← Eesti

2-19-121851/14

Obsah (14)§ 428§ 477§ 168§ 150§ 483§ 139§ 663§ 659§ 424§ 371§ 172§ 654§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-121851 Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasi Harku vald,

§ 428lg 1 p 3 alusel arvestades avaldaja avaldust avaldusest loobumiseks. Kuivõrd avaldaja on esitanud kohtule 2

(4)taotluse tsiviilasja lõpetamise ning avaldusest loobumise kohta, saab kohus sellest järeldada, et avaldaja ei soovi enam tema poolt esitatud avalduse menetlemist. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et esitatud avaldusega ei ole võimalik avaldajal taotletavat eesmärki saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 477lg 1 ja 371 lg 2 p 2 alusel.

Tulenevalt

§ 168

lg 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

§ 150

lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata

§ 483

lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul.

§ 483

lg 2 punktide 1 ja 2 järgi jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või avaldus ei vasta § 482 sätestatud nõuetele.

§ 139

lg 2, RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 51,86 eurot. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 51,86 eurot. Kohus märkis, et avaldaja ei ole riigilõivu 51,86 eurot tasunud 14.10.2019 avalduse esitamisel, vaid riigilõiv kuulus tasumisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Pärnu Maakohus lõpetas 13.19.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohule. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastatakse

§ 150lg 1 p 4 sätestatud juhul.

Alust riigilõivu tagastamiseks ei esine, mistõttu jättis kohus riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus lõpetas tsiviilasja menetlemise avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega, jättis tsiviilasja menetluskulud avaldaja kanda ja ei tagastanud avaldajale riigilõivu. Avaldaja palub teha uue määruse, millega võtta nõudest loobumise avaldus vastu, lõpetada tsiviilasja menetlemine, tagastada riigilõiv 26,86 eurot ning tsiviilasja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult välja menetluskulud 295 eurot. Avaldaja on seisukohal, et kohus oleks pidanud vastu võtma avaldusest loobumise. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, sest avaldaja loobus avaldusest võlgnevuse tasumise tõttu puudutatud isiku poolt. Võlgnevuse tasus puudutatud isik pärast avalduse esitamist Harju Maakohtule. Menetluse edasine käik
  2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

  1. Ringkonnakohus küsis puudutatud isikult vastuse määruskaebusele. Puudutatud isik esitas vastuse 08.09.2020, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik kinnitas, et tasus avaldajale võlgnevuse 16.10.2019 ja esitas selle kohta maksekorralduse.
  2. Puudutatud isik kiitis 24.10.2020 heaks LL poolt puudutatud isiku nimel esitatud vastuse määruskaebusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

, § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada resolutsiooni p 4 osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et puuduvad menetluskulud, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 3

(4)10. Maakohus on õigesti keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Korteriühistu majandamiskulude nõue korteriomaniku vastu on hagita asi. Kuna maakohus ei olnud otsustanud avalduse menetlusse võtmise üle ning avaldus ei olnud menetlusse võetud, siis sai avaldaja

§ 477

lg 6 esimese lause alusel avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 477

lg 6 kohaselt on hagita menetluses võimalik avaldus tagasi võtta, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel. Kohus saab algatada majandamiskulude tasumise nõudes hagita menetluse üksnes avalduse alusel, mistõttu on avaldajal õigus avaldus tagasi võtta. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja esitatud loobumise avaldusele kohaldada

§ 477

lõikest 6 tulenevalt hagi tagasivõtmise kohta sätestatut.

§ 424

lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Maakohus ei ole avaldaja avalduse alusel hagita menetlust algatanud (sh kontrollinud avalduse vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumise asjaolusid), mistõttu ei olnud puudutatud isiku nõusolek avalduse tagasivõtmiseks vajalik. Avaldaja võttis avalduse tagasi, mistõttu ei ole võimalik selle menetlemine. Seadus ei anna õiguskaitset avalduse alusel hagita menetluse algatamisele, kui hagita menetluse saab algatada ainult avalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt tuli jätta avaldus menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 2 alusel.

11. Maakohus on jätnud ebaõigesti menetluskulud avaldaja kanda ning kohaldanud ebaõigesti menetluskulude jaotamisel

§ 168lg-t 1.

Kuna tegemist on hagita asjaga, siis kuulub kohaldamisele

§ 172

lg 1 teine lause, mis sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotleb menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolusid arvestades on menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise õiglane, sest avaldaja ei oleks pöördunud kohtusse, kui puudutatud isik oleks õigeaegselt täitnud majandamiskulude tasumise kohustuse. Majandamiskulud on tasutud pärast Harju Maakohtule avalduse esitamist – puudutatud isik tasus võlgnevuse 16.10.2019, mistõttu võttis avaldaja kohtule esitatud avalduse tagasi. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 12. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 51,86 eurot tagastamiseks (avaldaja hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu ei tasunud). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§ 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

13. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

14. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, mistõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

15.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.