) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 21.10.2020 kohtunõudega soovitas kohus pooltele tungivalt edasise vaidluse viibimise ja menetluskulude suurenemise vältimiseks saavutada elatise tasumise osas kompromiss. Kohus määras pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ja kohtu teavitamiseks. Lisaks 1 teatas kohus, et kui pooled kompromissile ei jõua, tuleb kostjal esitada kohtule vastus kohtunõudele arvestades kohtu selgitusi. 26.10.2020 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu järgmise sisuga: „Vastavalt kohtu soovitusele edasise vaidluse viibimise ja menetluskulude suurenemise vältimiseks ja juba pikaks veninud menetlemisega, soovime antud kohtunõude (tsiviilasi nr 220-2161) lõpetada. Oleme leidnud kompromissi elatise tasumise osas. Seoses antud olukorraga, meie keerulist rahalist seisu arvestades, palume menetluskulude minimeerimist ja võimalusel ajatamist“. 28.10.2020 edastas kohus pooltele kirja, milles märkis, et tegemist ei ole kompromisslepinguga, kuna antud dokumendist ei nähtu kokkuleppe tingimusi, st kellele, kui palju, mis kuupäevast alates, mis kuupäevani ning mis summas kostja elatist tasub. Eeltoodud kujul kohus kompromissi kinnitada ei saa. Küll aga märkis kohus, et poolte 26.10.2020 menetlusdokumendist nähtub, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe elatise tasumise osas. Lisaks selgitas kohus hagejate seaduslikule esindajale, et tal on võimalik kohtule esitada hagi tagasivõtmise avaldus, mille tulemusena jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus palus hagejate seaduslikul esindajal kohtule hiljemalt 29.10.2020 teatada, kas ta võtab tsiviilasjas nr 2-20-2161 esitatud hagi tagasi. 28.10.2020 edastas hagejate seaduslik esindaja kohtule kirja, milles teatas, et saadab esitatud hagi tagasivõtmise avalduse. Kohtule on esitatud hagejate seadusliku esindaja poolt 28.10.2020 allkirjastatud avaldus hagist loobumiseks, milles hagejate seaduslik esindaja teatab, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe elatise tasumise osas ja hagejate seaduslik esindaja soovib tagasi võtta tsiviilasjas nr 2-20-2161 esitatud hagi. Kohus käsitleb hagejate seadusliku esindaja 28.10.2020 avaldust hagi tagasivõtmise avaldusena. Kuna antud tsiviilasjas on käimas eelmenetlus, ei ole kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes
lg 1 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-20-2161 E M ja C M hagi K M vastu elatise nõudes läbi vaatamata. Tulenevalt
lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. 2 Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus selgitab, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Hindamisel saab lähtuda peamiselt sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 795). Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas nõuavad hagejad kostjalt igakuise elatise tasumist. Hagejad võtsid hagi 28.10.2020 tagasi põhjusel, et pooled saavutasid elatise tasumise osas kokkuleppe. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja rahuldas hagejate nõude peale kohtusse pöördumist. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejad menetluskulude väljamõistmist kostjalt taotlenud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud hagejate menetluskulude nimekirja ning ka toimikust ei nähtu, et hagejatele oleks tasulist õigusabi osutatud. Eeltoodust tulenevalt on kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.