← Eesti

1-18-7686/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2020 Kohtuasja number 1-18-7686 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Aivar Jürimäe (isikukood 35806126515) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aivar Jürimäe, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Triin Tumala Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. novembri 2018 otsusega tunnistati Aivar Jürimäe süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitvangistuseks 2 aastat 7 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati temale koheselt kandmisele 2 vangistuskuud ning ülejäänud karistusosa 2 aastat 5 kuud jäeti tingimisi kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga. Katseajal kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud kohustusi, s.o tal keelati tarvitada alkoholi ja pidi osalema kriminaalhooldusametniku määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.
  6. A. Jürimäe ei läinud vanglasse 2 kuu pikkust vangistusosa kandma. Tartu Maakohtu
  7. aprilli 2019 määrusega kuulutati ta tagaotsitavaks. Ta tabati
  8. aprillil
  9. Vanglas viibis ta
  10. aprillist kuni
  11. juunini
  12. Tartu Maakohtu
  13. juuli 2019 määrusega pöörati A. Jürimäe kandmata karistus 2 aastat 5 kuud täitmisele. Määruse kohaselt oli ta korduvalt rikkunud katseajal alkoholi tarvitamise keeldu ja ka registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus
  14. septembril
  15. Taas jättis A. Jürimäe kohtu määratud ajal vanglasse minemata. Vangla koostatud sundtoomise taotluse alusel peeti A. Jürimäe kinni
  16. oktoobril 2019 ja selles kuupäevast kannab ta karistust. Tema karistusaeg lõppeb
  17. märtsil
  18. juulil 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Jürimäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
  19. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
  20. Tartu Maakohus jättis
  21. oktoobri 2020 määrusega A. Jürimäe vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. Formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on täidetud. Täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed alused. Positiivne on küll, et A. Jürimäel distsiplinaarkaristused puuduvad, et tal on kindel elukoht ja et ta saab taotleda töövõime kaotusega seotud toetusi. Need asjaolud ei too aga kaasa tema vabadusse laskmist. Süüdimõistetu puhul pole põhjendatud arvata, et karistus on täitnud eesmärgi. A. Jürimäel on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimane karistus mõisteti talle tingimisi, kuid ta rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja kolmel korral registreerimiskohustust, mistõttu tema karistus pöörati täitmisele. Kohtuotsuste sisust nähtuvalt on A. Jürimäel kombeks juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes ja ka kehalise väärkohtlemise pani ta toime joobeseisundis. Seega süüdimõistetu ilmselgelt liialdab alkoholiga ja on põhjendatud arvata, et ta teeb seda ka edaspidi. Niisuguse teabe valguses tuleb suureks pidada ohtu, et A. Jürimäe jätkab kuritegude toimepanemist. Ka käitumiskontroll koos elektroonilisele valvele allutamisega ei maanda küllaldaselt uue kuriteo sooritamise riski. Elektroonilise valve all on võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime teatud liiki kuritegusid. Samuti on oluline, et süüdimõistetu läbiks vanglas sotsiaalprogrammid sõltuvuse kontrolli alla saamiseks ja viha oskuslikumaks juhtimiseks. Need on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud, kuid neid läbi viidud veel ei ole. Määruskaebus
  22. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Jürimäe, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. A. Jürimäe märgib, et tal on tervis halb ja järjest halvemaks läheb. Parem jalg on täiesti tuim ja selgroolülid on ära kulunud. Tal on kõva voodi peal halb magada. Tabletid ei mõju. Teine asi on see, et talv tuleb. Tal on vaja elamist kütta. Eelmisel aastal oli pahandusi selle pärast, et elamine oli kütmata. Ka jookseb tal veetrass läbi köögi teisele korrusele. Ringkonnakohtu seisukoht
  23. Maakohus on leidnud, et A. Jürimäed ei saa ennetähtaegselt vanglast vabastada, kuna tema õiguskuulekalt jätkamise tõenäosus ei ole kuigivõrd suur, sh ei oleks uue kuriteo risk piisavalt maandatud ka elektroonilise valve kohaldamisel. Määruskaebuses süüdimõistetu niisugust järeldust vähimalgi määral kahtluse alla ei sea. Kuivõrd esimese astme kohus on oma seisukohta veenvalt ja piisavalt selgitanud ning kaebuses vastuargumendid puuduvad, siis kohtukolleegium omapoolseid põhistusi ei lisa. Lühidalt olgu vaid märgitud, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 74 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga: arvestatud on kõiki süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid kogumis ning ühelegi tegurile pole omistatud ka ilmselgelt ebaõiget kaalu.
  24. Määruskaebuses põhjendab A. Jürimäe oma taotlust maakohtu määrus tühistada ja teda ennetähtaegselt vanglast vabastada kahe argumendiga. Ta märgib esmalt seda, et tema tervis on halb ja seetõttu on tal vanglas raske olla. Teiseks toob ta välja, et tal on tarvis vabadusse pääseda seoses talve tuleku ja sellest johtuva vajadusega elukohta kütta. Kohtukolleegium möönab, et A. 2

(3)Jürimäel on probleeme tervisega (see nähtub vangla koostatud iseloomustusest). Samuti võib olla, et põhjendatud on süüdimõistetu mure seoses eluasemega. Need ei ole aga põhjused, miks teda tuleks ennetähtaegselt vanglast vabastada. Otsustades kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §s 426 sätestatud korras, kas vabastada kinnipeetav KarS § 76 alusel, tuleb kohtutel hinnata eeskätt tema ohtlikkust (retsidiivsusriski), muud kaalutlused üldjuhul arvesse ei tule. Ja nagu märgitud, on A. Jürimäe uue kuriteo toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks liialt suur. Jah, õige on küll see, et teatud juhtudel võib kinnipeetava tervislik seisund olla tema karistuse kandmisest vabastamise aluseks, s.o seda juhul, kui ta on parandamatult raskesti haigestunud (KarS § 79 lg 1). Samas ei ole kohtud pädevad hindama seda asjaolu mitte süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustades, vaid hoopis KrMS § 425 lg-s 1 ettenähtud menetluses. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.