Obsah (11)

§ 121§ 65§ 74§ 69§ 68§ 118§ 64§ 66§ 2§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2020, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-7728 /19259000384/ Kohtunik Anu Ammer Rahvakohtunikud Margit

§ 121lg 2 p 2, 3 ja § 118 lg 1 p 1, 2, 3 järgi.

Süüdistatav MARTIN PÕLDRE, isikukood 38706115242, xxxx, emakeel xxxx; xxxx; elukoht xxxx (viibib vahi all xxxx); xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 25.06.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 121

järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 5 kuud 25 päeva katseajaga 2 aastat 5 kuud; - 14.05.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi vangistus 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust, millest

§ 74

lg 2 ja 5 alusel pöörati kohe ära kandmisele 3 kuud vangistust, 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva vangistust asendati

§ 69

alusel 630 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; - 24.05.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi tingimisi vangistus 1 aasta 6 kuud katseajaga 3 aastat; - 22.02.2019 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 3 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluv 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust asendati

§ 69

lg 1 ja 3 alusel 687 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat; 31.05.2019 erakorralise ettekande koostamise seisuga on sooritatud 41 tundi, sooritamata on 646 tundi üldkasulikku tööd., 2 kehtivat väärteokaristust. 1 Kahtlustatavana kinni peetud 15.06.

1. Tõkend – vahistamine kohaldatud 17.06.
2. Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus 09.12.2019, 09.
3. ja 10.02.2020, avalikul kohtuistungil KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 3 O T S U S T A S: MARTIN PÕLDRE süüdi tunnistada

§ 121

lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust. MARTIN PÕLDRE süüdi tunnistada

§ 118

lg 1 p 1, 2, 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 5 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 22.02.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 9 kuud 16 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 15.06.2019 karistusaja hulka ning Martin Põldre karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 15.06.2019. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Tsiviilhagi Kannatanu V A poolt varalise kahju nõudes esitanud tsiviilhagi rahuldada. Mõista Martin Põldrelt välja V A kasuks perioodiliste maksetena hüvitis 413 (nelisada kolmteist) eurot ja 88 senti igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni V A hoolekandeasutuse teenuse vajaduse äralangemiseni. Kannatanu V A poolt mittevaralise kahju nõudes esitanud tsiviilhagi rahuldada. Mõista Martin Põldrelt välja V A kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 3000 (kolm tuhat) eurot. Asitõendid Jalanõud „Lee Cooper“, mis on hoiul Rakvere politseijaoskonnas (13.08.2019 akt nr 349), hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Menetluskulud Võttes arvesse Martin Põldre varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus väljamõistetavat sundraha, kaitsjatasu ja kannatanu esindaja tasu ½ võrra ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. Martin Põldrelt välja mõista menetluskulu riigituludesse: 730,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; 734,40 eurot kaitsetasu adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; 2 - 890,90 eurot kannatanu esindaja tasu Marit Seesmaa poolt V Ale otsustatud õigusabi eest. 339,00 eurot ekspertiisikulude katteks, s.o isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19EIDI0054) maksumus 84 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 2019033) maksumus 255 eurot.

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 2694,30 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesel kuul 224,47 eurot ja järgnevatel kuudel vähemalt 224,53 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700011150 ning selgitus: „Martin Põldre, 1-19-7728, menetluskulu osamakse.“ Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 18.05.
2. I SÜÜDISTUS Martin Põldret süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 22.02.2019 kohtuotsusega karistatud

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi lähedase inimese korduva kehalise väärkohtlemise eest, 2019.

aasta maikuu alguses, umbes nädal enne 09.05.2019 aset leidnud ema ja elukaaslase kehalist väärkohtlemist, xxxx korteris lõi elukaaslast L S parema silma piirkonda, põhjustades elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi parema silma all. Martin Põldret süüdistatakse veel ka selles, et tema tungis 09.05.2019 õhtusel ajal xxxx korteris kallale oma elukaaslasele L S, keda lõi ühe korra rusikaga vasakule näo piirkonda ning mõni hetk hiljem lõi oma ema M Pt nii tugevasti, et ema kukkus ning jätkas maas lamava ema peksmist jalgadega. Löömise ja peksmisega põhjustas Martin Põldre nii elukaaslasele kui emale füüsilist valu ja tervisekahjustused – L S marrastuse-verevalumi vasaku kulmu ja oimu vahelises piirkonnas ning M Ple muhu vasaku kulmu piirkonnas ning hematoomid mõlema silma all, parema käe õlavarrel ja parema kõrva taga kukla piirkonnas. Mitmele lähisuhtes olevale isikule korduvalt füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamisega, isikuna, keda on eelnevalt karistatud lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest, pani Martin Põldre toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Martin Põldret süüdistatakse samuti selles, et tema 15.06.2019 kella 22.15 paiku xxxx korteris ühise alkoholi tarbimise käigus tekkinud tüli ajal tungis kallale V Ale ning peksis meest käte ja jalgadega näo ja rindkere piirkonda, millega põhjustas V Ale raske psüühikahäire – traumaatiline dementsus ja tervisekahjustused – pehmete kudede põrutus paremal pool näol, põrutushaav parema kulmupealse piirkonnas, parema kaheksanda roide kinnine murd, 3 parempoolne pneumotooraks, mis koosvõetuna põhjustasid vigastuste tekitamise momendil ohu V A elule ning mille paranemisprotsess kestab vähemalt neli kuud. Teisele isikule peksmisega raske psüühikahäire ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega ning sellega vähemalt neli kuud kestva tervisehäire põhjustamisega, pani Martin Põldre toime

§ 118lg 1 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav Martin Põldre tunnistas end kõigis süüteoepisoodides sisuliselt süüdi, vaidlustades vaid osaliselt lähisuhte vägivalla esimest episoodi kannatanu L S osas. V A episoodis andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt läks ta kuskil enne lõunat, võib-olla kella üheteistkümne aeg, välja. Tal oli plaanis ema juurde minna, kuna ema oli tööl. Sai hoovi peal kokku naabrimees V Aga, kes küsis temalt õlle ostmiseks paari eurot. V oli temalt ka varem korduvalt küsinud raha mõne õlle ja suitsu jaoks. Ütles, et tal ei ole, aga ta läheb ema juurde ja ehk saab siis. Tal oli ka raske olla, depressioon ja lapse kaotus, et võtaks ise ka veidike. Käisid koos Aga linnas tema ema juures ja võtsid raha 20-30 eurot. Käisid linnas, ostsid 10-12 pudelit õlut ja kui õieti mäletab, siis pooleliitrise Saaremaa viina. Ettepanek viina osta oli Vi oma, sest ta ütles, et ta ei ole ammu joonud. Ta ise ei ole viina sõber, väga harva. Läksid tema juurde. Võtsid alguses õlled ära ja vahepeal jõid viina ka. Siis lobisesid, vaatasid Youtubist videoid ja oli normaalne olemine. Alguses V agressiivne ei olnud, aru ta temast suurt midagi ei saanud, kuna tal on väga tugev diktsioonihäire ja mõistusega ei olnud ka vist kõik päris korras. V ei suutnud osasid sõnu välja öelda ja hakkas kogelema, otsis sõnu, venitas. Kohati ei olnud arusaadav tema mõte, aga ta ei teinud sellest välja, ta ei taha inimesele halvasti öelda, kuule, et ma ei saa sinust aru. Noogutas kaasa. Tal on rohtudest või millestki tekkinud, et ta läheb suht vara magama üheksa, kümne, üheteist aeg juba. Tuleb lihtsalt uni peale ja väsimus. Tegi ettepaneku, et V hakkaks minema koju, et ta võib talle anda ülejäänud alkoholi kaasa, kui ta tahab, et ta ise ei taha. V ei tahtnud minna ja siis ta ikka proovis. Algul oli rahulik, aga ta käis ikka peale, et hakkaks minema ja siis muutus agressiivseks. V lõigi teda kõigepealt jalaga rindu kaks kolm korda. Ta tõusis püsti, et kuule V, hakka ikka minema ja ta võib-olla sai asjast valesti aru, vaatas, et tema on agressiivne, kuigi ta ei olnud. V A lõi teda esimesena ja sellest hakkas peale see rüselus. Ta lõi teda tagasi jalaga vist ka rindu. V rahunes maha vahepeal, aga eks see jäi talle meelde ja mingi hetk haaras ka noa, vehkis sellega ja siis ta lõi Vit veel mõned korrad. Ta ei saanud täpselt aru, aga tema arust oli, et lubab vägistada, et ta on igavene rott, et raisk vägistab ta ära ja kes ta on üldse, et teda välja viskab ja keeras ennast nägu ülesse ja mingi hetk oli tal nuga käes. Nuga oli laua peal koguaeg, et sakummi viina kõrvale lõigata. Sai talt noa kätte, viis kööki kuskile kapi peale või kraanikaussi. See oli tema köögiriistade komplekti kuuluv nuga ja arvab, et ema kasutab seda igapäevaselt. Nuga oli musta plastmassist käepidemega, tera 20 cm pikk, tavaline keskmine kööginuga. Parema käe nukkidega lõi kuskile kõrva piirkonda teda. Ta teda veel paar korda lõi, et ta maha rahuneks ja ta oli uimane ja jäi nagu pikali. Lõi paar korda siis, kui enam mingit ohtu ei olnud, aga tal oli paanika ja viha, et ta üldse noaga ründas ja ka afektiseisund. Teda lapsepõlves võõrasisa ründas ka noaga, võib-olla tuli see meelde, ei olnud ka tema ise tollel hetkel, aga siis vaatas, et V on rahulik ja kuna tal verd ikka peast jooksis, siis peab kiirabi talle kutsuma. Helistas kiirabisse ja kiirabil palus ka politseipatrulli välja kutsuda. Ta tarvitab ka xxxx. Depressioon, ta täpselt ei tea, ta psühhiaater ei ole diagnoosi talle öelnud, mis see täpselt on, psühhoos oli vahepeal, paanikahäired ja asjad. Arst selgitas, et neid ravimeid ei tohi võtta koos alkoholiga. Enne seda korda olid tal suhted V Aga täitsa normaalsed, nagu naabrimehed ikka, tere ja head aega ja kuidas läheb. Kaks korda võib-olla on koos istunud varem, grillinud suvel õues. Ta on varemgi küsinud, kui ta on teda õues näinud, et kas tal on euro kaks, suitsu ei ole pidevalt. Viinajoomist ei ole varem neil koos olnud. Kõigepealt ta lõi At vastu rindu jalaga 1-2 korda, siis lõi parema käe nukkidega pea piirkonda, ei tea täpselt, kuhu need tabasid, oli mitu lööki ja rusikaga vist silma alla, et silm sinine. Ta rahunes maha vahepeal. Siis lõi veel paar korda, sest ta ikka üritas veel oma võimu näidata, aga siis 4 rahuneski maha ja hakkasid mõjuma need vanad löögid. Algul oli V A püsti ja siis oli paar lööki rusikaga näkku, mille tagajärjel vajus voodi peal pikali. Peale neid lööke ta jäigi magavasse asendisse. Kui inimene tuleb talle noaga kallale, ta ei hakka teda ju paitama, ta kardab enda elu pärast ja ta ei suuna oma jõudu ja ta ei mõtle tol hetkel, et lööb õrnalt, et ta jumala eest viga ei saaks. Lööke võis ka rohkem olla. Ta on ju noor inimene, tal käivad löögid kähku, seal võis olla viis kuus seitse lööki, ta ei saa pead anda, ta ei ütlegi, et üks löök oli, aga kui rohkem, siis ta ei oska täpselt öelda palju, ta ei lugenud. Teab, et ühest löögist kukkus V peaga korra vastu diivani serva, see on tal puidust, seal ei ole polsterdust peal, see on ka põhimõtteliselt tema süü, tema löögist ta sinna pea ära lõi. Tema juurde tulles oli V Aga kõik korras ja mingeid vigastusi tal ei olnud. Kui ta häirekeskusesse helistas ja politseinik Oiga rääkis, siis ta rääkis ainult vägistamisest, sest ta oli paanikas ja tal on endal ka mäluga probleemid. Praegu, mis ta räägib, see on tal homme meelest läinud ja nelja nädala pärast tuleb kõik meelde detailselt. Nuga meenus talle alles politseijaoskonnas, et ta lõi teda üldse käega näkku, tal ei tulnud see kohe meeldegi. Tal väljapoolt vigastusi ei olnud, aga ige oli seest katki. Häirekeskusesse helistades ja politseiga rääkides ta jättis väga olulisest asjast nagu nuga rääkimata, aga ta ei tea tõesti, miks ta ei tulnud selle peale, et noast rääkida. Praegu oleks see muidugi päästev asjaolu, siililegi selge, aga miks ta sellest kohe ei rääkinud, ta ei oska öelda. Ta ei tea, kas ta on uurija juures rääkinud vägistamisest või mitte ja ta ei oska siis ju öelda, miks ta ei rääkinud. Probleemid on tal alkoholiga jah, sest nagu tulemustest on näha, need on probleemid, aga et ta nüüd ilma ei saaks olla, selles suhtes probleemi ei ole. Tollel ajal tal oli keeld ka peal kohtuotsusega ja ta teadis, et ei tohi üldse tarvitada. Aga kes ei riski, see ei ela nagu öeldakse. Lähisuhte vägivalla episoodide kohta andis Martin Põldre kohtuistungil ütlusi, et tema mai alguses oma elukaaslast L S ei löönud. Viimasel oli juba tema juurde tulles silma all mingi hematoom. See, mis

1. mail ema ja Lga juhtus, see vastab tõele. Ilma põhjuseta ta arvab, ta ei lähe kellelegi kallale, peab ikka mingi põhjus olema. Joodikute elu ongi selline, siin ei ole midagi teha. Lahtise käega andis Lle, tal oli silm sinine ja emale andis veidikene rohkem, aga kindlasti ei olnud seal jalga mängus, nagu L rääkis. Miks ema lõi, seda ta öelda ei osanud. Seletas, er lihtsalt sõitis katus ära. Ema lõi käega pea piirkonda, jalaga ei löönud. Mõni hematoom võis olla emal ka kukkumisest. Lõi ja vana inimene kukkus peaga vastu maad, sellest võis tulla hematoom silma alla või kõrva taha, ta ei oska öelda. Aga kukkus ema ikkagi tema tegevuse tagajärjel. Käele tekkis, ta nägi seda sinikat, see tekkis sellest, et ta aitas ema püsti pärast seda, kui ta ise oli ema sinna maha löönud. Sellel korral politsei ei tulnud, politsei tuligi hiljem. Vahepeal L helistas politseisse, et tema ei saa asju kätte ja siis võtmetega jalutas minema. Ta läks Lle järgi, küsis, milles asi ja ta helistas juba politseisse, siis ta rääkiski ise politseiga, et ei ole midagi, et inimest ei rünnata, tahab oma asju saada, võtku issand jumal. L tuligi hiljem tagasi ja võttis politsei nähes oma raha ja võtmed, ei tahtnud ta mingeid asju, raha tahtis. Kõige rohkem on kahju, et emale kallale läks. See talle ei mahu üldse pähe. Üldse naisterahvast puutuda. On juhtunud niimoodi. Selle pärast ta käiski arstil psühhiaatri juures ja otsis abi. Loomulikult kahetseb oma tegu. Ja karistust peab kandma, kolm-neli aastat vangis olema. Kannatanu L S keeldus kohtus ütluste andmisest, põhjendades, et ta on Martin Põldre endine elukaaslane ja seega ütlused avaldati tema ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. „Mina ja Martin Põldre oleme olnud koos seitse aastat. Meil on ka ühine laps, kes elab hetkel kasuperes. Meie juures xxxx elab ka Martin Põldre ema. Ta on nüüd meie juures elanud kuskil paar aastat. Mina ei ole näinud, et Martin oleks olnud varasemalt ema suhtes vägivaldne, aga minu suhtes on ta olnud varasemalt vägivaldne. See ei sõltunud kunagi alkoholijoobest, Martin on vägivaldne ka kainena. Vaimne vägivald on samuti pidev. 10.05.2019 õhtu poole, kellaaeg võis olla 16.30 paiku, algas Martini emal M Pl televiisorist seebikas. Ma ei osanud juhtmeid ühendada ja seetõttu läksin ma ning ajasin Martini üles. Martin magas sel ajal. Kui ma nüüd Martini üles ajasin, siis ta muutus ikka päris hulluks. Martinil ei olegi nagu põhjust vaja, et tal oleks paha tuju, isegi kui õues on paha ilm, peab ikka keegi selles süüdi 5 olema. Martin tõusis üles ja ma ei mäleta, kas ta veel ütles midagi või mitte, aga ta tuli mulle kohe kallale. Martin oligi viimasel ajal närviline, tal ei olnud ka tööd, kuid nüüd on ta viimased paar päeva tööl käinud. Martin lõi mind vastu nägu. Ma ei teagi, kas rusika või lahtise käega, aga praegu on mul näos veel vigastused alles. Ta lõi mind vasakule poole kulmu piirkonda. Ma ei saanudki aru, mis nüüd Martinile sisse läks, aga peale minu löömist läks Martin kohe oma emale kallale. Martin tõukas oma ema vastu kaminat, nii, et M kukkus. Nüüd hakkas Martin Mt jalgadega peksma täiesti valimatult kuhu lõi. Ma ei lugenud neid lööke, sest ma ei suutnud seda vaadata. Mina nägin, et Ml oli silm potisinine. Kas veel kuskil Ml mingeid vigastusi on, ma öelda ei oska. M sai kuidagi nüüd teise tuppa mindud ja Martin rahunes ka maha. Martin jäi ka mingi aja peale magama. Martin oli kaine, M ei tarbi üldse alkoholi. 10.05.2019 olin ka mina kaine. Mul ütles mõistus üles selle pinge all elamisest ja ma tahtsin ära minna. Ma jooksin xxxx tänavale ja Martin tuli mulle järgi ning võttis telefoni käest ära. Ma jõudsin enne politsei kutsutud, kui Martin mul telefoni ära võttis. Patrull käis kohal. Mina peale seda enam koju ei läinud, läksin xxxx A Li juurde. Patrull aitas mul minu asjad xxxx tänavalt kätte saada. Kuupäeva ma enam ei mäleta, aga kuskil
2. aasta mai alguse poole, kuskil nädal enne 10.05.
3. Martinil keeras jälle täitsa ära ja ta tuli mulle kallale. Me olime Martiniga mõlemad alkoholi tarbinud. Martini ema ei olnud kodus. M käib vahetustega valves. Martin lihtsalt peksab vastu nägu nii, et sinikad on järgi. Parema silma all olev vigastus ongi nüüd sellel hetkel tehtud. Ma ei oskagi seda löömist rohkem kirjeldada, lihtsalt Martin tulebki kallale. Mujal ei ole mul mingeid vigastusi, kui ainult näos. Ma olen Martinile selgitanud, et me ei saa koos elatud. Martin selgitab alati, et me räägiksime rahulikult, aga lõppeb ikka nii, et ma ei saa Martini juurest ära minna. Ma tean, et ma saaksin minna A Li juurde elama.“ Kannatanu M P keeldus samuti kohtus ütluste andmisest, põhjendusega, et ta on Martin Põldre ema ja ka tema ütlused avaldati vastavalt KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 sätestatule. „…09.05.2019 oli mul puhkepäev. Emadepäeva hommikul tulin ma koju töölt. Kõik oli normaalne. L ja Martin plaanisid surnuaeda minna. L käis lilli toomas. L tõi ka õllet endale. Nad käisid koos Martiniga surnuaial ära. Olid kained mõlemad. L tahtis ühel hetkel ära minna ja seda ta ka tegi. Läks A juurde xxxx ära. Martin tegi ka mulle haiget, arvatavasti siis 09.05.
4. Ma vaatasin telekat Martini ja L toas. Ma ei teagi, mul on nagu mälu probleeme. Ma ei ole üle 20 aasta enam alkoholi joonud. Ma ei mäleta, kust ma need vigastused sain. Ma ei tea, mis oli Martini vihastamise põhjus, ma tõesti ei mäleta. Mul on vasaku kulmu peal suur muhk, eks siis Martin virutas mulle sinna rusikaga. Eks ma siis kukkusin kuklaga kuskile. Mul on ka teinekord terav keel ja ma võisin ise midagi L kohta öelda. Algul oli mul sinikas ainult vasaku silma all ja eks see ole siis veidi allapoole vajunud ja seal põsel on sellest sinikas. Sinna Martin mind ei löönud. Käe peal olev sinikas võib olla sellest, et Martin aitas mind ehk üles tõsta, muust ma ei tea, et see sinikas oleks. …“ Tunnistaja T P seletas kohtuistungil, et töötab Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. Ta on seal Martin Põldre korteris käinud kaks korda. Kevadel 2019 oli patrullis koos K Pga. Väljakutse oli xxxx, et meesterahvas Martin Põldre loopis asjadega naisterahvast L S. Esialgu läksid ukse taha, koputasid, ukse peal kedagi ei tulnud, pikema koputamise peale avati neile uks, läksid sisse, mõlemad isikud olid silmnähtavalt alkoholijoobes. L tahtis sealt minema saada, ütles, et läheb xxxx, seal ta vist käis kellegi juures nagu ta jutust aru sai ja selle peale Martin Põldre ägestus, ütles, et kui L sinna läheb, siis tapab ta ära. Martin Põldre läks taha tuppa, hakkas kätega seina peksma ja tuli agressiivselt tema poole, distants oli nii väike ja ta kasutas Põldre suhtes teenistusgaasi, panid käed raudu ja viisid Martini Rakvere politseijaoskonda, K P jäi Lga tegelema sinna. 12.mai 2019 oli tööl koos R Kga. Siis kutsus ka L S neid sinna, tahtis oma asju kätte saada ja minema minna sealt. L ütles, et ta ei julge minna, kuna meesterahvas peksab teda. Läksid ukse taha, koputasid, Martin tegi ukse lahti, küsis kohe, mida L siit tahab. Nad seletasid talle ära, et ole rahulik, ta võtab enda asjad ja läheb minema siit. L võttis enda asjad ja suhteliselt kiiresti läks minema. Seda ta ei mäleta, kas Ll vigastusi oli. Nad jäid pärast veidikeseks sinna Martiniga 6 suhtlema ja siis ta rääkis normaalselt nendega. Ta rääkiski, et ta tahaks enda elu järje peale saada, aga tal ei ole see võimalik, kuna L on seal ja ta ei saa teda lasta sinna xxxx ka, kuna seal ta joodetakse täis. Tunnistaja N V, kes töötab Ida prefektuuris Rakvere piirkonnapolitseinikuna, andis kohtuistungil ütlusi, et Martin Põldre on talle tuttav tööalaselt. Xxxx korteris on päris palju saanud käia, kordasid ei oska öelda, aga selle juhtumi raames oli väljakutse, mis toimus
5. mai ja kolm päeva hiljem ehk siis
6. mai käis järelkontrolli tegemas.
7. mai käis seal koos piirkonnapolitseinik H Tiga ja läksid sinna korterisse, ukse avas neile Martin Põldre ema M P, kellel olid päikseprillid ees. Küsisid, miks on päikseprillid ees ja tegelikult päikseprilli alt oli näha väike hematoom. Palus tal prillid eest ära võtta ja siis nägi, et silmad olid sinised. Küsisid, kas on vigastusi veel, tegelikult oli näha ka käsivartel sinikaid ja siis nad palusid rohkem näidata ja ta küsis luba ka pildistamiseks, mida M lubas. Ta pildistas tema nägu, käsivarsi ja keha peal oli ka äkki mingisugune sinikas. M P väitis, et ta käis koos pojaga maja ees olevas kuuris puid võtmas ja puuriit oli liiga kõrge ja siis ta üritas küünitada nende halgude järele ja halud kukkusid talle peale, mis neile ei tundunud väga tõenäoline. Varasemaid väljakutseid seoses emaga ta ei mäletanud, pigem on olnud erinevaid väljakutseid seoses Martini elukaaslase L Sga. Ema alguses üldse ei elanudki seal, ema elas teisel aadressil ja need väljakutsed olid L ja Martini vahel. Küsisid M käest ka, mis siis
8. mail juhtus, siis M ütles, et Martin ja L olid käinud tol päeval surnuaial ja siis tagasi tulles oli L jõudnud alkoholi tarvitada, mis Martinile ei sobinud ja nad olid tülli läinud tee peal ja M rohkem L ja Martini vahelisest tülist öelda ei osanud midagi. Ta teadis, et nad tülis olid ja et politsei väljakutse oli korterivõtmete pärast, et L oli võtnud korterivõtmed ja lahkunud. Ema väitis ainult seda, et Martin pole teda löönud, kuigi politsei seda ei küsinudki. Aga L löömise kohta ta ei osanud öelda. Martin Põldrega on kontakt olnud pigem heatahtlik, ametnike suhtes ta ebaviisakas või ebameeldiv ei ole olnud. Selles korteris on võimalik elada, aga ta ei liigitaks seda puhas ja korras kodu, seal on jälgi, et on olnud olemised, olengud, sest kui L seal elas, siis toidunõud, suitsukonid, pudelid, need seal ikka laiali olid. See ei ole eeskujulik elamine, aga on elamiskõlblik. Kui tookord M juures käisid, siis nad sellele nii palju tähelepanu ei pööranud, kuna see on nende jaoks tavapärane. Tunnistaja V O, kes töötab Ida prefektuuris Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna andis ütlusi, et Martin Põldre on talle tuttav tööalaselt.
9. juuni 2019 oli ta tööl koos patrullpolitseinik A Sga. See oli öine vahetus, kell seitse õhtul algab ja kell seitse hommikul lõppeb. Väljakutse oli xxxx. Väljakutse sisu oli selline, et teataja helistab, et naabrimees tahtis teda vägistada ja ta oli teatajat ka jalaga löönud, enesekaitseks oli teataja seda naabrimeest löönud. Kuna nad olid teisel väljakutsel, siis neil läks natukene aega enne kui jõudsid sinna. Jõudsid xxxx tn-le ja nägid kiirabiautot, kiirabiauto juures seisis ka Martin Põldre koos kiirabiga. Läksid tema juurde ja küsisid, mis juhtus, ta ütles, et naabrimees tahtis teda vägistada, ta oli teda siis jalaga rindkeresse löönud ja selle peale oli Martin teda vastu löönud. Ütles, et ta peaks seal korteris olema. Martin Põldrega oli eelnevalt paar korda kokku puutunud, olid vägivallaga seotud väljakutsed. Kuna Martin ütles, et naabrimees on seal korteris, et ta vist on talle viga teinud, läksid kiiresti kiirabiga vaatama, üleval teine korrus paremat kätt teine uks peaks olema. Läksid sinna, avas ukse, küsis kas keegi on seal korteris, keegi ei vastanud, kõndis korterisse sisse. Läksid sisse, siis oli esik, esikust läks otse kööki, köögist läks ühte tuppa, mis oli suurem, kui see tuba, kus see meesterahvas oli ja sealt suurest toast läks paremale tuppa, kus kannatanu oli. Tagatoas diivani peal oli pikali meesterahvas, nägu oli tugevalt moondunud ja verine. Samuti olid selle sama toa seinad verepritsmeid täis, oli hästi palju verd peast voolanud, madratsi peal olid suured hüübinud veretükid ja samuti olid ka põrandal verepritsmed. Kiirabi oli kohe seal samas juures ja hakkas kohe kannatanuga tegelema, ta ei reageerinud ühelegi kõnele ega liigutamisele, ta oli täiesti teadvusetu. Alguses arvasid, et ei ole elus, aga kiirabi ikkagi hakkas kohe tegutsema ja tuvastas, et isik on siiski elus. Seinad diivani lähedal olid verised, põrand oli verine, diivan tugevasti verine. Põranda peal oli ka seal verepritsmeid ja samast toast, kus see meesterahvas oli, leidsid verised tennised. Vaatasid ringi aga ei märganud mingeid veriseid esemeid seal korteris peale nende 7 jalanõude. Alguses kahtlustasid, et äkki on kannatanut mingi esemega pekstud, aga mingeid selliseid esemeid nad ei tuvastanud. Köögis vaatasid ringi aga selliseid esemeid nagu nuga, kirves, kang nad ei märganud ja nugadest kohapeal ei olnud ka juttu. Tema paarimees tuli korterisse järgi koos Martiniga ja siis nad panid Martinile käerauad peale ja küsisid, mis siis juhtus. Martin ütles, et naabrimees üritas teda vägistada, oli teda jalaga indkeresse löönud, selle peale Martin ütles, et oli end kaitsnud, oli teda jalaga löönud ja öelnud, et läheks siit korterist minema, mees ei läinud ja oli siis teda veel jalaga löönud. Martin Põldre rääkis kahel korral vähemalt seda vägistamise juttu ja mingit muud juttu ei olnud. Martinil endal nähtavaid vigastusi ei olnud peale selle, et jalad olid verepritsmetega koos ja kätel olid verepritsmed. Martin Põldre ei rääkinud ise midagi sellest, et tal on kuskil midagi viga või ta on haiget saanud. Küsisid, aga vigastusi ei tuvastanud silmaga nähtavalt, ei saanud nagu aru, et midagi viga oleks, ise ta ei kurtnud ka millegi üle. Võeti uurijaga ühendust ja peeti mees kinni, viisid ta kohe jaoskonda ja peale seda kui kannatanu oli kiirabiga ära viidud, siis läksid ka sealt ära, uks sai lukustatud. Võti oli äkki köögis või esikus. Ühtegi isikut seal korteris rohkem ei olnud. Martin Põldre elukaaslase L Sga on samuti väljakutsel kokku puutunud aga ema ta ei ole isiklikult näinud. Kannatanul oli dokument taskus rahakoti vahel ja selle järgi sai isik tuvastatud. Näo järgi teda võimalik tuvastada ei olnud. Martin Põldre oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Tuvastasid tal ka indikaatorvahendiga joobe. Kuna asjad olid kohati laiali, siis rüseluse jälgi oli raske tuvastada, täielikku korda seal ei olnud, asjad olid ripakil. Kannatanu V Ast ei teadnud tema eelnevalt midagi. Martin Põldre ei rääkinud mitte sõnagi sellest, et teda oleks noaga rünnatud. Ta ütles, et kannatanu oli väitnud, et ta tahab Martin Põldret ära vägistada ja oli löönud Martinit jalaga rindkeresse ja selle peale oli Martin ennast kaitsnud. Tunnistaja A V, andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema on kannatanu V A elukaaslane ja elab xxxx ühes majas koos Martin Põldrega. Mingeid suhteid neil omavahel ei ole, ainult tuttavad. Tema elukaaslasel V Aga olid suhted Martin Põldrega enne 15.juunit 2019 samuti neutraalsed, õues kohtusid ja vestlesid. V vahepeal 17 aastat üldse alkoholi ei võtnud, koos elasid üle 10 aasta. Vil tulid seoses vanadusega kõneprobleemid, ta ei osanud end väljendada, ei osanud mõnda sõna öelda välja. Muid probleeme tervisega, sealhulgas dementsust, tal enne peksmist ei olnud. Vahel ostis Vile alkoholivaba õlut ja suviti pojaga teinekord käisid aiamaal liha küpsetamas ja koos pojaga vahetevahel ikka õlut jõi, aga kangemat ei. Ta oli tervislik, sportlik mees. Martin Põldre on pikem ja noorem, A on ikkagi xxxx aastat vana juba. Mismoodi V 15.juunil sinna Martini juurde sattus, sellest ta suurt midagi ei tea. Temal oli tööpäev. Tal on tööpäev niimoodi, et käib hommikul ja kui on xxxx, siis ta peab õhtul ka minema. See oli lõuna paiku, kui ta koju tuli, mil V ütles, et tal on kodused tööd kõik tehtud, võttis jalgratta, et läheb käib ema-isa haua peal xxxx. Siis oli V kaine. Õhtul V korra helistas ja ütles, et on linna peal ja ei ole kaua. Ta ütles Vile, et vaata, et sa kuskile ula peale ei lähe, et tuled õigel ajal koju, et ta peab õhtul tööle veel minema. V ära ja rohkem teda ei näinud, koju ta ei tulnud ja ta ei osanud teda kuskilt otsida ka. Raha Vil ei olnud, et alkoholi osta, sest raha on kõik tema käes ning Vi pension laekub ka tema arvele. Lihtsalt nende peres oli niimoodi. V ei pea kodus olema, aga ikka sai sõnad peale loetud, et ta kuskile kondama ei lähe. Tal ka õhtuti üksi igav. Kui ta tööle läheb, siis läheb kella viiest tööle, kuskil kella kaheksa aeg tuleb. Seekord tuli ka kuskil kaheksa paiku nagu alati. Vit kodus ei olnud aga taga ta teda ei otsinud, kuna ei olnud alust arvata, et midagi on juhtunud ja ta ei arva, et peaks täiskasvanud inimest taga otsima. Järgmise päeva hommikul sai juhtunust teada. Siis hakkaski helistama ja haiglast sai teada, et V oli kirurgia osakonnas. Nägi seal, et ei olnudki inimest, oli ainult üks liha hunnik, ta oli nii sinine, selg, nägu ja kõik olid sinised, kõrvast tükk väljas ja verine, nägu paistes ja käed kõik paistes. Mõned päevad ta kuigi palju rääkis, aga siis tuli halvatus peale. Nüüd juba kaks korda on olnud kopsupõletik ja üksikud sõnad tulevad, aga ta ei tea, kas paraneb või ei parane, see on väheusutav. Talle mingit lootust ei ole antud. Liiguvad tal ainult vasak käsi ja vasak jalg. Käega silitab, paneb teki voodi peal sirgeks, ja kui ta annab talle saiatüki kätte, siis ta seda ise sööb, aga söötma peab teda ise, mähkmeid peab vahetama, ta on lamav haige. Vil ei ole tema teada kunagi olnud probleeme, et oleks kedagi rünnanud, olnud vägivaldne, agressiivne. Nii palju kui tema on Viga koos olnud, ei ole sellist asja olnud, et ta oleks kedagi näpuotsaga puutunud või 8 tema suhtes vägivaldne olnud. Kui V vihastas, siis turtsus natukene, natuke aega läks mööda ja siis ütles, et aitab küll riidlemisest ja oligi kõik. Põldre juures olid koguaeg probleemid, peksis naist koguaeg. Seal käis vähemalt üle päeva politsei hoovi peal ja kiirabi käis ka tihti. Mingisuguseid konflikte Vil naabrimehega ei olnud talle teadaolevalt, ei ole kuulnud, ei ole ühegagi konflikti olnud. Käesoleval ajal on Vi eestkostja vald, kuna ta on ka juba pensionär ja ei pruugi saada Vi asjadega enam hakkama. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid 09.05.2019 episood ja orienteeruvalt nädal varem aset leidnud lähisuhtevägivalla episoodides: - Politseametnik N Vi poolt tehtud fotod, millel vaade M Ple ja tema näole, paremale käele ja parema kõrva taha. Kannatanul on muhk vasaku kulmu piirkonnas ning hematoomid mõlema silma all, parema käe õlavarrel ja parema kõrva taga kukla piirkonnas /II kd, tl 106-109/. - Uurija E Š poolt tehtud fotod, millel vaade L S ja tema näole. Kannatanul hematoom parema silma all, marrastus-verevalum vasaku kulmu ja oimu vahelises piirkonnas /II kd, tl 4-5/. - FIE V D vastus päringule, mille kohaselt M Pl olid
10. aasta maikuus vabad järgnevad kuupäevad: 3, 6, 9,12,15, 18, 21,24,27, 30 /II kd, tl 9/. - Menetluse infosüsteemi väljavõtted - 12.05.2019 kõne häirekeskusesse teatega, et elukaaslane hoiab kinni, pidi pidevalt lööma. Oli kuulda naise karjumist ja mehe häält, mis ütles, et ta pakib oma asjad ära, et naine joobes. Kell 17:46 kohal kaine mees, naine lahkunud. Lähisuhte vägivalla infolehte ei koostatud. 15.05 kell 14:30 käis N. V xxxx, kodus oli M P üksinda. 12.05.2019 kell 19:29 teataja ei saa oma dokumente kätte elukaaslase käest, kes olevat ka vägivaldne, täna paar tundi tagasi olevat ka teatajat ähvardanud ja tõuganud, mistõttu teataja jooksis majast välja ja nüüd ei julge majja minema. Martin olevat üleeile ka oma ema peksnud ja ka nädal tagasi teatajat löönud. Martinil olevat katseaeg pärast vanglast vabanemist. Teataja ootab maja lähedal. Kell 20:10 naisterahvas sai dokumendid kätte ja lahkus. 12.05.2019 kell 20:25 helistas Martin Põldre, et endine elukaaslane võttis lahkudes salaja kaasa avaldaja korteri võtme. Avaldaja kardab, et naine võib korterist ära varastada väärtuslikud asjad. Avaldaja palub politsei abi, et oma korteri võti tagasi saada. Kell 20:36 helistatud teatajale tagasi, oli saanud naisterahvaga kokkuleppele. 20.05.2019 N. V järelkontroll. Martin tunnistab L ja ema löömist. L õiendas ja sekka tänitas ka ema. Martin ütles, et ta plahvatas ja lõigi mõlemaid /II kd, tl 10-13/. - Väljavõte patrulli- ja teenistuslehest - 12.05.2019 patrull R. K ja T. P. Teataja ei saa oma dokumente kätte elukaaslase käest, kes olevat ka vägivaldne, täna paar tundi tagasi olevat ka teatajat ähvardanud ja tõuganud, mistõttu teataja jooksis majast välja ja nüüd ei julge teataja majja minema. Martin olevat üleeile ka oma ema peksnud ja ka nädal tagasi teatajat löönud. Martinil olevat katseaeg pärast vanglast vabanemist. Teataja ootab maja lähedal. Teataja L S. L sai oma asjad kätte ja lahkus. 12.05.2019 patrull S. H ja T. L. Elukaaslane hoiab kinni, pidi pidevalt lööma. Oli kuulda naise karjumist ja mehe häält, mis ütles, et ta pakib oma asjad ära, et naine joobes, kõne katkestati. Kell 17:46 kohal kaine mees, naine lahkunud. LSV infolehte ei koostatud. 12.05.2019 patrull M. K ja A. V. Elukaaslane hoiab kinni, pidi pidevalt lööma. Oli kuulda naise karjumist ja mehe häält, mis ütles, et ta pakib oma asjad ära, et naine joobes, kõne katkestati. Kell 17:46 kohal kaine mees, naine lahkunud. LSV infolehte ei koostatud /II kd, tl 14-16/. 9 - Lähisuhtevägivalla infoleht, mille kohaselt 12.05.2019 mees ei anna isiklike asju kätte, samuti on läinud kallale oma emale. Kannatanu L S. Vägivallatseja Martin Põldre. Tunnistaja M P /II kd, tl 23-24/. Kannatanu V A süüteoepisood - Sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt xxxx toas on lahtises asendis diivan, millel lamas kannatanu. Diivani taga seinal verepritsmed, mis on osaliselt mööda seina alla voolanud. Diivani tagumisel osal on nähtavad osaliselt hüübinud verekahtlased määrdumised (vereklombid), samuti on näha, et veri on osaliselt diivani polstri sisse imbunud. Samuti on diivani esimene osa ühtlaselt määrdunud. Kapi ees põrandal on verekahlase määrdumisega padi. Kamina ees verekahtlase määrdumisega vabaajajalatsid Lee Cooper, mis võeti kaasa /II kd, tl 25-31/. - 13.08.2019 asitõendi vaatlusprotokoll - vaadeldud on sündmuskohalt kaasavõetud jalatseid, suurus 42, verekahtlase määrdumisega, paigutatud asitõendite hoiuruumi /II kd, tl 32-34/. - Martin Põldre kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fotodega - peeti kinni 15.06.2019 kell 22:
11. Protokolli kohasselt silmnähtavaid tervisekahjustusi ei ole. Parema käe küünarvarrel ja sõrmeküünte ümbruses hüübinud verd, jalgadel hüübinud verepritsmed. Isik fotografeeritud /II kd, tl 35-42/. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll 15.06.2019 - Martin Põldrel tuvastati kell 22:43 joove 0,99 mg/1, esinevad joobeseisundile viitavad tunnused /II kd, tl 43/. - 15.06.2019 kõne häirekeskusesse 112 ja CD selle salvestusega.17.06.2019 asitõendi vaatlusprotokoll ja Aweroc-andmebaasi väljatrükk- 15.06.2019 kell 22.14.42 helistas numbrile 112 Martin Põldre. Teatas, et tal selline mure, et inimene tahab teda vägistada. Ta suutis ta maha, mitte nüüd lüüa, aga lihtsalt, et ta magab. Lõi teda jah ikka, ta ei jätnud rahule, lõi teda, peksis teda kannaga ja tal oli nagu rinnus valu. Kordab mitu korda, et naabrimees lõi teda jalaga rindu ja tema lõi teda kannaga vastu ning nüüd ta magab ja verejooks on ka. Mingeid relvi ei ole /II kd, tl 44-48/. - Kiirabikaart ja V A patsiendikaart xxxx ja selle saatekiri, perearsti väljastatud tõend nr 2234 koos V A haiguslooga - kiirabile teatatud 22:14, kohal 22:26, haiglasse 22:55, saabus 22:
12. Fikseeritud V Al esinenud vigastused ja talle tehtud protseduurid /II kd, tl 49-73/. - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 19E-IDI0054, 02.08.2019 koos tõlkega - V Al esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: pehmete kudede põrutus paremal pool näol, põrutushaav parema kulmupealse piirkonnas, parema kaheksanda roide kinnine murd, parempoolne pneumotooraks, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et korduvatest löökidest käte ja jalgadega näopiirkonda ja vastu rindkere paremat poolt, määruses märgitud ajal ja asjaoludel. Antud vigastused koosvõetuna põhjustasid vigastuste tekitamise momendil ohu V A elule ning mille paranemisprotsess kestis vähemalt neli kuud /II kd, tl 74-81/. - Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 2019-033, mille kohaselt Martin Põldre on xxxx, põeb xxxx. Martin Põldre oli talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis. Ta on võimeline oma vaimse seisundi poolest esinema kohtus ja kandma karistust. Martin Põldre suhtes ei ole vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi /II kd, tl 85-90/. 10 - Üldkasuliku töö arvestus - päring ia kriminaalhooldaja vastus ja Erakorraline ettekanne - M. Põldrele määratud 687 tunnist on sooritatud 41 tundi, sooritamata on 646 tundi /II kd, tl 91-92, 9394/. - Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 22.02.2019 kohtuotsus 119-1516 /II kd, tl 95-98, 99-103/. - Kohtuäärus tsiviilasjas nr 2-19-12069, 16.12.2019, millega V A üle seati eestkoste ja määrati eestkostjaks Tapa vald. Kohtumääruse kohaselt määrati eestkostementluses ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis (akt nr 7.1-3/227), mille kohaselt V Al esineb raske xxxx, xxxx. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. See suutmatus on kestev. Vaimne seisund ei võimalda isikul osaleda kohtuistungil, kus arutatakse tema eestkoste küsimust. Tavalises keskkonnas on isikut ka väga raske ära kuulata, sest kontakti ei saa. Isiku tervisele see kahjulikult ei mõju. Isik vajab eestkostjat. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt /II kd, tl 129-132/. III KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Süütegudele hinnangu andmisel tuleb hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid, nõustub kohus prokuröri poolt esitatuga täiel määral selles, et Martin Põldre ütlused selles, et kannatanu V A ründas teda ja ta kaitses ennast kannatanu ründe vastu ning lõi teda, ei ole usaldusväärsed. Samuti peab kohus ebausaldusväärseks süüdistatava väiteid, et tema ei ole 2019.aasta maikuu alguses kehaliselt väärkohelnud L S. Hinnates kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti, jõudis kohus järeldusele, et tegemist on süüdistatava katsega välistada tema poolt 11 vägivallakuriteo toimepanemine. Kohtu jaoks ei ole Martin Põldre versioon toimunust usutav, kuna ta on andnud ütlusi, mis ei kattu ei teiste asjas kogutud kirjalike tõendite ega ütlustega ning ka ta enda erineval ajal antud ütlustes on vastuolud. Helistades V A episoodis häirekeskusesse väitis Martin Põldre kõigepealt, et kannatanu olevat tahtnud teda vägistada, lõi jalaga rindu talle ja siis tema lõi kannatanut kannaga pähe. sündmuskohal seletas ta politseile, et naabrimees üritas teda vägistada, oli teda jalaga rindkeresse löönud, oli end kaitsnud, oli teda jalaga löönud ja nõudnud, et läheks siit korterist minema, mees ei läinud ja oli siis teda veel jalaga löönud. Martin Põldre rääkis kahel korral vähemalt seda vägistamise juttu ja mingit muud juttu ei olnud. Politseis esimesel ülekuulamisel rääkis ta, et kannatanu ei tahtnud koju minna, muutus agressiivseks ja üritas teda lüüa ning võttis toast laualt noa aga selle ta sai kohe kätte ja viis kööki ära. Ta lõi kannatanut rusika ja jalaga. Teisel ülekuulamisel väitis, et V lõi teda paar korda jalaga rindu. Tema lõi Vit vastu ja siis V haaras noa ja vehkis sellega. Ta sai noa kätte ja kuhu ta selle pani, ei mäleta. Tal tekkis paanikahoog ja tunnistab, et läks liiale. Vägistamisest ei ole Martin Põldre hiljem enam midagi rääkinud. Kohtuistungil väitis Martin Põldre, et V lõi teda kõigepealt jalaga rindu kaks kolm korda. Ta tõusis püsti, et kuule V hakka ikka minema ja V võib-olla sai asjast valesti aru, vaatas, et tema on agressiivne, kuigi ta ei olnud. V A lõi teda esimesena ja sellest hakkas peale see rüselus. Ta lõi teda tagasi jalaga vist ka rindu. V rahunes maha vahepeal, aga eks see jäi talle meelde ja mingi hetk haaras ka noa, vehkis sellega ja siis ta lõi Vit veel mõned korrad. Ta ei saanud täpselt aru, aga tema arust oli, et lubab vägistada, et ta on igavene rott, et raisk vägistab ta ära ja kes ta on üldse, et teda välja viskab ja keeras ennast nagu ülesse ja mingi hetk oli tal nuga käes. Nuga oli laua peal koguaeg, et sakummi viina kõrvale lõigata. Sai talt noa kätte, viis kööki kuskile kapi peale või kraanikaussi. See oli tema köögiriistade komplekti kuuluv nuga. Parema käe nukkidega lõi kuskile kõrva piirkonda Vit. Ta kannatanut veel paar korda lõi, et ta maha rahuneks ja ta oli uimane ja jäi nagu pikali. Lõi paar korda siis, kui enam mingit ohtu ei olnud aga tal oli paanika ja viha, et ta üldse noaga ründas ja ka afektiseisund. Lööke võis ka rohkem olla. Ta on ju noor inimene, tal käivad löögid kähku, seal võis olla viis kuus seitse lööki, ta ei saa pead anda, ta ei ütlegi, et üks löök oli, aga kui rohkem, siis ta ei oska täpselt öelda palju, ta ei lugenud. L S ja ema löömist ta eeluurimisel tunnistas ning on rääkinud, et ei mäleta asjadest midagi, sest seoses ravimite tarvitamisega on mäluga probleemid, aga kedagi ta lõi. Kohtus tunnistas ta ema löömist ja L löömist 09.05., aga varasemat episoodi eitas. Seega on Martin Põldre enda ütlused ajas erinevad ja sisaldavad olulisi vastuolusid. Ei ole üheselt selge, kas kannatanu V A siis lubas teda vägistada või ründas noaga või tegi mõlemat või ei teinud üldse midagi, sest Martin Põldrel on ta enda sõnul mäluga tõsised probleemid ja kuna kannatanu ei ole võimeline rääkima, mis siis tegelikult toimus. Samas viitavad kannatanu vigastused jõhkrale peksmisele. Martin Põldrel ründele viitavad vigastused puudusid. Seega oli süüdistataval vaja välja mõelda versioon enesekaitsest ja hädakaitse piiride ületamisest. Samuti võib teatud juhtudel süütegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel teha sellest järelduse nende sooritamisest ühe ja sama isiku poolt ehk siis antud juhul Martin Põldre poolt. Martin Põldre on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda ainult vägivallakuritegude ehk

§ 121järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest.

See ei saa olla juhus ja kannatanute süü, et ta neid pidevalt ründab ja tema tegude toimepanemise viis on sarnane. Üksikult võetuna ei oleks nimetatud samasus ehk nii kõnekas, kuid vaadates seda asjaolu kogumis tõendite ja järeldustega, moodustub omavahel riimuv tõendikogum, mis annab ühese aluse seisukohaks, et vägivallateod pani ka seekord toime just Martin Põldre ja ta tegi seda tahtlikult. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud 12 ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on ka eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Ükski tõend kriminaalasjas peale süüdistatava enda kaitseversioonina esitatu ei tõenda kannatanu poolset rünnet tema suhtes ja hädakaitseseisundi esinemist. Tõendatud on hoopis see, et ta tegelikult ei mäleta, mis täpselt toimus ja ennast õgustavate ütlustega üritas süüdistatav esitada kohtule versiooni, mis kindlustaks kergema karistuse. Seda kõike tõendavad kannatanute ja tunnistajate ütlused kogumis kirjalike tõenditega. Kannatanute ja tunnistajate ütlustes ei ole kohtul alust kahelda, sest need on olnud järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Kannatanud on juba alates politseiga suhtlemisest kirjeldanud sündmusi ühtemoodi ning jäänud sama versiooni juurde ka eeluurimisel. Kusjuures ei ole ainult kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu. Tunnistajad kinnitavad kannatanute ütlusi ja ka avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanute poolse sündmuste kirjeldusega. Põhjust, miks peaks kannatanud ja tunnistajad olematuid asju välja mõtlema või valetama, ei ole asja menetluse käigus tuvastatud. Seega, hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leiab kohus, et kannatanud ja tunnistajad ei ole andnud Martin Põldret süüstavaid ütlusi alusetult ja nende ütlused on usutavad ja vigastuste tekkimine tõepärane ning neid kinnitavad teised kogutud tõendid. Nii kehalise väärkohtlemisega kui ka raske tervisekahjustuse tekitamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuritegude objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist.

§ 118

lg 1 p 1, 2, 3 süüteokoosseis sätestab vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule (tõendatud ekspertiisaktis esitatud arvamusega); tekitatud tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud, (käesolevaks ajaks on tervisekahjustus kestnud juba pea aasta ja erilist paranemislootust kannatanul ei ole); raske psüühikahäire (V Al esineb ekspertiisis kohaselt raske psüühikahäire, traumaatiline dementsus).

§ 121

lg 2 p 2, 3 süüteokoosseis sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. Subjektiivsest küljest eeldavad antud kuriteod tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Martin Põldre käitumises esinevad nii

§118

lg l p l , 2, 3 kui ka §121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on tekitatud kahju õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega;. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 13 VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kannatanu V A on esitanud tsiviilhagi, milles taotleb Martin Põldrelt enda kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju perioodiliste maksetena 413,88 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni V A hoolekandeasutuse teenuse vajaduse äralangemiseni. Lisaks taotleb hageja (V A) mõista Martin Põldrelt välja kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju vastavalt kohtu äranägemisele. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et Martin Põldre tekitas ühise viinavõtmise käigus V Ale pikaaegsed (eluaegsed) tervisekahjustused. Martin Põldre on kuriteo toimepanemise kohtuistungil omaks võtnud (II kd tl 24). Kohtuliku arutamise tulemusena käesolevas kriminaalasjas on kindlaks tehtud kahju tekitamine kannatanule, põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud süüdistatava õigusvastane tegu ja nimelt kuritegu, selle kuritegelik tagajärg ning see, et kuriteo toimepanija ja kahju tekitaja on süüdistatav Martin Põldre. Süüdistatav tsiviilhagile vastu ei vaielnud ja tunnistas hagi. Hageja varalise kahju nõue VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 136 lg 2 kohaselt surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Viru Haigla Hooldekodus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 7.1-3/227 nähtub, et hageja (V A) on jäänud kuriteo tagajärjel xxxx ja xxxx. Hageja ei saa kestvalt oma tegude tähendusest adekvaatselt aru ning ei oska neid juhtida. Hageja on kontaktivõimetu ja ta ei orienteeru tekstides ega dokumentides. Hageja ei tule iseseisvalt toime oma eluga ja ei oska langetada õigeid otsuseid ega sooritada varalisi tehinguid. Ta vajab juhendamist ja järelevalvet, kuna oma tegevuse või tegevusetusega võib ta tekitada kahju iseenda tervisele või varale. Tsiviilasja 2-19-12069 raames (V A üle eestkoste seadmine) selgitas kohus välja, et eestkostet vajab V A elupuhuselt. V Ale tekitatud tervisekahjustus on niivõrd suur, et tal ei ole enam kunagi võimalik täisväärtuslikku elu elada, ta vajab täies mahus hooldust, toitmist ja jootmist, mistõttu saab hageja hakkama üksnes hoolekandeasutuses, kus talle on tagatud igapäevane ööpäevaringne järelevalve ja hooldus. V A varalise kahju nõue seisnebki hooldekodu teenuse igakuise maksumuse hüvitamises osas, mida ei kata hageja enda sissetulekud. Tsiviilhagis märgitu kohaselt viibib kannatanu V A 14 Viru Haigla hooldekodus, mille kohatasu ühes kuus on 660 eurot. Kohamaksumusest tasutakse V A sissetulekute arvelt 246,12 eurot (kannatanu pension 205,21 eurot + puudetoetus 40,91 eurot) ja ülejäänud osa peab käesoleval ajal katma kohalik omavalitsus (Tapa vald, kes ühtlasi on V A eestkostja), kuna V A sissetulekud ei võimalda katta kogu kohamaksumust. Kohus on seisukohal, et kannatanu ei ole esitanud ebamõistlikke või alusetuid nõudmisi ning varalise nõude suurus vastab süüdistatava poolt tegelikkuses tekitatud olukorrale. Kui Martin Põldre ei oleks V Ale kehavigastusi ja jäävat tervisekahju tekitanud, siis ei vajaks kannatanu käesoleval ajal ilmselgelt hoolekandeasutuses ööpäevaringset tasulist hooldusteenust. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei olnud V Al enne 15.06.2019 toimunud sündmust selliseid tervislikke probleeme (peale kõnekahjustuse, mis ei takistanud tema igapäevast elukorraldust), mis oleksid olnud aluseks sellise tasulise hoolekandeteenuse kasutamisele. Eeltoodust tulenevalt on hagi nõue varalise kahju hüvitamise osas põhjendatud ning kohus mõistab Martin Põldrelt V A kasuks välja perioodiliste maksetena hüvitise 413 eurot ja 88 senti igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni V A hoolekandeasutuse teenuse vajaduse äralangemiseni. Hageja mittevaralise kahju nõue VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hõlmab ka heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju hüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Martin Põldre tekitas V Ale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. On ilmselge, et kui inimesele on teise isiku poolt tekitatud tervisekahju, siis kogeb ta äärmiselt suuri füüsilisi ja emotsionaalseid kannatusi. Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju nõuet põhjendab kannatanu sellega, et talle tekitatud kehavigastused on sedavõrd suured, et ta ei ole võimeline mitte kunagi enam elama täisväärtuslikku elu ja on sunnitud elu lõpuni olema hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hoolekandeteenusel. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanule tekitati 15.06.2019 aset leidnud kuriteosündmuse käigus sellised vigastused, mis tõid kaasa elupuhuse psüühilise ja füüsilise trauma. Kannatanu jättis hüvitise suuruse kohtu otsustada. Kohus märgib, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast (RKKKo 3-1-157-10, p 26, RKTKo 3-2-1-1-01). Kriminaalasja raames lahendab kohus mittevaralise kahju nõude kooskõlas nende põhimõtetega, mille järgi lahendab analoogseid nõudeid tsiviilvaidlusi läbi 15 vaatav kohus. Riigikohus on hüvitise suuruse määramisel pidanud oluliseks ka selle suurust teistes samasugustes kohtuasjades (RKTKo 3-2-1-105-01). Nii on VÕS § 134 lg 2 sätestatud asjaoludest tulenevate deliktiõiguslike kahjunõuetena mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud Harju Maakohtu 09.08.2019.a. otsusega 3500 eurot kriminaalasjas 1-19-3791, Harju Maakohtu 10.04.2019.a. otsusega 3000 eurot kriminaalasjas 118-8374, Harju Maakohtu 20.02.2019.a. otsusega 15 000 eurot kriminaalasjas 1-18-7683, Harju Maakohtu 26.09.2017.a. otsusega 4500 eurot kriminaalasjas 1-17-4030, Viru Maakohtu 18.11.2019.a. otsusega 5000 eurot kriminaalasjas 1-19-7347, Pärnu Maakohtu 04.06.2019.a. otsusega 2000 eurot kriminaalasjas 1-19-2078. Kohtupraktikat võiks veelgi sedastada. Mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on Riigikohtu õigusteabe osakond 2017. aastal teinud kohtupraktika analüüsi (vt M. Vutt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs.). Selle analüüsi kohaselt jäid raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitised jäid vahemikku 420–10 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetavaks mõistliku suurusega hüvitiseks 3000 eurot. Martin Põldre on 09.01.2020 toimunud kohtuistungil öelnud, et olla võis 5-6-7 lööki nii rusikaga kui jalaga, need käisid kähku, ta ei mäleta täpselt, palju neid lööke võis olla, vahepeal oli peksmises vahe, kuid lõpuks jäi kannatanu voodi peale pikali magavasse asendisse. Tunnistaja V Oi sõnul ei olnud kannatanut võimalik näo järgi tuvastada, kuna nägu oli tugevalt paistes ja verine. Kohtu hinnangul tuleb sellist vägivalda pidada ulatuslikuks ning intensiivseks, kuid kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et süüdistatav kutsus ise kannatanule kiirabi ja on toimepandud kuritegu kahetsenud. V KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteod toime otsese tahtlusega. 16 Martin Põldre tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega. Vägivallategude toimepanemise ajal oli tal neli kehtivat kriminaalkaristust ja kõik vägivallakuritegude eest ning teod pani ta toime katseajal. Samuti on tal kehtiv väärteokaristus narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Lisaks ei saanud ta edukalt hakkama ka katseaja läbimise ja ÜKT sooritamisega. Martin Põldre, isikuna, keda on eelnevalt karistatud lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest, kahjustades korduvalt oma tegevusega mitme temaga lähisuhtes oleva inimese tervist ning põhjustades sellega teistele isikutele füüsilist valuja tervisekahjustusi, pani toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat. Vangistuse keskmine määr on

§ 121lg 2 järgi 2 a 6 k vangistust.

Martin Põldre, teisele isikule peksmisega raske psüühikahäire ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega ning sellega vähemalt neli kuud kestva tervisehäire põhjustamisega, pani toime

§ 118

lg 1 p l, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus neli kuni kaksteist aastat. Vangistuse keskmine määr on

§ 118

lg 1 järgi 8 aastat vangistust.

§ 121

järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise raskusastme kuriteod, mis võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust, s.o rahalist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus nõustub karistust kaaludes prokuröri seisukohaga, et Martin Põldret ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette, kuna nii eelmised rahatrahvid kui ka lühiajalised tingimisi vangistused ja üldkasulik töö ei ole avaldanud talle mõju ning seega on selline karistus liiga kerge ega oma süüdlasele piisavat mõju. Süüdistatava süü suurus peaks olema tõepoolest väga väike, mil saaks reaalselt kaaluda rahalise karistuse mõistmist kehalise väärkohtlemise puhul. Martin Põldre on ennast küll sisuliselt süüdi tunnistanud, kuid tema kahetsus ei ole kohtu hinnangul siiras, vaid kantud eesmärgist saada kergem karistus ning tema käitumine kohtumenetluse kestel on näidanud, et ta ei ole senini teinud toimunust vajalikke järeldusi. Eeltoodu järeldusena peab kohus põhjendatudks karistada Martin Põldret nii

§ 121

lg 2 p 2, 3 kui ka

§ 118lg 1 p l, 2, 3 järgi kvalifitseeritavate süütegude est vangistusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reegelina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval mitmeid kehtivaid kriminaalkaristusi ja seda sarnaste vägivallakuritegude eest. Martin Põldre on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi 4, neist viimane oli 22.02.2019, kui Viru Maakohtu otsusega tunnistati Martin Põldre süüdi

§ 121lg 2 p 2,3 järgija vangistus asendati ÜKT-ga 687 tundi tähtajaga 2 aastat.

Sooritatud on 41 tundi, tegemata 646 tundi. Martin Põldre on rikkunud kohustusi ja pannud uued kuriteod, sealhulgas I astme kuriteo, toime viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse katseajal. Seega välistab juba süüdistatava isik ja tema eelnev käitumine tema suhtes karistuse tingimusliku kohaldamata jätmise ja puudub alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt 17 või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades Martin Põldre süü suurust, tema vaimset tervist ning seda, et ta tunnistab ennast osaliselt süüdi, on proportsionaalne mõista karistused kuritegude eest sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Käesolvas kohtuasjas mõistetav karistus kuulub

§ 65

lg 2 alusel suurendamisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 22.02.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 9 kuu 16 päevase vangistuse võrra. VI Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuuluvad jalanõud „Lee Cooper“, mis on asitõendina hoiul Rakvere politseijaoskonnas (13.08.2019 akt nr 349), kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. VII Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Võttes arvesse Martin Põldre varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus väljamõistetavat sundraha, kaitsjatasu ja kannatanu esindaja tasu ½ võrra ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul Käesolevas kriminaalasjas kuuluvad Martin Põldrelt välja mõistmisele riigituludesse menetluskuluna: 730,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; 734,40 eurot kaitsetasu adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - 890,90 eurot kannatanu esindaja tasu Marit Seesmaa poolt V Ale otsustatud õigusabi eest. - 339,00 eurot ekspertiisikulude katteks, s.o isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19EIDI0054) maksumus 84 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 2019033) maksumus 255 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Maie Tamm Rahvakohtunik Margit Tiidemaa Rahvakohtunik Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 03.03.2020 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Lugeda Viru Maakohtu 03.03.2020 kohtuotsuse resolutsioonis õigeks: „MARTIN PÕLDRE süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust…“ Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 03.03.2020 kohtuotsus 1-19-7728 jõustus 02. novembril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 18