KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-11903 Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasi XX hagi Hiiu

§ 107lg 2 alusel alates 08.06.2019.

Samuti palus kostja hagejalt välja mõista kostja kasuks töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4138,98 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 29,94 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja väljatoodud asjaolude kohaselt esitas hageja (töötaja) töölepingu ülesütlemise teate, milles väitis, et kostja (tööandja) ei ole kindlustanud hagejat tööga. Kostja sellega ei nõustud. Hageja keeldus põhjendamatult tööülesannete täitmisest väidetavalt elektri puudumise tõttu, kuid see asjaolu ei takistanud töötajal oma tööülesandeid täitmast. Hageja tegi tööluusi. Kostja palus hagejal esitada tööarvestuse, millest lähtuvalt saaks kostja hagejale töötasu arvestada, kuid hageja ei ole seda teinud. Kostjal ei olnud võimalik hagejale töötasu maksta, sest hageja ei esitanud nõuetekohaselt tööarvestust ning samas on keeldunud põhjendamatult tööülesannete täitmisest. Samuti ei ole hageja viimase kolme kuu kohta kostjale edastanud infot selle kohta, kui palju ning millist tööd hageja tegelikult tegi. Seetõttu ei ole võimalik arvestada hageja saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu. Kostja esitas maakohtule taotluse kuulata üle tunnistaja, kes on kostja endine töötaja ja kes saab anda mh ütlusi selle kohta, et väidetav elektri puudumine ning sellest tingitud töötamise võimatus on otsitud iseloomuga ning põhjendamatu, sest elektri puudumine töökohas ei takistanud hagejal oma tööülesannete täitmist. Kostja oli nõus töölepingu hagejaga lõpetama, kuid kostja leidis, et töölepingu lõpetamise aluseks saab olla hagejapoolne töölepingu rikkumine. Alternatiivselt leidis kostja, et töölepingu lõpetamine on võimalik hageja algatusel korralise ülesütlemise tulemusena. 3. XX (hageja) palus kostjalt välja mõista töötasu 4138,98 eurot (bruto), kasutamata jäänud puhkusehüvitise 1071,94 eurot, hüvitise 4138,98 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väljatoodud asjaolude kohaselt ei olnud hagejal võimalik alates 15.02.2019 oma tööülesandeid täita, sest töökohas lülitati elekter välja. Sellest ajast saadik on kostja hagejale korduvalt suuliselt lubanud tasuda maksmata töötasusid ja andnud suulisi lubadusi tootmise ja tehase taaskäivitamise kuupäevade kohta, et hageja saaks oma töökohustusi täita. Kostja hagejale tööd ei võimaldanud ja töötasu ei maksnud. Seetõttu ütles hageja 07.06.2019

§ 91lg 2 p 2 alusel töölepingu tööandja poolse rikkumise tõttu erakorraliselt üles.

Kostja ei ole tasunud hagejale töötasu, hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest ning hüvitist töölepingu erakorralise ülesütlemise eest tööandja rikkumisest tuleneva põhjuse tõttu, kokku summas 9349,90 eurot. 2

§ 107lg 2 alusel alates 08.06.2019 ning hüvitise 4138,98 eurot nõudes.

Maakohus jättis rahuldamata kostja hagi hageja vastu sissenõutavaks muutunud viiviste 29,94 eurot nõudes ja viiviste nõudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 4138,98 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et hageja ja kostja vahel on 17.07.2017 sõlmitud tööleping määramata ajaks. Hageja asus tööle laooperaatori ametikohale summeeritud tööajaga. Töötaja tööülesanneteks olid vastavalt lepingu p-le 2.

1. toorme vastuvõtmine lattu ja selle kvaliteedi kontroll, toorme transportimine, käitlemine, valmistoodangu käitlemine, masinate lihthoolduse teostamine. Lisaks olid tööülesanded määratletud ametijuhendis. Töölepingu p 4.
2. kohaselt oli hageja töötasu suuruseks 1379,66 eurot (bruto) kuus. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et perioodil 01.02.2019 kuni 30.04.2019 on töötasu hagejale maksmata.

§ 28lg 2 p 2 ja poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2.

kohaselt pidi kostja tasuma palga iga kuu 10. kuupäevaks. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et palga maksmata jätmine on õigustatud, sest töötaja ei pidanud tööaja arvestust. Tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal vastavalt

§ 28lg 2 p 4.

Samuti ei nõustunud kohus kostjaga selles, et elektri puudumine ei takistanud tööülesandeid täita. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et elekter puudus. Maakohus märkis, et ükski mõistlik isik ei saa eeldada, et veebruarist kuni aprillini oli hagejal poolte vahel kokkulepitud tööülesandeid võimalik täita ilma elektrita.

§ 28lg 2 p 1 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga.

Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejat kindlustanud tööga alates 15.02.2019, kui elekter töökohal välja lülitati.

§ 35

sätete kohaselt on kostja kohustatud maksma keskmist töötasu ka töö mitteandmisel. Hageja on esitanud elektronkirja, millega on tõendatud, et alates 06.02.2019 ei ole talle kostja poolt tööd antud. Kohus rahuldas hageja nõude saamata jäänud töötasu 4138,98 eurot osas. Vaidlust ei ole selles, et hagejal on kasutamata 28 päeva põhipuhkust.

§ 71

järgi on töölepingu lõppemisel kohustatud tööandja hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja on töölepingu üles öelnud alates 08.06.2019. Pooled ei vaidle põhipuhkuse hüvitise suuruse üle, mis on 1071,94 eurot.

§ 84

lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus rahuldas hageja nõude põhipuhkuse hüvitise osas summas 1071,94 eurot. Järgmisena hindas kohus kostja nõuet tuvastada hageja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel sõlmitud leping alates 08.06.2019

§ 107lg 2 alusel.

Hageja on esitanud erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt tema tööloleku viimane päev on 07.06.2019. Avaldus on esitatud

§ 28lg 1 p 1, 2 ja § 91 lg 2 alusel.

Avaldus on saadetud kostjale 10.06.2019. Hageja edastas 05.06.2019 kostjale kirja, milles teavitas, et seoses töö mitteandmisega ja palga mittemaksmisega on ta sunnitud töölepingu erakorraliselt 3

§ 91

lg 2 p 2 asjaolud ning hageja oli õigustatud esitama töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja on viivitanud palga maksmisega üle kolme kuu, mis on oluline viivitus töötasu maksmisel. Hageja poolt esitatud erakorralise ülesütlemise avaldus oli põhjendatud, mistõttu jättis kohus kostja nõude töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt oli õiguspärane, siis jättis kohus rahuldamata kostja nõude lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping alates 08.06.2019

§ 107lg 2 alusel.

Seoses töölepingu õiguspärase erakorralise ülesütlemisega tuleb jätta rahuldamata kostja nõue hüvitise väljamõistmiseks hagejalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4138,98

§ 109lg 4 alusel ning viiviste nõue.

Maakohus jättis kostja hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja rikkus oluliselt lepingut, mis oli erakorralise ülesütlemise aluseks. Seega on hageja õigustatud nõudma hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kostja tööandjana ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu keskmise hüvitise määrale. Kohus asus seisukohale, et hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses on põhjendatud, sest kostja ei maksnud hagejale palka enne erakorralist ülesütlemist neli kuud. Kostja ei kindlustanud hagejat tööga alates 15.02.2019 kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni, so kuni 07.06.2019. Seega nelja kuu jooksul jättis kostja täitmata oma lepingulised kohustused vastavalt

§ 28lg 2 p 1 ja 2, mis on oluline rikkumine.

Kohus rahuldas hageja nõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 4138,98 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta hageja hagi rahuldamata ja rahuldada kostja hagi ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et hageja tööülesanded olid vastavalt lepingu p-le 2.
2. toorme vastuvõtmine lattu ja selle kvaliteedi kontroll, toorme käitlemine, valmistoodangu käitlemine, masinate lihthoolduse teostamine, tootmisprotsessi jälgimine ja toodete kvaliteedi kontroll. Kohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata, et hageja tööülesannete täitmise eelduseks ei olnud elektri olemasolu tehases. Kostja leiab, et elektri puudumine ei takistanud hagejal oma tööülesandeid täita. Kohus jättis põhjendamatult ära kuulamata tunnistaja. Tunnistaja oleks saanud kinnitada, et väidetav elektri puudumine ning sellest tingitud töötamise võimatus on otsitud iseloomuga ning põhjendamatu, sest väidetava elektri puudumine ei takistanud hagejal oma tööülesannete täitmist. Kostja palus korduvalt hagejalt selgitusi ja tõendeid hageja tehtud töödest, sest kostjale teadaolevalt tegeles hageja tööluusiga. Samuti palus kostja hagejal esitada tööarvestus, millest lähtuvalt saaks hagejale töötasu arvestada, kuid hageja tööarvestust ei esitanud. Seetõttu ei saanud kostja hagejale töötasu maksta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kaebuse õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus 4

§ 28

lg 2 p 1 järgi peab tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kostja ei tugine apellatsioonkaebuses väitele, et ta oleks andnud hagejale korraldusi töö tegemiseks. Maakohus tuvastas, et alates 06.02.2019 ei ole hagejale kostja poolt tööd antud ning hagejale on töötasu maksmata alates 01.02.

1. Kostja ei ole neid asjaolusid apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja ka muude väidete õigsuse korral tugineda sellele, et hageja jättis töö põhjendamatult tegemata.
2. Tööandja kohustuseks on pidada tööaja arvestust (

§ 28lg 2 p 4).

Maakohus on selle asjaolu õigesti tuvastanud. Seetõttu ei saa kostja tugineda töötasu maksmata jätmisel sellele, et hageja töötajana ei esitanud kostjale tööaja arvestust.

1. Kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada seda, et elektri puudumine ei takistanud hagejal oma tööülesannete täitmist. Samas ei tuginenud kostja sellele, millist tööd oleks hageja saanud tehase seiskumise ja tehases elektri väljalülitamise järel teha või et ta andis hagejale korraldusi töö tegemiseks ka elektri puudumise ajal. Tunnistaja ülekuulamine kostja poolt tõendada soovitava asjaolu kohta polnud seetõttu vajalik, mistõttu on taotlus jäänud lõppkokkuvõttes õigesti rahuldamata.
2. Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (TsMS § 638 lg 4 teine lause). Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).
3. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks. Seetõttu ei saanud apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolele välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
4. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5