai
51. a määrus muutmata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ määruskaebus rahuldamata Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ 3 ning Tartu Halduskohtu Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/