) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 25.07.2018 laenulepingu nr 31003305828, mille alusel andis Placet Group OÜ kostjale laenu summas 200.00 eurot intressiga 44,72% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 44,72% aastas järgmiselt: viivisearvestuse algus 11.12.2018, viivisearvestuse lõpp 31.12.2018, võlgnevus 200.00 eurot, viivitatud päevade arv 21, viivise summa 5.15 eurot; viivisearvestuse algus 01.01.2019, viivisearvestuse lõpp 31.12.2019, võlgnevus 200.00 eurot, viivitatud päevade arv 365, viivise summa 89.44 eurot; viivisearvestuse algus 01.01.2020, viivisearvestuse lõpp 11.06.2020, võlgnevus 200.00 eurot, viivitatud päevade arv 163, viivise summa 39.83 eurot; viivise summa kokku 134.42 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). 2 Antud juhul on pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt viivise määraks laenuintressi aastane määr 44,72% aastas. Laenulepingu nr 31003305828 kohaselt on intressimäär 44,72% aastas ning viivis 0,12% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära 5,6 korda. Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud, et viivisemäär 44,72% aastas ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 3 lausega, kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris, muuhulgas leiab hageja, et kokkulepitud intressimäärast väiksem viivisemäär ei täidaks viivise eesmärki, viivisel on lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka sanktsiooniline eesmärk. Kohtupraktikas on öeldud, et hinnata tuleb iga tehingu konkreetseid asjaolusid, mistõttu pole olemas unikaalset mõistlikku viivise määra. Lisaks on kohtupraktikast tulenevalt viivisenõue juba põhimõtteliselt piiratud maksimaalselt põhinõude suurusega. Antud juhul ei nähtu asjast, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 kohaselt. Kohtu hinnangul on laenulepingu järgne kokkulepe viivise tasumiseks ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega. Kõrge viivisemäär ei täida ka eesmärki motiveerida võlgnikku kohustust täitma. Eeltoodust tulenevalt on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 24.05 eurot. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 110.37 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 24.05 eurot ja jätab rahuldamata summas 110.37 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 200.00 eurot, intressi 21.46 eurot, viivise 24.05 eurot ja sissenõudmiskulud 30.00 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi põhivõla summalt 200.00 eurot alates 12.06.2020, kuni põhinõude täitmiseni. Kokku nõudis hageja 401.88 euro maksmist, millest kohus rahuldab 73% (291.51 / 401.88).
lg 1 järgi jääb 73% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 27% hageja enda kanda. Menetluskulud
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab 3 kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100.00 eurot ja õigusabikulud 480.00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120.00 eurot. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt esindamisele kokku 4 tundi. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 100.00 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 480.00 eurot. N.ö masshagide koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud ja vajalik kulu 120.00 eurot.
lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohus määrab
lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 220.00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 45.00 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust 55.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 120.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 73% hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 160.60 eurot.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 4 määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (160.60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tulenevalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.