KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. oktoober

§ 101lg 1 on vastuolus põhiseadusega.

4.

1. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud hageja kanda. Nimelt kannab hagilises põlvnemisasjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kumbki pool oma menetluskulud ise.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
4. Hageja on esitanud hagi, milles soovib muuta varasemat kohtuliku kompromissiga kinnitatud elatise suurust. Muutunud asjaoluks, millele hageja TsMS § 459 lg 1 kohaselt tugineb, on hagejal teise lapse sünd. Teise lapse olemasolu saab olla PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamise aluseks üksnes juhul, kui see laps osutuks miinimumelatise maksmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praegu on maakohus tuvastanud, et hageja töötab poole kohaga ja tema töötasu on seejuures 584 eurot (alates
5. jaanuarist 2020). Maakohus on õigesti viidanud sellele, et olukorras, kus hageja töötab üksnes poole koormusega, ei ole alust elatist vähendada. Hageja ei ole toonud esile mõistlikku põhjendust, miks ta ei võiks täiskoormusega töötada. Teise lapse olemasolu ei vabasta hagejat kohustusest teenida sissetulekut enda laste ülalpidamiseks. Olukorras, kus hageja on võimeline teenima poole koormusega töötades 584 eurot kuus, võib eeldada, et juhul, kui ta töötaks täiskoormusega, oleks ta võimeline teenima kaks korda suuremat töötasu. Sel juhul peaks hageja kostjale elatiseks maksma üksnes veerandi enda sissetulekust. Ülejäänud sissetulek jääks hagejale enda ja teise lapse ülalpidamiseks. Arvestades ka seda, et maakohus on tuvastanud, et hageja noorema lapse ema sissetulek on suurem kui kostja ema sissetulek, ei saa asuda seisukohale, et hageja noorem laps oleks kostjaga võrreldes halvemas olukorras, mistõttu ei ole alust elatist vähendada.
6. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga,

§ 101lg 1 on vastuolus põhiseadusega.

Riigikohus on leidnud,

§ 101

lg 1 ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna kohtul on võimalik mõista elatis välja alla miinimummäära eeldusel, et pool tõendab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 11). Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale.
3. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et tähelepanu on juhitud miinimumelatise osas seaduse muutmise vajadusele, ei tähenda seda, et kehtivat seadust ei peaks kohaldama. Seni kuni seadust ei ole muudetud, see kehtib ning hagejal on seadusest tulenev kohustus elatist maksta.
4. Ainuüksi asjaolu, et kostjale makstakse riikliku lapsetoetust, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust elatist vähendada. Lapsetoetuse maksmist saaks arvestada iseenesest koostoimes muude asjaoludega, kuid praeguses asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid alust elatise vähendamiseks, ei esine. Hageja ei ole mh selgelt välja toonud ega tõendanud, et kostja vajadused on väiksemad kui seadusejärgne miinimum.
5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jaotas valesti menetluskulud. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi elatise vähendamiseks. Tegemist on ülalpidamis-, mitte põlvnemis- ega abieluasjaga. Seega ei kohaldu menetluskulude jaotusele TsMS § 164 lg
6. Hagi 4