4-20-3972 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tal

) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 euro suuruses summas ning

§ 236

lg 1 alusel 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 euro suuruses summas Timo Tirs, isikukood: 37405200327; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; tel: xxxx; e-post: xxxx; karistusregistri kohaselt varasemad karistused puuduvad Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, otsustas: 1. Jätta Timo Tirsi kaebus talle määratud trahvide vähendamiseks rahuldamata. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.08.2020 otsus, millega Timo Tirsi karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning

§ 236

lg 1 alusel 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot, osaliselt, isikule mõistetud põhikaristuse täitmise viisi osas.

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et karistusseadustiku (KarS) § 66 lg 2 alusel on Timo Tirsile määratud rahatrahv kogusummas 660 eurot võimalik tasuda ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades otsuse jõustumisest arvates, st 66 eurot igas kuus. 1 4-20-3972
2. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE777700771003813400 LHV pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
5. Otsuse koopia saata Timo Tirsile ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Timo Tirsile heidetakse väärteoasjas nr 2302,20,009312 ette seda, et ta 05.06.2020 kell 13.08 Tallinnas Rävala pst 14 juures juhtis mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx) ja ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas pargitud sõiduautot xxxx (reg.märk xxxx). Oma tegevusega põhjustas Timo Tirs liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le SEB Liising ja AS-le LHV Pank. Timo Tirs lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus Timo Tirs

§ 46lg 3 ning § 169 lg 4 p-de 4, 5 ja lg 5 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 31.08.2020 otsusega karistati Timo Tirsi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut ning

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut.

1. Menetlusalune isik esitas otsuse peale 22.09.2020 kaebuse, milles palus väiksemat rahatrahvi, sest määratud trahvisumma on suur ning hetkel väga keeruline tasuda. Timo Tirs selgitas, et lahkus politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuna ta ei saanud aru, et oli põhjustanud liiklusõnnetuse või tekitanud kellelegi varalise kahju. Ta ei käitunud pahatahtlikult, nagu seda võib otsusest välja lugeda. Kaebaja kahetseb, et tema tegevuse tulemusena selline intsident toimus. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.
2. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et Timo Tirsile etteheidetavad rikkumised on tõendatud, on kvalifitseeritud õigesti, menetlusnorme ei ole rikutud ning karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on

§ 2

p-s 32 kirjeldatud liiklusõnnetus ning

§ 223

lg-s 1 sätestatud rikkumine tõendatud videosalvestisega, sõidukitel tuvastatud vigastusi kirjeldavate dokumentidega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Kaebaja pidi liiklusõnnetust tajuma ning saama aru, et talle tekkis

§ 169lg-s 5 sätestatud kohustus teatada toimunust politseile.

Seega pani menetlusalune isik toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Isiku karistamisel on arvestatud kõiki olulisi tegureid, määratud rahatrahvid on sanktsiooni alumises kolmandikus ning lisakaristus on jäetud kohaldamata. Seega on mõistetud karistus proportsionaalne. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 4-20-3972
2. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks järgmised olulisemad asjaolud. 05.06.2020 kella 13.18 paiku juhtis Timo Tirs xxxx OÜ-lt renditud mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Juht alustas sõiduki parkimist Rävala pst 14 juures olevale parkimiskohale. Parkimise käigus riivas ta kõrvale pargitud sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille tulemusena tekkisid kraapejäljed xxxx vasakule taganurgale ning xxxx paremale küljele. Timo Tirs lahkus sündmuskohalt juhtunust politseid teatamata.
3. Arutatavas asjas on asitõendina vaadeldud Rävala pst 14 hoonel oleva valvekaamera salvestist (lk 26-29). Nimetatud vaatlusprotokollist ja lisatud salvestisest on näha, kuidas 05.06.2020 kella 13.18 ajal sõidab parkimiskohale xxxx logodega valge kaubik ning läheb parkimise ajal parema küljega vastu pargitud valge sõiduki vasakut külge. Seejärel lahkub kaubik valitud parkimiskohalt ning juht pargib kaubiku xxxx neli parkimiskohta vasakule, väljub kaubikust ning jalutab piki Rävala pst 14 esist kõnniteed sündmuskohalt minema. xxxx OÜ esindaja vastusest (lk 13) nähtuvalt oli 05.06.2020 liiklusõnnetuse põhjustanud kaubiku registreerimismärk xxxx ning seda kasutas Timo Tirs. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (lk 1) fikseeritud liiklusõnnetuses osalejate andmestikust nähtub, et xxxx omanik on AS LHV Pank ning xxxx omanik on AS SEB Liising. Liiklusõnnetuses kahjustusi saanud xxxx kasutaja oli I P. I P tunnistajana ülekuulamise protokollist (lk 3) selgub, et ta avastas 05.06.2020 kella 17.05 ajal Merivälja tee 24 juures xxxx vasakul tagumisel stangel kahjustuse. Kohtuvälise menetleja ja Merivälja tee 24 asuva Piirita Keskuse esindaja vahelised e-kirjad ning foto (lk 9-12, lk 25) näitavad, et xxxx ei tekkinud liikluskahju aadressil Merivälja 24 parkides. Kohtuvälise menetleja ja I P e-kirjadest (lk 2124) ilmneb I P aktiivne kaasabi 05.06.2020 xxxx liikumise ning parkimise väljaselgitamisel, selgub xxxx parkis 05.06.2020 ka Rävala pst 14 juures. Sõidukitele tekitatud kahjustusi tõendavad kaubiku vaatlusprotokoll (lk 30), toimikusse lisatud fotod sõidukite kahjustustest (lk 33-45; 6-8), tunnistaja I P ütlused (lk 3) ning sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 1). Nimetatud tõenditest on näha, et kaubikul xxxx on kraapejäljed paremal küljel tagaosas ning ka keskel. Sõidukil xxxx on kraapejäljed vasakul küljel tagaosas. Lisatud fotodest nähtub veel, et mõlemal sõidukil on kraapejäljed maapinnast ca 60-90 cm kõrgusel, mis tõendab, et sõidukite kahjustused olid tekkinud samast liiklusõnnetusest. Ka Timo Tirs tunnistas kohtuvälises menetluses oma tegu ning selgitas ülekuulamisel (lk 52), et pööras juunis 2020 xxxx kaubikut Rävala pst-le parkides liiga väikese raadiusega ja läks vastu teist (xxxx) sõidukit, misjärel ta lahkus ja parkis teise kohta.
4. Keskmine hoolas autojuht teab, et teise sõiduki kõrvale parkimisel tuleb sõiduk suunata parkimiskohale sobiva kaarega nii, et see ei puutuks kokku teise sõidukiga. Kaebaja valis parkimiskohale keeramiseks ebasobiva kaare ning riivas selle tulemusena enda juhitud xxxx parema küljega kõrvale pargitud xxxx vasakut tagaosa, tekitades mõlemale sõidukile kokkupuute kohta kahjustused. Sellise tegevusega eiras Timo Tirs

§ 46lg 3 juhile seatud nõuet hoida sõitmisel ohutut külgvahet.

Kuna mõlemad sõidukid said Timo Tirsi tegevuse tõttu kahjustusi, siis tekkis sõidukite omanikele AS-le SEB Liising ning AS-le LHV Pank varaline kahju. Kohus on seisukohal, et Timo Tirsi väline käitumine vastab

§ 223

lg 1 toodud väärteokoosseisule, kuna ta rikkus mootorsõidukijuhina

§ 46l g 3 nõudeid, millega tekitas teisele isikule varalise kahju.

8.

§ 169

lg 5 järgi kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Liiklusõnnetusest ei ole vaja teatada juhul, kui on täidetud kõik

§ 169lg 4 p 1-5 toodud tingimused.

Sh kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud

§ 169lg 4 p 1-5 näidatud tegevusi.

Timo Tirs andis 3 4-20-3972 menetlusaluse isikuna ütlusi, et ta tundis parkides midagi, kontrollis valget sõidukit, millest möödus ja kui nägi, et kõik on korras, lahkus. Parkis teise kohta. See, et Timo Tirs tundis parkimisel kokkupõrget, langeb kokku Rävala pst 14 salvestiselt nähtuvaga, mis üsna selgelt näitab, et xxxx kõrval olev xxxx liigatab kokkupuute hetkel. Küll aga ei pea kohus usutavaks Timo Tirsi ütlusi selles, et tema nägi, et kõik on korras. Seda põhjusel, et Rävala pst 14 salvestise järgi pärast xxxx kõrvale parkimist xxxx koheselt tagurdab ja pargib xxxx mõned kohad eemale. Seega enne ümberparkimist Timo Tirs ei väljunud kaubikust ega kontrollinud, milline on xxxx seisukord, mida tema juhitud kaubik riivas. Salvestiselt nähtub, et pärast ümberparkimist Timo Tirs väljub, avab kaubiku parempoolse külgmise ukse ja võtab kaubikust midagi. Kuna kaubiku vaatlusprotokollist on näha, et kaubiku kahjustused paiknevad paremal küljel, neid on näha nii paremal tagumisel tumedal stangel kui ka tumeda jutina külgmise ukse lähedal heledal osal, siis sellest tulenevalt kohus leiab, et pärast ümberparkimist parempoolset küljeust avades pidid viidatud kahjustused olema Timo Tirsile näha. Järelikult pidi ta saama aru, et ka teisel sõidukil on kajastused. Edasi nähtub salvestiselt, et Timo Tirs jalutab piki Rävala pst 14 esist xxxx esiosast lähedalt mööda ning tema nägu on hetkeks suunatud xxxx poole. Väärteotoimikus olevad fotod näitavad, et valget värvi kerega xxxx on vasakul tagaosas tumedad kraapejäljed selgelt märgatavad. Kohus leiab, et sellised kahjustused pidid olema näha ka Timo Tirsile xxxx mööda jalutamisel. Kuna Timo Tirs salvestiselt nähtuvalt xxxx vasakpoolset tagaosa lähemalt vaatlema ei läinud, vaid liikus tõtaka sammuga sõidukist mööda, siis sellest järeldab kohus, et Timo Tirs ei soovinudki teada, kui suures ulatuses ta oma ettevaatamatu käitumisega teisele sõidukile kahjustusi tekitas ning lootis, et teise kohta parkides pääseb vastutusest. Kuna Toyota oli saanud Timo Tirsi tegevuse tulemusena kahjustusi ja sellised kahjustused kujutavad enesest sõidukiomanikule varalist kahju, Toyota omanik kui varalise kahju saaja ei olnud Timo Tirsile teada, siis pidi ta liiklusõnnetusest kohe sündmuskohal teatama politseile. Timo Tirs seda ei teinud, rikkudes nii

§ 169

lg 5 toodud liiklusnõuet ning täites nii

§ 236lg 1 toodud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

9. Kohus leiab, et ehkki liiklusõnnetuse tekitas Timo Tirs kergemeelsusest, st ta pidas võimalikuks, et liiga väikese raadiusega parkimiskohale keerates võib tema juhitud kaubik riivata kõrval paiknevat xxxx, kuid tähelepanematusest või kohusetundetusest lootis, et ehk nii ei juhtu. Liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine on aga toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, st menetlusalune isik sai aru, et tema juhitud sõiduk riivas parkides xxxx, sõidukitele tekkisid kahjustused ning kahjustada saanud xxxx omanik oli Timo Tirsile teadmata. Sellistel asjaoludel tuleb liiklusõnnetusest kohe politseile edasiste juhiste saamiseks teatada, kuid Timo Tirs seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Timo Tirsi tegevus vastab ka

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 koosseisu subjektiivsetele tunnustele.

1. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Vastavalt KarS § 56 lg-st 1 on karistamise aluseks isiku süü. Arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja pidada silmas õiguskorra kaitsmise huve. Riigikohtu praktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr ning selliselt saadud karistust korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 12.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Lisakaristusena võib sama paragrahvi lg 2 alusel kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni.

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on 4 4-20-3972 karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks. Lisakaristusena võib sama paragrahvi lg 2 alusel kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni. 13. Kohtuväline menetleja on Timo Tirsile määranud

§ 223

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut (300 eurot) ja

§ 236lg 1 alusel 90 trahviühikut (360 eurot).

Mõlemad karistused on määratud sanktsiooni alumises kolmandikus ning lisakaristus on jäetud kohaldamata. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja tuvastatud süü suurus on õige, kuna arvestati, et liiklusõnnetusega tekitatud sõidukite kahjustused ei ole suured (tegemist on värvikraabetega). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistust kergendava asjaoluna esineb Timo Tirsi kahetsus tehtu pärast, samuti on tegemist varem karistamata isikuga. Kaebajale määratud karistus vastab kohtu arvates Timo Tirsile süü suurusele, see on vajalik isiku mõjutamiseks ning see on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on kohtuvälise menetlejaga ühel meelel, et karistus ei peagi olema süüteo toimepannud isikule kerge kanda, vaid see peab olema piisavalt mõjus, et hoida isikut edaspidi taolisi õigusrikkumisi toime panemast.

1. Kuivõrd Timo Tirs on kaebuses selgitanud, et tal on hetkel väga keeruline tasuda nii suurt trahvisummat, annab kohus KarS § 66 lg-st 2 tulenevalt talle võimaluse tasuda määratud rahatrahv ositi 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Seega tuleb Timo Tirsil tasuda igas kuus vähemalt 66 eurot.
2. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine kümne kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Lisaks selgitab kohus, et kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Juhul, kui rahatrahvi sissenõudmine ebaõnnestub, on edasiselt võimalik rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 sätestatud viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5