Obsah (6)

§ 396§ 637§ 638§ 644§ 76§ 643

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9625 Kohtuasi

) § 396 lg 1 mõttes laenulepingu nr 18112018, mille p 1.

1. järgi laenuandja andis laenusaajatele laenu 3 000 eurot tähtajaga kuni 29.11.2018 ning p 1.
2. järgi laenusumma üleandmine toimus ülekandega OÜ Xxxxxxxx arveldusarvele. 19.11.2018 maksis hageja 3 000 eurot Xxxxxxxx OÜ arveldusarvele.
3. Kostjatel puudus täitmata kohustus hageja ees. Pooled leppisid laenulepingu p-s 3.
4. kokku laenu ja intressi ümberkonverteerimise võimaluse juhul kui hageja ja Xxxxxxxx OÜ poolt sõlmitud töövõtuleping täidetakse selliselt, et tööd teostatakse vastavalt lubatud graafikule. Kokkuleppe kohaselt pidi III etapp olema valmis 26.11.2018 pluss/miinus kolm päeva (maksimaalne tähtaeg 29.11.2018). Hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahel töövõtulepingut ei sõlmitud - tegelikkuses sõlmisid selle VV ja Xxxxxxxx OÜ. Kuivõrd vaidlusaluses töövõtulepingus puudus viide III etapile, sai lähtuda üksnes laenulepingu p-s 2.5.
5. märgitud tööde nimetustest, s.o. paigaldatud pidid olema välisseina paneelid, katus, aknad ja uksed. Lepinu p 2.
6. kohaselt kohustusid laenusaajad kasutama saadud laenu töövõtulepingu III etapi lõpetamiseks. Hagejal puudusid kostjate vastu nõuded, mis võiksid tuleneda 18.11.2018 laenulepingust või töövõtulepingust. Laenu tagastamine võis toimuda muul viisil kui raha maksmine, kuid laenulepingu puhul toimus laenu tagastamine samas ulatuses (lisanduda võivad kõrvalkohustused) kui toimus laenusumma väljamaksmine (

§ 396lg 1).

Seega sai laenulepingu alusel kostjate kohustus olla proportsionaalne saadud laenusummaga, mitte ei hõlmanud kõiki töövõtulepingust tulenevaid töövõtja kohustusi. Kostja I 16.11.2018 e-kirjas VVile küsis kostja I 2 000 eurot avatäidete jaoks ning 1 000 eurot lisamaterjalide tarvis. Elamu avatäideteks sai lugeda aknaid ja uksi. Laenulepingu p 2.5.1 pidid mh olema nõuetekohaselt paigaldatud aknad ja uksed. Kohtule esitatud fotode kohaselt olid 28.11.2018 seisuga elamul aknad ja uksed. 9.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus asus 28.06.1998 lahendis nr 3-2-1-83-98 seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise 3 2-19-9625 aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.

1. Hageja hinnangul olid laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, kuivõrd oli täitmata laenu ümberkonverteerimise eeldused. Nimelt olid katuse harjaplekid tähtaegselt paigaldamata ning hageja ei saanud tööde valmimise kohta protokolli ja hinnangut. 28.11.2018 edastas kostja I VVile fotod vastavalt laenulepingu p-le 2.5.4., teostatud tööde akti ning arve summale 3 000 eurot. VV kinnitas e-kirja ja selle lisade kättesaamist 28.11.2018 ning lubas ühtlasi panka paberid ära saata. Pretensioone VV kostjale I ei esitanud. Laenulepingu p 3.
2. järgi, kui täidetakse lepingu p-i 3.3 kriteeriumid, siis väljastab Xxxxxxxx OÜ arve laenuks saadud summale ja märgib selle makstuks vastavalt hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingule. Kuivõrd Xxxxxxxx OÜ väljastas hagejale arve nr 30112018-1 ning märkis selle ka makstuks, arve osas pretensioone ei esitatud, asus maakohus seisukohale, et laenulepingust tulenevad kostjate kohustused hageja ees loeti 30.11.2018 seisuga täidetuks. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuli jätta rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue kostjate vastu, siis puudus ka õiguslik alus viivise ja intressi väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevus 3 000 eurot, intress 14,40 eurot, viivis 3 000 eurot ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusnorme. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostjatel oli õigus laenusumma vastavalt laenulepingu tingimustele selle tagastamise asemel ümber konverteerida töövõtulepingu järgseks tasumakseks. Laenu ümberkonverteerimise eeldused olid seejuures eraldi kokku lepitud hageja ja kostjate vahelises laenulepingus. Hagi esemeks ei olnud töövõtulepingu rikkumisel põhinev nõue. Maakohus rajas otsust tehes oma järeldused ebaõigesti töövõtulepingu sätetele. Haginõude lahendamisel pidanuks maakohus jätma vastavad töövõtulepingu sätted kõrvale ja juhinduma esmajoones laenulepingus kokkulepitud tingimustest. Kohus oleks pidanud hindama, kas täidetud olid laenulepingu tingimused, mis andnuks kostjatele õiguse konverteerida laen selle tagastamise asemel ümber töövõtulepingu tasumakseks. Lisaks kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 76lg-t 4.

Nõuetekohase täitmise eeldus kuulus kohaldamisele ainult siis, kui võlausaldaja ei suuda vastupidise tõendamisega seda eeldust ümber lükata. Laenulepingu punktis 2.5.1 loetletud ehitustööd ei olnud õigeaegselt valminud ja seega puudus maakohtul alus eeldada tööde nõuetekohast teostamist. 4 2-19-9625

1. Maakohus jättis ilma põhjendusteta hindamata hageja väited ja tõendid, mis kinnitasid, et eramu katus polnud laenulepingus kokkulepitud ajaks (hiljemalt 29.11.2018) nõuetekohaselt valmis saanud, seetõttu tuvastas maakohus ebaõigesti, et laenulepingus määratletud tööd olid nõuetekohaselt valminud. Maakohtu otsus oli olulises osas põhjendamata. Katuse servaplekid ja harjaplekid jäid paigaldamata. Ka kohtuistungil möönsid kostjad ise, et servaplekid ja harjaplekid olid 29.11.2019 seisuga paigaldamata. Maakohus pidanuks möönma, et eramu katus oli nõuetekohaselt paigaldatud (valminud) alles siis, kui olid teostatud kõik katusetööd. Maakohus seejuures ei hinnanud katuseplekkide ja servaplekkide paigaldamata jätmist tõendavaid tõendeid (sh eksperthinnangut). Maakohus ei selgitanud otsuses, miks ta otsustas selles osas tõendid jätta tähelepanuta. Kohus hindas ebaõigesti teostatud tööde akti nimetust kandvat dokumenti ja luges seda ekslikult piisavaks tõendiks. Kohus jättis seejuures täielikult vastamata hageja vastuväidetele. Dokumendi alusel ei olnud võimalik tuvastada, millised tööd ja millises mahus olid väidetavalt teostatud – dokumendi puhul oli tegemist pigem maksete arvestusega, mitte aga ehitustööde aktiga, mis tõendas konkreetse töölõigu (antud juhul katuse) nõuetekohast valmimist (dokumendi pealkiri ei määra selle sisu). Laenulepingus toodud tööd jäid nõuetekohaselt lõpuni viimata, mistõttu oli välistatud laenu ümberkonverteerimine töövõtulepingu järgseks makseks. Seetõttu puudus kostjatel alus keelduda hagejale laenu tagastamisest ja haginõuded olid igal juhul põhjendatud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja väite, et puudus nii omanikujärelevalve protokoll kui ka positiivne hinnang teostatud töödele. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjatelt laenuraha tagastamist. Vastustajate seisukohad
2. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja I taotles menetluskulude jätmist hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Maakohus tuvastas, et laenuleping oli sõlmitud hageja ja kostjate vahel ning töövõtuleping oli sõlmitud VVi (hageja seaduslik esindaja) ja Xxxxxxxx OÜ (seaduslikud esindajad kostjad) vahel, mitte hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahel (t.lk 24-25). Hageja ja kostjad leppisid laenulepingus p-s 3.
5. kokku, et hageja poolt antud laenu on võimalik ilma intressi maksmata konverteerida ümber hageja ja Xxxxxxxx OÜ poolt sõlmitud lepingu EE17002 makseks ainult järgmistel tingimustel: 3.3.
6. omanikujärelevalve on teostatud töödele andnud positiivse hinnangu; 3.3.
7. tööd on teostatud vastavalt lubatud graafikule. III etapp valmis 26.11.2018 pluss/ miinus kolme päeva (maksimaalne tähtaeg 29.11.2018); 3.3.
8. omanikujärelevalve peab tööde ülevaatamise teostama hiljemalt 1 kalendripäev pärast omanikujärelevalve teavitamist Xxxxxxxx OÜ poolt. 5 2-19-9625
9. Laenulepingu p 2.5 näeb ette, et hageja kodukontori ehitamise III etapp loetakse lõppenuks, kui: 2.5.
10. on paigaldatud nõuetekohaselt välisseina paneelid, katus, aknad ja ukse; 2.5.
11. omanikujärelevalvet teostav MM OÜ rrrrrrrrrrist, on andnud positiivse hinnangu teostatud töödele; 2.5.
12. on Reveron Baltic OÜ juhatajale laekunud pildid teostatud töödest ning saanud omanikujärelevalvet teostavalt MMlt protokolli ja hinnangu teostatud tööde kohta; 2.5.
13. on p-s 2.5.3 kirjeldatud dokumendid saadetud emailile xxxxxxx@gmail.com 26.11.2018 pluss/ miinus kolm päeva ( maksimaalne tähtaeg kuni 29.11.2018).
14. Laenulepingu p-s 3.
15. leppisid pooled kokku, et kui on täidetud lepingu p 3.3 kriteeriumid, siis väljastab Xxxxxxxx OÜ arve laenuks saadud summale ja märgib selle makstuks vastavalt hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahel sõlmitud lepingu EE17002 järgi.
16. Hageja oli seisukohal, et maja katus ei vastanud kokkulepitule, kuna paigaldamata olid katuse servaplekid ja harjaplekid. Maakohus leidis, et kuivõrd vaidlusaluses töövõtulepingus puudus viide III etapi töödele, sai lähtuda üksnes laenulepingu p-s 2.5.
17. märgitud tööde nimetustest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht oli õige - kuivõrd laenu konverteerimine toimus laenulepingu kohaselt, kokkulepitu kohaselt pidid tööd vastama laenulepingus ettenähtud tingimustele, mitte töövõtulepingu nõuetele (töövõtuleping ei sisaldanud viidet laenulepingule ja III etapi töödele) ning töövõtuleping oli sõlmitud VVi ja Xxxxxxxx OÜ vahel (laenuleping oli sõlmitud aga hageja ja kostjate vahel), siis ei saanud töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid laenu konverteerimisel kohaldada. Lähtuda tuli laenulepingu nõuetest teostatud töödele. Maakohus hindaski hageja nõuet tulenevalt laenulepingu regulatsioonist. Laenulepingu p 2.5.
18. kohaselt pidi olema paigaldatud katus. Pooled menetluses ei vaielnud, et katus oli paigaldamata. Maakohus jättis õigesti hageja poolt kaebuses viidatud tõendid tähelepanuta (polnud asja lahendamisel tähtsust).
19. Maakohus kohaldas õigesti

§ 637lg 4, § 638, § 644 lg 1 ja § 76 lg 4 sätteid.

Maakohus leidis eeltoodud sätetele tuginedes, et võlausaldaja oli talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud ja sellest tulenevalt sai eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et 28.11.2018 edastas kostja I hageja seaduslikule esindajale teostatud tööde akti, mis oli allkirjastatud MM poolt ning arve summas 3 000 eurot. Hageja seaduslik esindaja kinnitas e-kirja ja selle lisade (pildid) kättesaamist 28.11.2018 ning lubas ühtlasi panka paberid ära saata. Pretensioone hageja seaduslik esindaja kostjale I ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja tööde vastuvõtmisega aktsepteeris MM poolt koostatud akti sellisel kujul nagu see oli koostatud. Xxxxxxxx OÜ väljastas 30.11.2018 hagejale arve nr 30112018-1 ning märkis selle ka makstuks, arve osas pretensioone ei esitatud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et laenulepingust tulenevad kostjate kohustused hageja ees loeti 30.11.2018 seisuga täidetuks. Maakohus viitas õigesti, et tellijal oli kohustus tehtud tööd üle vaadata tööde vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (vt ka

§ 643ja § 644).

1. Seega oli laen nõuetekohaselt konverteeritud lepingu EE17002 makseks ja hagejal puudus kostjate vastu nõue laenu tagastamiseks sh õigus nõuda kõrvalnõuetena intressi ja viivist.
2. Kostja I esitas koos 22.04.2020 apellatsioonkaebuse vastusega uue tõendi - 17.12.2018 koostatud ja tellija VVi poolt 18.12.2018, omanikujärelevalve teostaja MM ja kostja I poolt 19.12.2018 allkirjastatud teostatud tööde akti, mille kohaselt hageja esindaja ja 6 2-19-9625 omanikujärelevalve teostaja aktsepteerisid ka järgnevalt teostatud tööde akti (t.lk 103-104). Hageja tõendi vastuvõtmisega ei nõustunud. Ringkonnakohus jätab uue tõendi tähelepanuta ja asja materjalide juurde võtmata, kuna kostja I ei põhjendanud, miks tõendit ei saanud esitada esimese astme kohtule (TsMS § 652 lg 4). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostjatel apellatsioonimenetluse kulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing 7