Obsah (12)

§ 661§ 430§ 178§ 179§ 432§ 173§ 168§ 174§ 139§ 147§ 146§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-19-18134 Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2020, Pärnu Tsiviilasi Edian Osaühin

§ 661

lg 4 ja poolte kompromissi alusel menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 päev määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu (

§ 661lg 1).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Määruse peale, millisega mõisteti hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv, võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot (

§ 179lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Edian Osaühing (hageja) esitas 19.11.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse If P&C Insurance AS (kostja I), Lääne Teed OÜ (kostja II) ja XX (kostja III) vastu liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kaine ja juhtimisõigusega kostja III juhtis xx xx xxxx kella 04.25 ajal xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx-xxxxx-xxxx xxxxxxx xxx. kilomeetril xxxxx poolt xxxxxxxx suunas mootorsõidukit xxxxxx xxxx, registreerimismärgiga xxxxx (edaspidi xxxxxx). Kostja III tagurdas xxxxx teele ja seejärel tegi vasakpöörde ja hakkas liikuma xxxxx poole, kui talle sõitis tagant otsa mootorsõiduk xxxxx xxxx, registreerimismärgiga xxxxxx (edaspidi xxxxx) koos poolhaagisega xxxxx xxx, registreerimismärgiga xxxxx (edaspidi poolhaagis), mida juhtis juhtimisõigusega CC (ik xxxxxxxxxx). Liiklusõnnetuse käigus sai raskeid tervisekahjustusi xxxxxx juhtinud CC, ning tekitati tehnilisi vigastusi xxxxxxx ja poolhaagisele. xxxxx muutus täielikult kasutuskõlbmatuks ja poolhaagis vajab põhjalikku remonti. xxxxxx omanik oli Lääne Teed Kommerts OÜ ja sõiduki juht täitis liiklusõnnetuse toimumise ajal tööülesandeid. Kostja III tööandjaks oli kostja II, kes oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki xxxxxx suurema ohu allika valdaja. Pärnu Maakohtu
2. oktoobri 2019 kohtumäärusega kriminaalasjas nr. x-xx-xxxx (xxxxxxxxxxx) 2 Tsiviilasi nr 2-19-18134 lõpetati KrMS § 202 lg 1 alusel kostja III suhtes kriminaalmenetlus KarS § 423 lg 1 tunnustel. Kohus jättis läbi vaatamata kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi kostja III vastu. Hageja on seisukohal, et tal on õigus tsiviilhagis sisalduvate nõuetega pöörduda kostja III, kui teo toimepanija, kostja II kui suurema ohuallika valdaja ja kostja I kui kindlustusandja vastu tsiviilkohtupidamise korras. Hageja kahjuks on 33 163,64 eurot, milline koosneb xxxxxx turuväärtusest 28 000 eurot, transpordikuludest 237,60 eurot + 210 eurot + 540 eurot + 410,40 eurot, ekspertiisitasust 636 eurot, poolhaagise remondikulust 3129,64 eurot.
3. Kohus võttis hagi menetlusse 09.12.2019 määrusega. Kohus asus esitatud asjaoludel seisukohale, et hageja on RLS § 22 lg 15 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud.
4. Kostjad vaidlevad hagi menetlusse võtmisele vastu ning hageja nõuet ei tunnista täies ulatuses. Kostjad on seisukohal, et hageja on kohut seoses riigilõivu mittemaksmisega eksitanud. Kostjate hinnangul on ka hageja temale tekkinud kahjus süüdi, kuna xxxxx juht ei arvestanud ilmastiku ja teeoludega. Kostjad ei nõustu ka kahju suurusega: xxxxx turuväärtus on 20 000 eurot, mitte 28 000 eurot; poolhaagise remondikulu on põhjendatud summas 2352,03 eurot mitte 3129,64 eurot; ekspertiisikulu on täies ulatuses põhjendamata, hageja on käibemaksukohustuslane ja ei saa kahjuhüvitise nõude esitamisel küsida kahju koos käibemaksuga; kostja I on 50% hageja kuludest hüvitanud ning kuna ka hageja on temale põhjustatud kahjus süüdi, siis on hageja alusetult pöördunud kohtusse. Hageja edastas kostjale I arveldusarve numbri alles 03.01.2020, so pärast kohtu poole pöördumist.
5. Hageja vähendas 07.02.2020 nõuet summas 11 082,50 eurot ning lõplikuks nõudeks jäi 22 081,14 eurot. Hageja ei nõustu kostja I kindlustusjuhtumi 04.09.2019 tuvastamis-ja hüvitamisotsusega millisega kostja I leidis, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli ka CC ja seetõttu nõustus kostja I hüvitama hagejale tekitatud kahjust 50%.
6. Asjas toimus 10.2020 eelistungina korraldav kohtuistung.
7. Pooled esitasid 30.10.2020 kompromissilepingu, millises paluvad tsiviilasja 2-19-18134 menetluse kompromissiga ära lõpetada. Kompromissilepingu kohaselt kostja tasub 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest hagejale kompromiss-summa 7000 eurot. Hageja kinnitab mistahes täiendavate nõuete ja pretensioonide puudumist kostja I, kostja II, Lääne Teed Kommerts OÜ (registrikood 12299116) ja kostja III vastu (v.a. eelmises punktis nimetatud kostja I kohustus tasuda 7000 eurot hagejale. Menetlusega seotud kulud jäävad Poolte endi kanda. Pooled on kokku leppinud, et käesolev Kompromiss reguleerib lõplikult hagis esitatud nõudeid ning nõuete aluseks olevatest suhetest Pooltele tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Kompromiss jõustub kohtu poolt selle kinnitamise järgselt vaidlustamise tähtaja möödumisel. Kompromissi sõlmimisega loevad pooled vaidluse käesolevas tsiviilasjas lõplikult lahendatuks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja poolte poolt 29.-30.10.2020 allkirjastatud kompromissileping on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 8. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest 3 Tsiviilasi nr 2-19-18134 tagajärgedest teadlikud. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust menetluskulude kandmise kokkulepet kohtule esitanud, vaid on punktis 3 kokku leppinud, et menetlusega seotud kulud jäävad Poolte endi kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 10. Kohus on hagi menetlusse võtmisel asunud seisukohale, et hageja on RLS § 22 lg 15 alusel hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohus nõustub kostjatega, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tsiviilhagi jäetud kriminaalmenetluses läbi vaatamata kriminaalmenetluse seadustiku § 2441 alusel, seega ei ole asjas riigilõivu mittetasumise eeldused täidetud. 11.

§ 139

lg 1 sätestab, et riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette (

§ 147lg 1), seega oli hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustus hagejal.

Kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga (

§ 146

lg 2).

§ 146

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku, et menetlusega seotud kulud jäävad poolte endi kanda, seega vastutab maksmata riigilõivu osas hageja. 12. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõivu, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega (

§ 179lg 1).

Seoses kompromissi sõlmimisega võtab kohus riigilõivu suuruse kindlakstegemisel aluseks kompromissisumma. Summalt 7000 eurot on riigilõiv RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 450 eurot. Kuna

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt kompromissi sõlmimise korral ½ riigilõiv tagastatakse, mõistab kohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu summas 225 eurot. 13.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 4