lg 1 p 1, 2 kohaselt kontrollib maakohtu kohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist ning nende eiramise korral jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtu kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatad pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.
lg-st 3 tulenevalt tuleb kaebus kiirmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Jekaterina Mäkineni suhtes koostati kiirmenetluse otsus 30.08.
lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm 3-1-1-5-07, p.6). Jekaterina Mäkineni kaebuse kohaselt ei esitanud ta õigeaegselt kaebust kohtuvälise menetleja otsusele, kuna ei teadnud, et temale määratud karistus takistab esmase juhiloa taotlemist. Kaebaja leiab, et politseinik andis talle puudulikku teavet väärteo tagajärgede ja karistuse määramise kohta. Menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuse koostamisel tunnistanud enda süüd ja andnud rikkumise kohta ütlusi. Kui isik asus 30.09.2020 Maanteeameti veebilehel end sõidueksamile registreerima, selgus, et temale määratud väärteokaristuse tõttu ei saa ta aasta jooksul juhiluba taotleda. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebusest ühtegi sellist objektiivset takistust, mis oleks teinud võimatuks kaebuse esitamise tähtaegselt. Kaebuse tähtaegse esitamise takistuseks ei saa pidada seda, et enne 30.09.2020 ei teadnud menetlusalune isik, et väärteokaristus on takistuseks esmase juhiloa taotlemisel ja see tekitab kaebuse esitajale teatud ebamugavusi. Kaebajal ei olnud mingeid takistusi selgitamaks koheselt pärast väärteootsusega tutvumist välja karistuse tagajärjed. Siin kohal arvestab kohus ka asjaolu, et kaebuse kohaselt läbis kaebaja hiljuti juhiloa taotlemiseks vajaliku liiklusteooria eksami, mis muu hulgas eeldab liiklusseaduse põhjalikku tundmist. Seda enam ei saa kaebaja puhul lugeda objektiivseks takistuseks karistuse tagajärgede mitte teadmist. Vähetähtis ei ole siinkohal ka tõik, et väärteootsust ei vormistatud koheselt pärast rikkumist, vaid järgmisel päeval. Seega oli kaebajal võimalik pärast rikkumist ning enne väärteootsuse tegemist rahulikult tutvuda rikkumist ja selle tagajärgi reguleerivate aktidega ning teha kaalutletud otsus kiirmenetlusega nõustumiseks või otsuse tähtaegseks vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jektarina Mäkineni taotluse rahuldamata ning kaebetähtaja ennistamata. Jekaterina Mäkineni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Marko Koskineni 30.08.2020 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233020003925 tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada kaebuse esitanud isikule. Määruse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ja juhindub
(allkirjastanud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.