lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: Ülo Mänd, ik: 35509202210, elukoht: xxx Kaitsja: Indrek Sirk, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, Tallinn RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Ülo Männi (Mänd) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 29.07.2020 otsusele nr 2302,20,010440 Ülo Männi karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, s.o
1 2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 29.07.2020 otsus nr 2302,20,010440 Ülo Männi karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, s.o
lg 2 alusel määratud lisakaristuse määra osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. 3. Teha tühistatud osas uus otsus ja vähendades Ülo Männile
lg 2 alusel määratud lisakaristuse määra, mõista Ülo Männile
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2-kuulise tähtaja möödumisel. 7.
lg 2 alusel käesoleva otsusega mõistetud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. 8. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
lg 1, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 2 Palub kohtul vaadata üle temale määratud karistus, mis määrati liiklusseaduse § 223 lg. 1 alusel – rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o. 460.00 EUR ja liiklusseaduse § 223 lg. 2 alusel – lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Lisaks liiklusseaduse § 236 lg. 1 alusel – rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460.00 EUR ja liiklusseaduse § 236 lg. 2 alusel – lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Ta soovib vaidlustada karistused. Liiklusõnnetuses on süüdi On sõiduauto xxx xxx ainuisikuline kasutaja. Antud sõidukiga viibis Tallinnas 21.06.
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Tunnistaja H Be kohtuistungile antud ütluste kohaselt liikus ta enda sõidukiga Xxx mööda Järvevana teed Lasnamäe poole, kaubanduskeskuse T1 juures sillal sõitis tema juhitud sõidukile 3-4 korda tagant otsa taga sõitev sõiduk. Ta peatas enda juhitud sõiduki viaduktilt maha sõites T1 kaubanduskeskuse juures enne valgusfoori. Talle tagant otsa sõitnud sõiduk aga jätkas liiklemist ega peatunud, vaid sõitis temast mööda, kiirendas ja ületas ristmiku punase fooritulega. Väärteomaterjalide juures olevalt sõidukis Xxx asunud videoregistraatori videosalvestuselt nähtub Xxx liikumine 21.06.2020 kell 13:52:12-13:53:07. Kell 13:52:31 on Xxx jõudnud Tartu mnt viaduktile ning ühtäkki 13:52:32 on videosalvestuselt kuulda ja näha, kuidas Xxx liikumisele tagantpoolt rakendub justkui mingisugune lisajõud ning ta hetkeks ettepoole paiskub, kuid samal ajal jätkab liikumist. Neli sekundit hiljem, s.o 13:52:36 kordub täpselt sama situatsioon – Xxx saab tagantpoolt müksu, mis nähtub selgelt videosalvestuselt ning sellele järneb veel paar tõuget. Viaduktilt mahasõites aeglustab Xxx sõidukiirust ning liigub paremasse sõiduritta, et liiklust mitte väga häirida ja jääb vahetult enne T1 5 kaubanduskeskuse juures olevat valgusfoori seisma. Temast möödub koheselt xxx reg.märgiga xxx. Kia ees sõitev xxx jääb punase fooritule juures seisma, kuid xxx jätkab liikumist. xxx möödub xxx-st ning selleks suundub xxx korraks pidevjoont ületades kõige vasakpoolsemasse sõiduritta. Kia juht teeb punasest fooritulest hoolimata manöövri ning sõidab seisvast xxx-st vasakult poolt mööda ning ületab ristmiku. Seejärel vahetab taas xxx juht sõidurada, liikudes esimeselt sõidurajalt kolmandasse ning jätkab liikumist. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil Xxx Xxx reg.märgiga xxx, samuti leiduvad väärteoasjas fotod ka sõidukist xxx reg.märgiga xxx. Xxx tagaosal fikseeritud vigastused eeldaks ilmselgelt sõiduki taastamisremonti. Samas ilmnes tunnistaja H Be selgitustest, et sõiduki taastamisremont ei osutunud majanduslikult otstarbekaks ja kindlustusandja hüvitas talle sõiduki maksumuse 1500 euro ulatuses. Sündmuskoha vaatlusprotokolli on märgitud, et xxx oli kahjustatud sõiduki esiosa, kuid sõidukit ülevaatuseks ei esitatud. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit xxx reg.märgiga xxx. Menetlusaluse isiku Ülo Männi ütluste kohaselt tunnistas ta sõiduki xxx juhtimist ja liiklusõnnetuse põhjustamist. Seega väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt juhtis Ülo Mänd sõidukit xxx reg.märgiga xxx. Eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Ülo Mänd juhtis sõidukit xxx reg.märgiga xxx, millega sõitis otsa eesliikunud sõidukile Xxx Xxx reg.märgiga xxx. Liiklusõnnetuse aktist (tl 1-3) nähtuvalt kuulus Xxx Xxx reg.märgiga xxx H Bele ning xxx reg.märgiga xxx Ülo Männile. Väärteotoimikus leiduvast sõiduki Xxx Xxx reg.märgiga xxx vaatlusprotokollist ja fotodest selle juurde (tl 1-10) on tuvastatav, et sõidukil on deformeerunud tagaosa. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid vigastusi ja tunnistaja H. Be selgitusi, mille kohaselt hüvitati talle sõiduki jääkmaksumus, saab järeldada, et sõiduki vigastused olid niivõrd ulatuslikud, et sõiduk taastamisele ei kuulunud. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki omanikule H Bele. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt sõitis Ülo Mänd oma juhitud sõidukiga otsa tema ees sõitnud sõidukile Xxx Xxx xxx. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas ning sõitis otsa tema ees sõitvale Xxx Xxxile. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ega hoolas, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik, võib ta sõiduki ees olevat võõrast vara kahjustada või inimesele tekitada tervisekahjustuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1 nõuet ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 6 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule H Bele.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Menetlusaluse isiku sõnul peatus ta mõnisada meetrit kaugemal, ta oli esimest korda sellises olukorras ja ei saanud aru mida peab edasi tegema. Seega sai ta aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, kuid sellele vaatamata jätkas menetlusalune isik sõitu, kuniks ta 55 minutit hiljem, s.o kell 14:55 Tallinn-Narva mnt 79. kilomeetril vastu liiklustahvleid sõitis.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik oli otsa sõitnud teisele sõidukile, oli ta tekitanud asja omanikule varalist kahju ja talle ei olnud teise sõiduki omanik teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, seega ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Kaebuse esitaja selgitustest ei nähtu, et ta oleks sõiduki omaniku kohta mingeid andmeid saanud ja temaga milleski kokku leppinud. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt lahkumine. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
7 Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik sai liiklussituatsiooni arvestades aru sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Kui tavaliikleja puhul võib liiklusõnnetuse järgselt juhil tekkida segadus ja koheselt ei meenu, et võiks kas teise liiklusõnnetuses osalejaga milleski kokkuleppele jõuda või teatada liiklusõnnetusest politseisse, siis xxx töötav menetlusalune isik peab liiklusnõudeid mitte ainult täpselt teadma ja täitma, vaid ka teisi õpetama neid täitma, s.t menetlusalusele isikule ei saanud teatamise kohustus tulla üllatusena või sootuks ununeda. Vastasel juhul ei saaks ta xxx töötada. Seega menetlusaluse isiku kohustuslikud teadmised liiklusnõuetest viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik tegutses süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadmises, et see tagajärg saabub, s.t väärtegu on toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Ülo Männi käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1 ning § 169 lg 4 p 4, 5 ja p 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsioonide piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse liigi ja määraga ning lisakaristuse kohaldamise, samuti osaliselt ka lisakaristuse määraga ja põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud 8 teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Ülo Männi süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik on kahetsust avaldanud alles kohtule esitatud kaebuses, s.t alles peale seda, kui on tehtud karistusotsus. Kahetsust avaldas menetlusalune isik ka kohtuistungil. Seega on kahetsuse eesmärk vähendada kohtuvälise menetleja määratud karistust ning kohus suhtub sellisesse kahetsusse mõningase kriitikaga. Samas ei saa kohus jätta seda kahetsust ka tähelepanuta. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. Kohtuvälisel menetlusel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Raskendavaid asjaolusid kohus antud süüteo puhul kaebemenetluses ei tuvastanud, küll avaldas menetlusalune isik kahetsust kohtuistungil. Kuigi keskmise süü ja kergendavate asjaolude puudumisel tuleb karistuspraktika kohaselt mõista karistus sanktsioonimäära keskmises määras, siis kuna kohtuväline menetleja on niigi põhikaristused määranud alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ei saa, nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse määraga. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused on proportsionaalsed menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muuta. Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ülalpool märgitud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks 9 karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud õigusrikkumised ei piirdunud ainuüksi käesoleva väärteoasja esemeks olnud tegudega. Nimelt nähtub väärteoasja materjalide juurde lisatud kohtuvälise menetleja otsusest nr 2590,20,002342, et tund aega hiljem, s.o kell 14:55 peeti Ülo Mänd kinni Tallinn-Narva mnt 79. kilomeetril, kus ta oli sõitnud otsa liiklustahvlile ning tema kontrollimisel tuvastati, et ta juhtis mootorsõidukit seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,69 mg/l +/- 0,05 mg/l. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused, vaatamata nende suhtelisele leebusele, annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgnev vastutus. Kohus leiab, et puutuvalt määratud karistuse eesmärki menetlusaluse isiku mõjutamisel ja õiguskorra huvide kaitsmisel tuleb asuda seisukohale, et antud juhul määratud põhikaristuse leebed määrad seda ei pruugi täita ning tuleb kaaluda lisakaristuste kohaldamist, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuste kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata menetlusaluse isik käitumisele peale liiklusõnnetuse põhjustamist. Menetlusalune isik ei tundnud huvi, millised kahjustused ta liiklusõnnetusega oli tekitanud, lahkus sündmuskohalt ega teavitanud juhtunust politseid, mis näitab menetlusaluse isiku hoolimatust ja ükskõiksust teiste isikute vara suhtes. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita ning kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu ja nende rohkuse, samuti tegudesse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuste kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et vastutustundetud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. 10 Menetlusaluse isiku esitatud kaebusest ning ütlustest kohtuistungil nähtub, et isiku arvates on rahatrahvid liiga suured ning ta ka ise on suure kahju osaliseks saanud seoses 23.06.2020 saadud traumaga (kukkus redelilt ning tagajärjeks oli xxx ning xxx). Selles tulenevalt on ta majanduslikult väga raskesse olukorda sattunud ning tema ainus võimalus toimetulekuks on pensioni kõrval tööd teha. Kohtuistungil täiendas kaitsja kaebuse seisukohti, lisades, et menetlusalune isik on võtnud laenu ja tasunud määratud rahatrahvid, lisaks sellele tuleb tasuda sõiduki taastusremont ning ilmselt hüvitada ka kindlustusandjale teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki maksumus. Kohus leiab, et isiku põhjendused ja võetud rahalised kohustused on inimlikus mõttes arusaadavad, kuid ei muuda menetlusaluse isiku poolt toime pandud süütegusid olematuks. Rahatrahv määratakse vastavalt isiku süü suurusele ja seaduses sätestatud määradele, mitte vastavalt isiku sissetuleku suurusele või olmetraumast tingitud ajutisele töövõimetusele. Samuti juhib kohus uuesti tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks seadusenormi sanktsiooni keskmine määr, mitte keskmine palgamäär või isiku sissetulek. Käesoleval juhul on aga karistused määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid ning väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida karistuse kergendamist. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, kuna on pensionär ja toimetulekuks peab pensioni kõrvalt tööd tegema. Menetlusalune isik ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks töötamist kindlal töökohal, kus oleks vajalik juhtimisõigus. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et töötab xxx autokoolis xxx. Kohus leiab, et isegi kui arvestada, et kaebuse esitajal oleks töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks vajalik. Kui tavaolukorras juhtimisõiguse saanud isik peaks teadma seda, et sellistele süütegudele võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel, siis menetlusalusest isikust xxx teab seda kindlasti. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad ja võimalus töötada senisel töökohal säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuste kohaldamiseks ning lisakaristuste kohaldamise vajalikkust toetab ka ülaltoodud kohtupraktika seisukoht. Kohus leiab, et süüteo tehiolusid ja iseloomu arvestades oli kohtuvälises menetluses tehtud otsusega lisakaristuste kohaldamine põhjendatud. Puutuvalt süü suurusesse, kohus ei näe alust
Menetlusaluse isiku süülise käitumise tulemusena põhjustati teisele liiklusõnnetuses osalenud sõidukile sellised kahjustused, mis tingisid sõiduki eemaldamise liiklusest, s.t sõiduki omanik jäi oma sõidukist, s.t liiklusvahendist jäädavalt ilma. Kindlustusandjalt saadud hüvitise eest on aga raske samas, liiklusõnnetusele eelnenud seisukorras olevat sõidukit saada, mis eeldab seega lisakulutusi. Küll peab kohus võimalikuks kaebus osaliselt rahuldada
Seejuures peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalusel isikul 11 puudusid väärtegude toimepanemise hetkel kehtivad karistused, menetlusalune isik on süüteo toimepanemist kahetsenud ning kogu 21.06.2020 päeva jooksul toime pandud süütegude tulemusena lasuvad menetlusalusel isikul suhteliselt suured rahalised kohustused. Seetõttu leiab kohus, et lisakaristust ei saa küll süüteo iseloomu tõttu jätta kohaldamata, kuid kohtu arvates piisaks lisakaristuse kohaldamisest ka
lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammääras, tekitamaks menetlusaluses isikus arusaama sellest, et mitte ainult teooria- ja sõiduõpetaja õpilastele, vaid ka teooria- ja sõiduõpetajale enesele on liiklusnõuete järgminine kohustuslik. Seetõttu tühistab kohus vaidlustatud otsuse
lg 2 alusel määratud lisakaristuse määra osas ja kergendab lisakaristust ning mõistab
lg 2 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kaebuses on menetlusalune isik palunud maksegraafikut, millest võib järeldada soovi rahatrahvi ositi tasumiseks. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, s.t kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Samas teatas menetlusaluse isiku kaitsja kohtuistungil, et rahatrahvi ositi määramise taotlusest loobutakse, kuivõrd menetlusalune isik on võtnud laenu ja rahatrahvid täies ulatuses ja enne otsuse jõustumist tasunud. Kuivõrd rahatrahvi ositi tasumisele määramise alus on ära langenud, jätab kohus kaebuse rahatrahvi ositi tasumisele määramise taotluse rahuldamata taotlusest loobumise tõttu. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks kergendada
Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.