KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoobril 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-5179 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi

§ 199lg 2 p 5,9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.

augusti 2020. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Valeri Godõrev VALERI GODÕREV isikukood 39001310312, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, 7 klassi haridus, elukoht xxx, viibib kinnipidamisasutuses Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: - Harju Maakohtu 22.08.2018 otsusega nr 1-18-4647

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva Süüdistatav Prokurör Irina Tsugart Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Valeri Godõrev’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Valeri Godõrev on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud 22.08.2018 Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-4647

§ 199

lg 2 p 9 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt: töötades Stell Eesti AS-is koristajana, 13.02.2020 ajavahemikul kella 1 15:15-18:55, tuli koristama aadressil Kaabli tn 13, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond asuva Schenker AS kontori, kust varastas erinevaid esemeid kogusummas 6135 eurot: musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note 4 IMEI 357221063715735, musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note 4 IMEI 354201062231242, musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note 4 IMEI 354201062231119, musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note II IMEI 359359/05/323422/2, musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy Note II IMEI 359359/05/323495/8, musta värvi mobiiltelefon/Zebra device IMEI 352675081047873, musta värvi mobiiltelefon/Zebra device IMEI 352675081047824, musta värvi mobiiltelefon Cat S41 357876083506917, musta värvi sülearvutid 3 tk: Lenovo ThinkPad T495 Ryzen 5 PRO 3500U | PF1XF95L | 20NKS0T105 | 02.10.2019 | Schenker owned, Lenovo Thinkpad L480 i3-8130U | PF1GRFW0 | 20LTS6KQ1A | 20.11.2018 | Schenker owned ja Lenovo Thinkpad T470 i56200U | PF0UQKKW | 20JNS0KE05 | 01.10.2017 | leased from GreenIT. Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, uuesti, s.o 03.06.2020 umbes kella 16:52 ajal võttis Sportland Eesti AS-le kuuluvast kauplusest Sportland aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ilma vägivalda kasutamata kaupa kogusummas 502,50 eurot ja nimelt: õlakott koodiga BA5268-010 maksumusega 27,95 eurot, särk koodiga AJ7565-402 maksumusega 34,95 eurot, särk koodiga CJ5346-010 maksumusega 64,95 eurot, särk CJ5338-010 maksumusega 39,95 eurot, dressipluus 62946-971 maksumusega 74,95 eurot, dressipüksid koodiga CJ4431-071 maksumusega 74,95 eurot, lühikesed püksid koodiga AJ7741-010 maksumusega 39,95 eurot, lühikesed püksid koodiga AJ7685-010 maksumusega 34,95 eurot, särk koodiga AJ8021-480 maksumusega 34,95 eurot, dressipüksid koodiga CJ4431-010 maksumusega 74,95 eurot; möödus peidetud kaubaga kassadest ning läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Samuti tema, olles toime pannud vargusi 13.02.2020 ja 03.06.2020, seega isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, uuesti, s.o 15.06.2020 kella 20:17 ajal võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, Viru väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamaja Ilumaailmast Kaubamaja AS-ile kuuluvat kaupa ja nimelt kaks parfüümi Allure Chanel (tootekood 3145891125306) maksumusega 139,99 eurot ühe toote eest, kokku kaupa maksumusega 279,98 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest Kaubamajast välja, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Valeri Godõrev toime võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja avalikult vägivalda kasutamata, s.o

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Harju Maakohtu 18.08.
2. a otsusega lühimenetluses tunnistati Valeri Godõrev süüdi

§ 199lg 2 p 5,9 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti kinnipidamisajad 03.06.20-04.06.20, 10.04.20-11.04.20 s.o 4 päeva ja alates 15.06.20 karistusaja hulka. Määrati, et karistusaja alguseks tuleb lugeda 15.06.2020, millest alates kuulub kandmisele 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Määrati, et tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtpäev saabub varem. Mõisteti Valeri Godõrevilt välja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 421.20 eurot riigituludesse. 2 Kohustati Valeri Godõrevi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu kogusummas 1 297.20 eurot 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiselt vähemalt 108.10 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni (02.09.2020 ja apellatsiooni täienduse 21.09.2020) süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsuse üksnes temale mõistetud karistuse osas. Ta leiab, et temale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta tema süü suurusele. Süüdistatav märgib, et tema läbirääkimised prokuröriga kokkuleppe sõlmimise osas jäid pooleli, kuna ta ei teadnud, et seadus on muutunud ning 1 ÜKT tunnile vastab 1 päev vangistust. Sellest tulenevalt ei jõudnud ta prokuröriga kokkuleppele mõistetava vangistuse määra osas. Tema tunnistab oma süüd täielikult kõigi talle etteheidetud episoodide osas ning kahetseb tehtut. Süüdistatav heidab maakohtule ette, et kohtunik ei lahkunud nõupidamistuppa enne otsuse resolutiivosa kuulutamist. Apellatsioonitähtaja sees esitatud apellatsiooni täienduses märgib süüdistatav, et maakohus jättis karistuse mõistmisel tähelepanuta, et kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tsiviilhagi, kahju pole tekkinud. Süüdistatav vaidlustab maakohtu järeldusi osas, milles maakohus asub seisukohale, et V. Godõrevi jaoks vargused on muutunud elustiiliks ning sissetuleku allikaks. Ta märgib, et pole maakohtule avaldanud, et tervis ei võimalda tal igat tööd teha ning jätkuvalt palub karistust kergendada ning asendada mõistetud vangistus ÜKT-ga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Süüdistatava väide sellest, et kohus ei lahkunud nõupidamistuppa enne otsuse resolutiivosa kuulutamist on aga vastuolus kohtuistungi protokolliga. (tlk 170).
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis on antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega Valeri Godõrev’i süü suurust ning kergendava asjaoluna süü kahetsust. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavale, arvestades tema isikut ning nõustudes selles osas maakohtu järeldustega, mitme varguseeposoodi toimepanemise eest on mõistetud niigi leebe karistus, seega süüdistatava apellatsiooni rahuldamine, mõistetud karistuse osas maakohtu otsuse tühistamine ning muutmine oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Maakohus on õigesti põhjendanud ka mõistetud vangistuse ÜKT-ga asendamata jätmist. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 4