nimetatud väljamaksete kohta Pankrotihaldur märgib, et 15.01.2018 kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasu summas 720 eurot (lisandub käibemaks) ning kuluhüvitisena 39.21 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, hüvitisena välja riigivahenditest.
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot, kokku summas 1620 eurot. Pankrotimenetluses vabasid vahendeid ei ole. Seega puuduvad piisavad vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ning pankrotihalduri tasu maksmiseks. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. 05.04.2018 toimus esimene nõuete kaitsmise koosolek. 21.01.2019 koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 07.02.2019 määrusega. 20.02.2019 toimus teine nõuete kaitsmise koosolek. 23.05.2019 koostas pankrotihaldur teise jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 25.06.2019 määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud kokku 13 võlanõuet kogusummas 12 543.91 eurot järgmiselt: I järk
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk
lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 12 543.91 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 22.12.2017 kohtumäärusega kuulutati välja I V´a (isikukood xxx) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 17.01.
Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on selgitanud, et makseraskused hakkasid tekkima juba 2000. aastal seoses laenu võtmisega sanitaar- ja ehitustöödeks xxilt summas 100 000 Eesti krooni. Hiljem hakkas võlgnik võtma kõrge intressimääraga kiirlaene, et juba olemasolevat finantskohustust teenindada. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks muu asjaolu
Maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku laenukohustuste võtmine arvestamata sealjuures enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema
ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma
Haldur korraldas 05.04.2018 esimese nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2018. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut hakkamaks võlgniku usaldusisikuks. Võlgnik avaldas, et soovib hakata ise usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
I V´a (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustatud kolmeteistkümne võlausaldaja nõudeid kokku summas 12 543.91 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb I V´a (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et I V´a (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on võlgniku poolt laenukohustuste võtmine arvestamata sealjuures enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Maksejõuetus hakkas välja kujunema 2016. a lõpus, 2017. a alguses, kui võlgnik ei suutnud enam võetud 6
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest I V´a (pankrotis) pankrotimenetluses.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Martin Krupp on oma 02.12.2019 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 15 töötunni eest kokku 1350 eurot, millele lisandub käibemaks summas 270 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ-le, arveldusarve nr XXX ja lisada seetõttu pankrotihalduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud ja nõuete kaitsmise koosolekud, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, kontrollinud ning analüüsinud võlgniku tulusid ja kulusid, koostanud ja edastanud panka taotlusi, koostanud jaotusettepanekud ja lõpliku pankrotimenetluse aruande koos halduri tasu taotlusega. Kohus, tutvunud Martin Krupp´i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1620 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le ja lisada tasule käibemaks.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101503095). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on
lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub pankrotihalduri tasule 1350 eurot käibemaks 270 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 11.02.2020 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti I V´a (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused 7
lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetlus
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. I V esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid I V´a kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada I V´a kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldjad teinud ettepanekut, keda I V´a usaldusisikuks nimetada. Pankrotihaldur on oma 02.12.2019 aruandes märkinud, et 05.04.2018 toimus esimene nõuete kaitsmise koosolek, mille päevakorras oli lisaks nõuete kaitsmisele võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamine. I V on palunud määrata teda ennast usaldusisiku kohustusi täitma. 8
§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub I V kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub I V kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb tal kohtule esitada 08.04.2021. Kohus selgitab I V´ale, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. I V´al tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.