← Eesti

2-20-9555/48

Obsah (5)§ 187§ 429§ 432§ 173§ 168

2-20-9555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9555 Tsiviilasi D D hagi G

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on D D hagi G D vastu elatise nõudes. Kostja selgitas menetluses, et ta on võimeline tasuma hagejale elatist summas 220.00 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja teatas 14.10.2020, et on nõus elatisega summas 220.00 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja esitas 15.10.2020 avalduse hagist loobumiseks, kuna pooled jõudsid 1

(2)2-20-9555 kokkuleppele. Kohus tegi 16.10.2020 kohtunõudes pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss poolte kokkulepitud summas, kompromissi sõlmimata jätmisel esitada aga kostjal seisukoht hagist loobumise kohta ning võimalikud menetluskulud, kui ta soovib nende väljamõistmist. Pooled ei ole kohtule allkirjastatud kompromissi esitanud. Kostja ei esitanud kohtule ka oma seisukohta hagist loobumise kohta ega menetluskulude nimekirja. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja ei palunud menetluskulude väljamõistmist. Arvestades, et pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ning hagejaks on alaealine laps, oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.