Süüdistatav MARTIN PÕLDRE, isikukood 38706115242, xxxx, emakeel xxxx; xxxx; elukoht xxxx (viibib vahi all xxxx); xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 25.06.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega
järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 5 kuud 25 päeva katseajaga 2 aastat 5 kuud; - 14.05.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega
lg 2 p 2, 3 järgi vangistus 6 kuud.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust, millest
lg 2 ja 5 alusel pöörati kohe ära kandmisele 3 kuud vangistust, 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva vangistust asendati
alusel 630 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; - 24.05.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega
lg 2 p 2, 3 järgi tingimisi vangistus 1 aasta 6 kuud katseajaga 3 aastat; - 22.02.2019 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega
lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 5 kuud.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 3 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluv 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust asendati
lg 1 ja 3 alusel 687 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat; 31.05.2019 erakorralise ettekande koostamise seisuga on sooritatud 41 tundi, sooritamata on 646 tundi üldkasulikku tööd., 2 kehtivat väärteokaristust. 1 Kahtlustatavana kinni peetud 15.06.
lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust. MARTIN PÕLDRE süüdi tunnistada
lg 1 p 1, 2, 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 5 aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 22.02.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 9 kuud 16 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 15.06.2019 karistusaja hulka ning Martin Põldre karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 15.06.2019. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Tsiviilhagi Kannatanu V A poolt varalise kahju nõudes esitanud tsiviilhagi rahuldada. Mõista Martin Põldrelt välja V A kasuks perioodiliste maksetena hüvitis 413 (nelisada kolmteist) eurot ja 88 senti igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni V A hoolekandeasutuse teenuse vajaduse äralangemiseni. Kannatanu V A poolt mittevaralise kahju nõudes esitanud tsiviilhagi rahuldada. Mõista Martin Põldrelt välja V A kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 3000 (kolm tuhat) eurot. Asitõendid Jalanõud „Lee Cooper“, mis on hoiul Rakvere politseijaoskonnas (13.08.2019 akt nr 349), hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Menetluskulud Võttes arvesse Martin Põldre varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus väljamõistetavat sundraha, kaitsjatasu ja kannatanu esindaja tasu ½ võrra ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. Martin Põldrelt välja mõista menetluskulu riigituludesse: 730,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; 734,40 eurot kaitsetasu adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; 2 - 890,90 eurot kannatanu esindaja tasu Marit Seesmaa poolt V Ale otsustatud õigusabi eest. 339,00 eurot ekspertiisikulude katteks, s.o isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19EIDI0054) maksumus 84 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 2019033) maksumus 255 eurot.
lg 1,3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 2694,30 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesel kuul 224,47 eurot ja järgnevatel kuudel vähemalt 224,53 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
aasta maikuu alguses, umbes nädal enne 09.05.2019 aset leidnud ema ja elukaaslase kehalist väärkohtlemist, xxxx korteris lõi elukaaslast L S parema silma piirkonda, põhjustades elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi parema silma all. Martin Põldret süüdistatakse veel ka selles, et tema tungis 09.05.2019 õhtusel ajal xxxx korteris kallale oma elukaaslasele L S, keda lõi ühe korra rusikaga vasakule näo piirkonda ning mõni hetk hiljem lõi oma ema M Pt nii tugevasti, et ema kukkus ning jätkas maas lamava ema peksmist jalgadega. Löömise ja peksmisega põhjustas Martin Põldre nii elukaaslasele kui emale füüsilist valu ja tervisekahjustused – L S marrastuse-verevalumi vasaku kulmu ja oimu vahelises piirkonnas ning M Ple muhu vasaku kulmu piirkonnas ning hematoomid mõlema silma all, parema käe õlavarrel ja parema kõrva taga kukla piirkonnas. Mitmele lähisuhtes olevale isikule korduvalt füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamisega, isikuna, keda on eelnevalt karistatud lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest, pani Martin Põldre toime
Martin Põldret süüdistatakse samuti selles, et tema 15.06.2019 kella 22.15 paiku xxxx korteris ühise alkoholi tarbimise käigus tekkinud tüli ajal tungis kallale V Ale ning peksis meest käte ja jalgadega näo ja rindkere piirkonda, millega põhjustas V Ale raske psüühikahäire – traumaatiline dementsus ja tervisekahjustused – pehmete kudede põrutus paremal pool näol, põrutushaav parema kulmupealse piirkonnas, parema kaheksanda roide kinnine murd, 3 parempoolne pneumotooraks, mis koosvõetuna põhjustasid vigastuste tekitamise momendil ohu V A elule ning mille paranemisprotsess kestab vähemalt neli kuud. Teisele isikule peksmisega raske psüühikahäire ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega ning sellega vähemalt neli kuud kestva tervisehäire põhjustamisega, pani Martin Põldre toime
II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav Martin Põldre tunnistas end kõigis süüteoepisoodides sisuliselt süüdi, vaidlustades vaid osaliselt lähisuhte vägivalla esimest episoodi kannatanu L S osas. V A episoodis andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt läks ta kuskil enne lõunat, võib-olla kella üheteistkümne aeg, välja. Tal oli plaanis ema juurde minna, kuna ema oli tööl. Sai hoovi peal kokku naabrimees V Aga, kes küsis temalt õlle ostmiseks paari eurot. V oli temalt ka varem korduvalt küsinud raha mõne õlle ja suitsu jaoks. Ütles, et tal ei ole, aga ta läheb ema juurde ja ehk saab siis. Tal oli ka raske olla, depressioon ja lapse kaotus, et võtaks ise ka veidike. Käisid koos Aga linnas tema ema juures ja võtsid raha 20-30 eurot. Käisid linnas, ostsid 10-12 pudelit õlut ja kui õieti mäletab, siis pooleliitrise Saaremaa viina. Ettepanek viina osta oli Vi oma, sest ta ütles, et ta ei ole ammu joonud. Ta ise ei ole viina sõber, väga harva. Läksid tema juurde. Võtsid alguses õlled ära ja vahepeal jõid viina ka. Siis lobisesid, vaatasid Youtubist videoid ja oli normaalne olemine. Alguses V agressiivne ei olnud, aru ta temast suurt midagi ei saanud, kuna tal on väga tugev diktsioonihäire ja mõistusega ei olnud ka vist kõik päris korras. V ei suutnud osasid sõnu välja öelda ja hakkas kogelema, otsis sõnu, venitas. Kohati ei olnud arusaadav tema mõte, aga ta ei teinud sellest välja, ta ei taha inimesele halvasti öelda, kuule, et ma ei saa sinust aru. Noogutas kaasa. Tal on rohtudest või millestki tekkinud, et ta läheb suht vara magama üheksa, kümne, üheteist aeg juba. Tuleb lihtsalt uni peale ja väsimus. Tegi ettepaneku, et V hakkaks minema koju, et ta võib talle anda ülejäänud alkoholi kaasa, kui ta tahab, et ta ise ei taha. V ei tahtnud minna ja siis ta ikka proovis. Algul oli rahulik, aga ta käis ikka peale, et hakkaks minema ja siis muutus agressiivseks. V lõigi teda kõigepealt jalaga rindu kaks kolm korda. Ta tõusis püsti, et kuule V, hakka ikka minema ja ta võib-olla sai asjast valesti aru, vaatas, et tema on agressiivne, kuigi ta ei olnud. V A lõi teda esimesena ja sellest hakkas peale see rüselus. Ta lõi teda tagasi jalaga vist ka rindu. V rahunes maha vahepeal, aga eks see jäi talle meelde ja mingi hetk haaras ka noa, vehkis sellega ja siis ta lõi Vit veel mõned korrad. Ta ei saanud täpselt aru, aga tema arust oli, et lubab vägistada, et ta on igavene rott, et raisk vägistab ta ära ja kes ta on üldse, et teda välja viskab ja keeras ennast nägu ülesse ja mingi hetk oli tal nuga käes. Nuga oli laua peal koguaeg, et sakummi viina kõrvale lõigata. Sai talt noa kätte, viis kööki kuskile kapi peale või kraanikaussi. See oli tema köögiriistade komplekti kuuluv nuga ja arvab, et ema kasutab seda igapäevaselt. Nuga oli musta plastmassist käepidemega, tera 20 cm pikk, tavaline keskmine kööginuga. Parema käe nukkidega lõi kuskile kõrva piirkonda teda. Ta teda veel paar korda lõi, et ta maha rahuneks ja ta oli uimane ja jäi nagu pikali. Lõi paar korda siis, kui enam mingit ohtu ei olnud, aga tal oli paanika ja viha, et ta üldse noaga ründas ja ka afektiseisund. Teda lapsepõlves võõrasisa ründas ka noaga, võib-olla tuli see meelde, ei olnud ka tema ise tollel hetkel, aga siis vaatas, et V on rahulik ja kuna tal verd ikka peast jooksis, siis peab kiirabi talle kutsuma. Helistas kiirabisse ja kiirabil palus ka politseipatrulli välja kutsuda. Ta tarvitab ka xxxx. Depressioon, ta täpselt ei tea, ta psühhiaater ei ole diagnoosi talle öelnud, mis see täpselt on, psühhoos oli vahepeal, paanikahäired ja asjad. Arst selgitas, et neid ravimeid ei tohi võtta koos alkoholiga. Enne seda korda olid tal suhted V Aga täitsa normaalsed, nagu naabrimehed ikka, tere ja head aega ja kuidas läheb. Kaks korda võib-olla on koos istunud varem, grillinud suvel õues. Ta on varemgi küsinud, kui ta on teda õues näinud, et kas tal on euro kaks, suitsu ei ole pidevalt. Viinajoomist ei ole varem neil koos olnud. Kõigepealt ta lõi At vastu rindu jalaga 1-2 korda, siis lõi parema käe nukkidega pea piirkonda, ei tea täpselt, kuhu need tabasid, oli mitu lööki ja rusikaga vist silma alla, et silm sinine. Ta rahunes maha vahepeal. Siis lõi veel paar korda, sest ta ikka üritas veel oma võimu näidata, aga siis 4 rahuneski maha ja hakkasid mõjuma need vanad löögid. Algul oli V A püsti ja siis oli paar lööki rusikaga näkku, mille tagajärjel vajus voodi peal pikali. Peale neid lööke ta jäigi magavasse asendisse. Kui inimene tuleb talle noaga kallale, ta ei hakka teda ju paitama, ta kardab enda elu pärast ja ta ei suuna oma jõudu ja ta ei mõtle tol hetkel, et lööb õrnalt, et ta jumala eest viga ei saaks. Lööke võis ka rohkem olla. Ta on ju noor inimene, tal käivad löögid kähku, seal võis olla viis kuus seitse lööki, ta ei saa pead anda, ta ei ütlegi, et üks löök oli, aga kui rohkem, siis ta ei oska täpselt öelda palju, ta ei lugenud. Teab, et ühest löögist kukkus V peaga korra vastu diivani serva, see on tal puidust, seal ei ole polsterdust peal, see on ka põhimõtteliselt tema süü, tema löögist ta sinna pea ära lõi. Tema juurde tulles oli V Aga kõik korras ja mingeid vigastusi tal ei olnud. Kui ta häirekeskusesse helistas ja politseinik Oiga rääkis, siis ta rääkis ainult vägistamisest, sest ta oli paanikas ja tal on endal ka mäluga probleemid. Praegu, mis ta räägib, see on tal homme meelest läinud ja nelja nädala pärast tuleb kõik meelde detailselt. Nuga meenus talle alles politseijaoskonnas, et ta lõi teda üldse käega näkku, tal ei tulnud see kohe meeldegi. Tal väljapoolt vigastusi ei olnud, aga ige oli seest katki. Häirekeskusesse helistades ja politseiga rääkides ta jättis väga olulisest asjast nagu nuga rääkimata, aga ta ei tea tõesti, miks ta ei tulnud selle peale, et noast rääkida. Praegu oleks see muidugi päästev asjaolu, siililegi selge, aga miks ta sellest kohe ei rääkinud, ta ei oska öelda. Ta ei tea, kas ta on uurija juures rääkinud vägistamisest või mitte ja ta ei oska siis ju öelda, miks ta ei rääkinud. Probleemid on tal alkoholiga jah, sest nagu tulemustest on näha, need on probleemid, aga et ta nüüd ilma ei saaks olla, selles suhtes probleemi ei ole. Tollel ajal tal oli keeld ka peal kohtuotsusega ja ta teadis, et ei tohi üldse tarvitada. Aga kes ei riski, see ei ela nagu öeldakse. Lähisuhte vägivalla episoodide kohta andis Martin Põldre kohtuistungil ütlusi, et tema mai alguses oma elukaaslast L S ei löönud. Viimasel oli juba tema juurde tulles silma all mingi hematoom. See, mis
See ei saa olla juhus ja kannatanute süü, et ta neid pidevalt ründab ja tema tegude toimepanemise viis on sarnane. Üksikult võetuna ei oleks nimetatud samasus ehk nii kõnekas, kuid vaadates seda asjaolu kogumis tõendite ja järeldustega, moodustub omavahel riimuv tõendikogum, mis annab ühese aluse seisukohaks, et vägivallateod pani ka seekord toime just Martin Põldre ja ta tegi seda tahtlikult. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud 12 ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on ka eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Ükski tõend kriminaalasjas peale süüdistatava enda kaitseversioonina esitatu ei tõenda kannatanu poolset rünnet tema suhtes ja hädakaitseseisundi esinemist. Tõendatud on hoopis see, et ta tegelikult ei mäleta, mis täpselt toimus ja ennast õgustavate ütlustega üritas süüdistatav esitada kohtule versiooni, mis kindlustaks kergema karistuse. Seda kõike tõendavad kannatanute ja tunnistajate ütlused kogumis kirjalike tõenditega. Kannatanute ja tunnistajate ütlustes ei ole kohtul alust kahelda, sest need on olnud järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Kannatanud on juba alates politseiga suhtlemisest kirjeldanud sündmusi ühtemoodi ning jäänud sama versiooni juurde ka eeluurimisel. Kusjuures ei ole ainult kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu. Tunnistajad kinnitavad kannatanute ütlusi ja ka avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanute poolse sündmuste kirjeldusega. Põhjust, miks peaks kannatanud ja tunnistajad olematuid asju välja mõtlema või valetama, ei ole asja menetluse käigus tuvastatud. Seega, hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leiab kohus, et kannatanud ja tunnistajad ei ole andnud Martin Põldret süüstavaid ütlusi alusetult ja nende ütlused on usutavad ja vigastuste tekkimine tõepärane ning neid kinnitavad teised kogutud tõendid. Nii kehalise väärkohtlemisega kui ka raske tervisekahjustuse tekitamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuritegude objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist.
lg 1 p 1, 2, 3 süüteokoosseis sätestab vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule (tõendatud ekspertiisaktis esitatud arvamusega); tekitatud tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud, (käesolevaks ajaks on tervisekahjustus kestnud juba pea aasta ja erilist paranemislootust kannatanul ei ole); raske psüühikahäire (V Al esineb ekspertiisis kohaselt raske psüühikahäire, traumaatiline dementsus).
lg 2 p 2, 3 süüteokoosseis sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. Subjektiivsest küljest eeldavad antud kuriteod tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Martin Põldre käitumises esinevad nii
lg l p l , 2, 3 kui ka §121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on tekitatud kahju õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega;. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 13 VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kannatanu V A on esitanud tsiviilhagi, milles taotleb Martin Põldrelt enda kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju perioodiliste maksetena 413,88 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni V A hoolekandeasutuse teenuse vajaduse äralangemiseni. Lisaks taotleb hageja (V A) mõista Martin Põldrelt välja kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju vastavalt kohtu äranägemisele. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et Martin Põldre tekitas ühise viinavõtmise käigus V Ale pikaaegsed (eluaegsed) tervisekahjustused. Martin Põldre on kuriteo toimepanemise kohtuistungil omaks võtnud (II kd tl 24). Kohtuliku arutamise tulemusena käesolevas kriminaalasjas on kindlaks tehtud kahju tekitamine kannatanule, põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud süüdistatava õigusvastane tegu ja nimelt kuritegu, selle kuritegelik tagajärg ning see, et kuriteo toimepanija ja kahju tekitaja on süüdistatav Martin Põldre. Süüdistatav tsiviilhagile vastu ei vaielnud ja tunnistas hagi. Hageja varalise kahju nõue VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 136 lg 2 kohaselt surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Viru Haigla Hooldekodus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 7.1-3/227 nähtub, et hageja (V A) on jäänud kuriteo tagajärjel xxxx ja xxxx. Hageja ei saa kestvalt oma tegude tähendusest adekvaatselt aru ning ei oska neid juhtida. Hageja on kontaktivõimetu ja ta ei orienteeru tekstides ega dokumentides. Hageja ei tule iseseisvalt toime oma eluga ja ei oska langetada õigeid otsuseid ega sooritada varalisi tehinguid. Ta vajab juhendamist ja järelevalvet, kuna oma tegevuse või tegevusetusega võib ta tekitada kahju iseenda tervisele või varale. Tsiviilasja 2-19-12069 raames (V A üle eestkoste seadmine) selgitas kohus välja, et eestkostet vajab V A elupuhuselt. V Ale tekitatud tervisekahjustus on niivõrd suur, et tal ei ole enam kunagi võimalik täisväärtuslikku elu elada, ta vajab täies mahus hooldust, toitmist ja jootmist, mistõttu saab hageja hakkama üksnes hoolekandeasutuses, kus talle on tagatud igapäevane ööpäevaringne järelevalve ja hooldus. V A varalise kahju nõue seisnebki hooldekodu teenuse igakuise maksumuse hüvitamises osas, mida ei kata hageja enda sissetulekud. Tsiviilhagis märgitu kohaselt viibib kannatanu V A 14 Viru Haigla hooldekodus, mille kohatasu ühes kuus on 660 eurot. Kohamaksumusest tasutakse V A sissetulekute arvelt 246,12 eurot (kannatanu pension 205,21 eurot + puudetoetus 40,91 eurot) ja ülejäänud osa peab käesoleval ajal katma kohalik omavalitsus (Tapa vald, kes ühtlasi on V A eestkostja), kuna V A sissetulekud ei võimalda katta kogu kohamaksumust. Kohus on seisukohal, et kannatanu ei ole esitanud ebamõistlikke või alusetuid nõudmisi ning varalise nõude suurus vastab süüdistatava poolt tegelikkuses tekitatud olukorrale. Kui Martin Põldre ei oleks V Ale kehavigastusi ja jäävat tervisekahju tekitanud, siis ei vajaks kannatanu käesoleval ajal ilmselgelt hoolekandeasutuses ööpäevaringset tasulist hooldusteenust. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei olnud V Al enne 15.06.2019 toimunud sündmust selliseid tervislikke probleeme (peale kõnekahjustuse, mis ei takistanud tema igapäevast elukorraldust), mis oleksid olnud aluseks sellise tasulise hoolekandeteenuse kasutamisele. Eeltoodust tulenevalt on hagi nõue varalise kahju hüvitamise osas põhjendatud ning kohus mõistab Martin Põldrelt V A kasuks välja perioodiliste maksetena hüvitise 413 eurot ja 88 senti igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni V A hoolekandeasutuse teenuse vajaduse äralangemiseni. Hageja mittevaralise kahju nõue VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hõlmab ka heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju hüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Martin Põldre tekitas V Ale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. On ilmselge, et kui inimesele on teise isiku poolt tekitatud tervisekahju, siis kogeb ta äärmiselt suuri füüsilisi ja emotsionaalseid kannatusi. Mittevaralise kahju osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju nõuet põhjendab kannatanu sellega, et talle tekitatud kehavigastused on sedavõrd suured, et ta ei ole võimeline mitte kunagi enam elama täisväärtuslikku elu ja on sunnitud elu lõpuni olema hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hoolekandeteenusel. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanule tekitati 15.06.2019 aset leidnud kuriteosündmuse käigus sellised vigastused, mis tõid kaasa elupuhuse psüühilise ja füüsilise trauma. Kannatanu jättis hüvitise suuruse kohtu otsustada. Kohus märgib, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast (RKKKo 3-1-157-10, p 26, RKTKo 3-2-1-1-01). Kriminaalasja raames lahendab kohus mittevaralise kahju nõude kooskõlas nende põhimõtetega, mille järgi lahendab analoogseid nõudeid tsiviilvaidlusi läbi 15 vaatav kohus. Riigikohus on hüvitise suuruse määramisel pidanud oluliseks ka selle suurust teistes samasugustes kohtuasjades (RKTKo 3-2-1-105-01). Nii on VÕS § 134 lg 2 sätestatud asjaoludest tulenevate deliktiõiguslike kahjunõuetena mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud Harju Maakohtu 09.08.2019.a. otsusega 3500 eurot kriminaalasjas 1-19-3791, Harju Maakohtu 10.04.2019.a. otsusega 3000 eurot kriminaalasjas 118-8374, Harju Maakohtu 20.02.2019.a. otsusega 15 000 eurot kriminaalasjas 1-18-7683, Harju Maakohtu 26.09.2017.a. otsusega 4500 eurot kriminaalasjas 1-17-4030, Viru Maakohtu 18.11.2019.a. otsusega 5000 eurot kriminaalasjas 1-19-7347, Pärnu Maakohtu 04.06.2019.a. otsusega 2000 eurot kriminaalasjas 1-19-2078. Kohtupraktikat võiks veelgi sedastada. Mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on Riigikohtu õigusteabe osakond 2017. aastal teinud kohtupraktika analüüsi (vt M. Vutt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs.). Selle analüüsi kohaselt jäid raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitised jäid vahemikku 420–10 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetavaks mõistliku suurusega hüvitiseks 3000 eurot. Martin Põldre on 09.01.2020 toimunud kohtuistungil öelnud, et olla võis 5-6-7 lööki nii rusikaga kui jalaga, need käisid kähku, ta ei mäleta täpselt, palju neid lööke võis olla, vahepeal oli peksmises vahe, kuid lõpuks jäi kannatanu voodi peale pikali magavasse asendisse. Tunnistaja V Oi sõnul ei olnud kannatanut võimalik näo järgi tuvastada, kuna nägu oli tugevalt paistes ja verine. Kohtu hinnangul tuleb sellist vägivalda pidada ulatuslikuks ning intensiivseks, kuid kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et süüdistatav kutsus ise kannatanule kiirabi ja on toimepandud kuritegu kahetsenud. V KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteod toime otsese tahtlusega. 16 Martin Põldre tegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega. Vägivallategude toimepanemise ajal oli tal neli kehtivat kriminaalkaristust ja kõik vägivallakuritegude eest ning teod pani ta toime katseajal. Samuti on tal kehtiv väärteokaristus narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Lisaks ei saanud ta edukalt hakkama ka katseaja läbimise ja ÜKT sooritamisega. Martin Põldre, isikuna, keda on eelnevalt karistatud lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest, kahjustades korduvalt oma tegevusega mitme temaga lähisuhtes oleva inimese tervist ning põhjustades sellega teistele isikutele füüsilist valuja tervisekahjustusi, pani toime
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat. Vangistuse keskmine määr on
Martin Põldre, teisele isikule peksmisega raske psüühikahäire ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega ning sellega vähemalt neli kuud kestva tervisehäire põhjustamisega, pani toime
lg 1 p l, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus neli kuni kaksteist aastat. Vangistuse keskmine määr on
lg 1 järgi 8 aastat vangistust.
järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise raskusastme kuriteod, mis võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust, s.o rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus nõustub karistust kaaludes prokuröri seisukohaga, et Martin Põldret ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette, kuna nii eelmised rahatrahvid kui ka lühiajalised tingimisi vangistused ja üldkasulik töö ei ole avaldanud talle mõju ning seega on selline karistus liiga kerge ega oma süüdlasele piisavat mõju. Süüdistatava süü suurus peaks olema tõepoolest väga väike, mil saaks reaalselt kaaluda rahalise karistuse mõistmist kehalise väärkohtlemise puhul. Martin Põldre on ennast küll sisuliselt süüdi tunnistanud, kuid tema kahetsus ei ole kohtu hinnangul siiras, vaid kantud eesmärgist saada kergem karistus ning tema käitumine kohtumenetluse kestel on näidanud, et ta ei ole senini teinud toimunust vajalikke järeldusi. Eeltoodu järeldusena peab kohus põhjendatudks karistada Martin Põldret nii
lg 2 p 2, 3 kui ka
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reegelina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval mitmeid kehtivaid kriminaalkaristusi ja seda sarnaste vägivallakuritegude eest. Martin Põldre on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi 4, neist viimane oli 22.02.2019, kui Viru Maakohtu otsusega tunnistati Martin Põldre süüdi
Sooritatud on 41 tundi, tegemata 646 tundi. Martin Põldre on rikkunud kohustusi ja pannud uued kuriteod, sealhulgas I astme kuriteo, toime viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse katseajal. Seega välistab juba süüdistatava isik ja tema eelnev käitumine tema suhtes karistuse tingimusliku kohaldamata jätmise ja puudub alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt 17 või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades Martin Põldre süü suurust, tema vaimset tervist ning seda, et ta tunnistab ennast osaliselt süüdi, on proportsionaalne mõista karistused kuritegude eest sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Käesolvas kohtuasjas mõistetav karistus kuulub
lg 2 alusel suurendamisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 22.02.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 9 kuu 16 päevase vangistuse võrra. VI Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuuluvad jalanõud „Lee Cooper“, mis on asitõendina hoiul Rakvere politseijaoskonnas (13.08.2019 akt nr 349), kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. VII Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Võttes arvesse Martin Põldre varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus väljamõistetavat sundraha, kaitsjatasu ja kannatanu esindaja tasu ½ võrra ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul Käesolevas kriminaalasjas kuuluvad Martin Põldrelt välja mõistmisele riigituludesse menetluskuluna: 730,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; 734,40 eurot kaitsetasu adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - 890,90 eurot kannatanu esindaja tasu Marit Seesmaa poolt V Ale otsustatud õigusabi eest. - 339,00 eurot ekspertiisikulude katteks, s.o isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19EIDI0054) maksumus 84 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 2019033) maksumus 255 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Maie Tamm Rahvakohtunik Margit Tiidemaa Rahvakohtunik Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 03.03.2020 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Lugeda Viru Maakohtu 03.03.2020 kohtuotsuse resolutsioonis õigeks: „MARTIN PÕLDRE süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust…“ Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 03.03.2020 kohtuotsus 1-19-7728 jõustus 02. novembril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.