Obsah (10)

§ 179§187§ 326§ 438§ 163§ 174§ 175§ 134§ 367§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1957 Tsiviilasi Moneyzen OÜ ha

§ 179lg 5).

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

11. Käesolev kohtulahend, millega kohus mõistab hagejalt välja riigilõivu Eesti Vabriigi kasuks, tuleb pärast lahendi jõustumist saata viivitamata Rahandusministeeriumile (

§ 179lg 4).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused 2 1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas 05.02.2020 (täpsustatud 24.04.2020) Harju Maakohtule hagiavalduse M Ra ja S Ra vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on M Ra ja Moneyzen OÜ vahel 16.02.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxx ja S Ra ning Moneyzen OÜ vahel 16.02.2016 sõlmitud käenduslepingust tulenev võlgnevus. Kostjatele on menetlusdokumendid

§ 326lg 1 alusel kätte toimetatud 09.06.2020.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

1. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse solidaarselt kostja I ja kostja II vastu põhivõlgnevuse 5956,74 euro, intressi 591,15 euro, haldustasu 58,40 euro, laenulepingu kehtivusaegse sissenõudmiskulu 5 euro, laenulepingu kehtivusjärgse sissenõudmiskulu 25 euro, maksehäire registreerimise tasu 15 euro, viivise 68,23 euro osas ning mõistab kostjalt I välja viivise alates 06.02.2020 kuni põhinõude 5956,74 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude summas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista viivis 149,74 eurot ning kostjalt I viivise alates 06.02.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. 2.
2. Hageja nõuab solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II viivist perioodi 17.08.2019 kuni 05.02.2020 eest summas 217,97 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 0,07% päevas. 2.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.

1. Kohus on seisukohal, et Moneyzen OÜ ja M Ra vahel 16.02.2016 sõlmitud laenulepingu nr L161000550 tingimus, millega Moneyzen OÜ ja M R lepivad kokku, et viivise määr on 0,07% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, on tühine. Arvestades viivisemääraks 0,07% päevas, on aastane viivisemäär 25,55% (0,07% x 365). Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,07% päevas, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). 3 Kohus arvestab perioodi 17.08.2019 kuni 05.02.2020 viivist järgnevalt. Makse kuupäev Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Põhiosa võlgnevus Haldustasu Viivitatud päevade arv 16.08.19 17.08.19 12.12.19 12 118 16.09.19 17.09.19 12.12.19 74,29 (78,334,04) 79,97 12 87 16.10.19 17.10.19 12.12.19 81,64 12 57 16.11.19 17.11.19 12.12.19 83,35 12 26 20.12.19 05.02.20 5956,74 Kokku 48 Viivise Viivise määr summa aastas / päevas 8% / 2,23 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 1,75 1,17 0,54 62,54 68,23 Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 149,74 eurot (217,97 – 68,23 = 149,74). 2.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt 1 viivise väljamõistmist alates 06.02.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. Kohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas; 0,07 x 365) on tühine. Põhjendatud ei ole välja mõista viivise alates 06.02.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 06.02.2020 kuni põhinõude 5956,74 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 85,76% ulatuses (5956,74 + 591,15 + 58,4 + 5 + 25 + 15 + 68,23 + aastane viivis 476,54 (5956,74 x 8%)).

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 83,76% solidaarselt kostjate kanda ja 14,24 % ulatuses hageja enda kanda; kostjate menetluskuludest jääb solidaarselt 14,24% ulatuses hageja kanda ja 83,76% ulatuses solidaarselt kostjate enda kanda. Kohus märgib, et kuigi hageja on esitanud ühe nõude solidaarselt kostja I ja kostja II vastu ning teise nõude üksnes kostja I vastu, on põhjendatud jagada hageja menetluskulud hagi rahuldatud ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja II vahel. Käesoleva vaidluse põhiline kese langes hageja esimesele nõudele, mis on esitatud solidaarselt kostja I ja kostja II vastu. Nimetatud nõue on esitatud mõlema kostja vastu ning nende panus oli eeltoodud nõude osas võrdne. Teise nõude, mis on esitatud üksnes kostja I vastu, rahuldamise eelduseks on kostja I vastutus esinemine esimese, s.o solidaarse nõude osas. Kostja I vastu esitatud eraldiseisev viivise nõue moodustas käesolevas tsiviilasja sisust väikese osa. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja õiglane jaotada kulud selliselt, et need jäävad hagi rahuldatud ulatuses solidaarselt kostjate kanda. 4 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot. Hageja on arvestanud käesoleva tsiviilasja hinnaks 8370,36 eurot. Kohus märgib, et hagihinda ei ole hagi menetlusse võtmisel arvestatud õigesti. Hageja on esitanud kostja I ja kostja II vastu solidaarse nõude 6869,26 euro ulatuses (5956,74 + 591,15 + 58,40 + 5 + 25 + 15 + 217,97).

§ 134

lg 2 kohaselt kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulub 6869,26 euro suuruse nõude korral tasumisele riigilõiv 450 eurot. Samas on hageja esitanud eraldiseisva sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude kostja I vastu. Kostja I vastu esitatud eraldiseisvat nõuet ei arvestada kostja I ja kostja II vastu esitatud solidaarse nõude hulka. Hagejal tuleb kostja I vastu esitatud eraldiseisvalt nõudelt tasuda seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu.

§ 367

ja § 133 lg 2 kohaselt on kostja I vastu esitatud nõude hind 1521,95 eurot (5956,74 x 0,07% = 4,17; 4,17 x 365 = 1521,95). RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasutakse 1521,95 euro suuruse nõude korral riigilõivu 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal hagi esitamisel tasuda riigilõivu kokku 675 eurot (450 + 225). Hageja on tasunud riigilõivu 500 eurot.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel maksmata jäänud riigilõiv 175 eurot (675 – 500). Kohus märgib, et riigilõiv tuleb tasuda viivitamata vastavalt käesolevale kohtulahendile lisatud makseinfole.

§ 179

lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Käesolev tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele, mistõttu tuleb hagejal tasuda ka täiendav riigilõiv

§ 179lg 5 kohaselt viivitamata.

Kohus selgitab, et

§ 179

lg 6 järgi valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 21 ja lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed; käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus lisab käesoleval kohtulahendile makseinfo, mille järgi tuleb hagejal riigilõiv tasuda.

§ 179

lg 9 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

§ 179

lg 4 järgi riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus 5 menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

§ 179

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

1. Kuivõrd 83,76% hageja menetluskuludest, s.o 675 eurost jääb solidaarselt kostjate kanda, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 565,31 eurot (675 x 83,75%).
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjatel menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale I ja kostjale I hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 6