← Eesti

2-20-2217/26

Obsah (8)§ 423§ 172§ 177§ 657§ 651§ 363§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. 9. Avaldaja esitas 10.02.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 29.01.2020 otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks vaadata avaldaja 17.01.2020 kaebus läbi. Kohtutäituri viide

§ 423

lg 1 p-le 4 on põhjendamatu, kuna kohtutäitur on TMS alusel kohustatud täitemenetluse osalise kaebuse läbi vaatama. Kohtutäituril ei ole õigust keelduda kaebuse menetlemisest olukorras, kus varem on esitatud sarnane kaebus. Kohtutäitur on rikkunud avaldaja õigust osaleda oma kaebuse läbi vaatamisel ning saada kaebusele sisuline lahendus. Kohtutäitur ei analüüsinud, kas ja mis ulatuses on sissenõude pööramine avaldaja sissetulekule TMS § 131 lg 2 alusel lubatav.

  1. Puudutatud isik II esitas 18.03.2020 vastuse, milles märkis, et ei pea otstarbekaks esitada sisulist seisukohta, kuna tema avalduse alusel algatatud täiteasi on põhinõude osas aegumise tõttu lõpetatud ja jätkub ainult täitekulude sissenõudmiseks.
  2. Kohtutäitur esitas 23.03.2020 vastuse, milles taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist ning kaebuse läbi vaatamise korral tsiviilasjade nr x-xx-xxxx ja y-yy-yyyyy liitmist ühte menetlusse. Kohtutäitur jääb 29.01.2020 otsuse juurde.
  3. Harju Maakohus jättis 17.08.2020 määrusega kaebuse ning kohtutäituri taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Avaldaja vaidlustab nii tsiviilasja nr y-yy-yyyyy kui ka tsiviilasja nr x-xx-xxxx aluseks oleva kaebusega sissetuleku arestimise ulatust. Avaldaja on seega esitanud sisuliselt identse kaebuse nii kohtutäituri 02.12.2019 otsusele kui 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktidele. Kohtutäituri 02.12.2019 otsusele ja 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktidele esitatud kaebusi ei ole võimalik erinevalt lahendada. Kui kohus peaks tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy leidma, et kohtutäitur on 02.12.2019 otsuses eksinud avaldaja sissetuleku arestimisel, tuleb kohtutäituril väljastada uued töötasu aresti muutmise aktid. Kohtutäitur on seega avaldaja 17.01.2020 kaebuse läbivaatamisest põhjendatult keeldunud ja kohtule esitatud kaebus jääb rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole, mistõttu jääb kohtutäituri sellekohane taotlus rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr y-yy-yyyyy ühine menetlemine ei võimalda asja kiiremat lahendamist ega lihtsusta nende menetlemist, kuna käesolevas tsiviilasjas ei tule võtta seisukohta avaldaja sissetuleku arestimise ulatuse osas, vaid ainult selle osas, kas kohtutäitur võis avaldaja kaebuse läbi vaatamisest keelduda. Seetõttu jääb kohtutäituri taotlus tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata. Menetluskulud jäävad

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

13. Avaldaja esitas Harju Maakohtu 17.08.2020 määruse peale 02.09.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 07.10.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

(6)2-20-2217 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Maakohus on nii käesolevas asjas kui ka tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy viivitanud määruse tegemisega ning rikkunud sellega TMS § 218 lg-t 2 ja põhiseaduse §-i
  2. Käesoleva asja ja tsiviilasja nr y-yy-yyyyy asjaolud ja nõuded on erinevad. Kohtutäituri 02.12.2019 otsuse vaidlustamisega taotleb avaldaja kohtutäituri 01.09.2019 ja 03.09.2019 sissetuleku arestimise aktide tühistamist, kuid 17.01.2020 kaebusega 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide tühistamist. Kui avaldaja ei esitaks arestimise aktide peale kaebust, jääksid need kehtima. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide peale esitatud kaebust ei ole võimalik lahendada, kuna neid ei saa tühistada ega muuta kohtutäituri 02.12.2019 otsust tühistamata või muutmata. 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide kehtivus ei sõltu kohtutäituri 02.12.2019 otsusest. 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktides ei ole märgitud, et need on tehtud 02.12.2019 otsuse alusel. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väite, et kohtutäituril puudub õigus jätta kaebus läbi vaatamata. Samas on kohtutäituri otsus õigusvastane ka siis, kui leida, et kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei ole analüüsinud, kas ja mis ulatuses on sissenõude pööramine avaldaja sissetulekule TMS § 131 lg 2 alusel lubatav.
  3. Puudutatud isik II esitas 14.09.2020 vastuse, milles märkis, et ei pea otstarbekaks esitada sisulist seisukohta, kuna tema avalduse alusel algatatud täiteasi on põhinõude osas aegumise tõttu lõpetatud ja jätkub ainult täitekulude sissenõudmiseks.
  4. Kohtutäitur taotleb 23.09.2020 vastuses määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. TMS § 7 lg 1 annab kohtutäiturile õiguse keelduda menetlustoimingu tegemisest, sh õiguse jätta kaebus läbi vaatamata. Kui TMS ei sätesta teisiti, kohaldatakse kohtutäituri tegevusele analoogia korras tsiviilkohtumenetluse norme, millest tulenevalt saab kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata TMS § 7 lg 1 ja

§ 423lg 1 p 4 alusel.

Kohtutäiturile esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalust on tunnustatud ka kohtupraktikas. Kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel vaidlus sisuliselt sama nõude osas samal alusel, jättis kohtutäitur avaldaja 17.01.2020 kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Avaldaja vaidlustab mõlemal juhul arestimise ulatust ja taotleb lõpptulemina töötasu arestimise tühistamist. Kohus selgitab tsiviilasjas nr yyy-yyyyy välja õiguspärase arestimise ulatuse. Tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy tehtav järeldus on kohtutäiturile siduv. Põhjendamatu on pidada kahte paralleelset menetlust küsimuses, kas avaldaja töötasu arestimise ulatus on õiguspärane. Asjaolu, et maakohus ei pidanud kinni TMS § 218 lg-s 2 sätestatud tähtajast, ei mõjuta asja lahendamise tulemust ega too kaasa maakohtu määruse tühistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 17. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb

§ 657lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 4

(6)2-20-2217 18. Avaldaja on määruskaebuses välja toonud, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna ei vaadanud avaldaja kaebust läbi TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul. Avaldaja leiab, et rikkumine on süstemaatiline, kuna maakohus ei ole viidatud sättest tuleneva tähtaja jooksul läbi vaadanud ka avaldaja kaebust tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy. Kuivõrd ringkonnakohus hindab asja lahendades üksnes vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust (

§ 651

lg 1 ja § 659), ei oma tähtsust maakohtu võimalikud rikkumised teiste tsiviilasjade, sh tsiviilasja nr y-yy-yyyyy menetlemisel. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei vaadanud avaldaja kaebust läbi TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul. Samas ei ole see asja sisulist tulemust mõjutanud ja ei too seega kaasa maakohtu määruse tühistamist (vt ka Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 23). 19. Avaldaja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri 29.01.2020 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis avaldaja 17.01.2020 kaebuse

§ 423lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

Menetlusosaliste vahel on vaidlus esmalt selle üle, kas kohtutäituril on õigus jätta talle esitatud kaebus läbi vaatamata. Kuigi TMS §-st 217 ei tulene kohtutäiturile alust jätta tema otsuse või tegevuse peale esitatud kaebus läbi vaatamata, nõustub ringkonnakohus kohtutäituriga, et aluse selleks annab TMS § 7 lg 1, mille kaudu saab kohaldada

§-i

  1. Selline tõlgendus on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Ebaotstarbekas oleks see, kui kohtutäitur peaks sisuliselt ja täitemenetluse osaliste osavõtul läbi vaatama ka sellised kaebused, mida ei ole esitanud täitemenetluse osaline, mis on esitatud kaebetähtaega ületades või mis on esitatud kohtutäituri tegevuse või otsuse peale, mille suhtes on juba olemas jõustunud kohtutäituri otsus.
  2. Järgnevalt tuleb seega üle kontrollida, kas antud juhul esines

§ 423

lg 1 p-s 4 sätestatud alus avaldaja 17.01.2020 kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

§ 423

lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Avaldaja 15.09.2019 ja 17.01.2020 kaebuste alus on sama, st neid on põhjendatud samade faktiliste asjaoludega (

§ 363lg 1 p 2).

Samas ei kattu nende ese ehk selgelt väljendatud nõue (

§ 363lg 1 p 1).

Avaldaja taotleb 15.09.2019 kaebuses kohtutäituri 01.09.2019 ja 03.09.2019 arestimise aktide tühistamist ning 17.01.2020 kaebuses kohtutäituri 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktide tühistamist. Seetõttu ei saanud kohtutäitur jätta avaldaja kaebust

§ 423lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

Eelnev ei muuda kohtutäituri 29.01.2020 otsust sisuliselt õigusvastaseks, kuivõrd seda saab käsitada avaldaja 17.01.2020 kaebuse rahuldamata jätmise otsusena. Kohtutäitur oleks saanud samadel põhjendustel, mis sisalduvad 29.01.2020 otsuses, jätta avaldaja 17.01.2020 kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur oli avaldaja töötasu arestimise ulatuse õiguspärasust avaldaja 17.01.2020 kaebuses esitatud asjaoludel kontrollinud juba avaldaja 15.09.2019 kaebust lahendades ehk 02.12.2019 otsuses. TMS § 217 lg-st 6 on tuletatav, et täitemenetluse osaline ei saa esitada kaebustes kohtutäiturile korduvalt samu asjaolusid. Ainus erinev asjaolu 17.01.2020 kaebuses on see, et avaldaja ühe lapse isa ei maksa elatist, mistõttu peab avaldaja tegema lapse peale täiendavaid kulutusi. Samas ei ole avaldaja väitnud, et tegemist oleks sellise uue asjaoluga, mida ei saanud esitada juba 15.09.2019 kaebuses. Kohtutäituril ei olnud seega alust lahendada avaldaja 17.01.2020 kaebuse alusel avaldaja töötasu arestimise ulatuse õiguspärasuse küsimust teisiti kui 02.12.2019 otsuses. See tähendab, et kohtutäitur ei pidanud 29.01.2020 otsuses uuesti hindama, kas ja mis ulatuses on sissenõude pööramine avaldaja sissetulekule lubatav. 5

(6)2-20-2217
  1. Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

23. Kuivõrd kõigis täiteasjades on täitmisel rahaline nõue, see ei ületa üheski neist 2000 eurot ning maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (TMS § 218 lg 3 kolmas lause). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.