2-20-13193/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13193 Tsiviilasi E. M. hagi M. M. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxx@xxxxxxxxx) Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxx@xxxxxx.ee), lepinguline esindaja Armand Mark Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2020 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada E. M. hagi M. M. vastu abielu lahutamiseks.
4. Lahutada E. M. ja M. M. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxx).
5. Abielu lahutamise järel jääb E. M. perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „M. “.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
7. E. M. (hageja) esitas
8. septembril 2020 hagi M. M. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud, pooled elavad eraldi ning hagejal on uus suhe.
9. oktoobri 2020 kohtuistungil kinnitas hageja, et jääb abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et asi pole selles, et ta soovib kellegi teisega jätkata, vaid selles, et ta ei taha seda suhet jätkata. Hageja kinnitas, et ta ei näe leppimise võimalust.
10. Kostja taotles menetluse peatamist kuueks kuuks. Kostja leidis, et abielu lahutamise põhjuseks on hageja uus suhe. Kostja hinnangul on hageja uus suhe mööduv, pooled võiksid rahulikult arutada ja oodata.
11. oktoobri 2020 kohtuistungil jäi kostja menetluse peatamise taotluse juurde. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Kostja on esitanud taotluse menetluse peatamiseks kuueks kuuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 357 lg 1 järgi peatab kohus lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Menetluse võib peatada ühe korra kuni kuueks kuuks (TsMS § 357 lg 3).
14. Kohus on seisukohal, et abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Ka abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad elavad eraldi ning neil ei ole abielulist kooselu, samuti asjaolu, et hagejal on uus suhe. Hageja on
15. oktoobri 2020 kohtuistungil kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei näe leppimise võimalust ning ei soovi abielu säilitada. Kohus leiab, et leppimisaega tuleks anda pooltele, kellel mõlemal on tahe abielu säilitamiseks. Olukorras, kus üks abikaasadest (praegusel juhul hageja) on kindel, et abielu säilitamine ei ole võimalik, ei pea kohus menetluse peatamist ja pooltele leppimisaja andmist põhjendatuks. Eelnevat arvestades on kohtul alust arvata, et pooled oma kooselu ei taasta. Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks abielu lahutada.
16. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib abiellumisel võetud perekonnanime säilitada. Seetõttu jääb abielu lahutamisel järel hageja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „M. “.
17. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub kohtul vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2